| teema: | Eestimaa polaaruurijad ja polaaruurimine 19. sajandil - teaduslooline analüüs |
|---|---|
| tunnusnumber: | ETF4997 |
| projekti tüüp: | Eesti Teadusfondi grant |
| erialad: |
1.11. Loodusgeograafia (sh meteoroloogia, geofüüsika) 6.1. Ajalugu (sh arheoloogia) |
| seisund: | lõppenud |
| asutus: | EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut |
| projekti juht: | Erki Tammiksaar |
| kestus: | 01.01.2002 - 31.12.2005 |
| kirjeldus: | Eestis on igale vähegi geograafia ajaloost huvitunule teada, et Eestil on pikad polaaruurimise traditsioonid. Selle traditsiooni loomine seostub eelkõige Vene impeeriumi vajadusega kindlustada oma geopoliitilisi huve Kaug-Idas. Kõige sobivama lahenduse ühenduse pidamiseks Vene Kaug-Idaga pakkus välja Adam Johann von Krusenstern, kes muutus pärast oma ümbermaailmareisi juhtfiguuriks Vene impeeriumi geograafilise uurimise suunamises. Tänu Krusensternile hõivasid tema kaasmaalased - baltisakslased - juhtiva koha Vene polaaruurimises mitmeteks aastakümneteks. Baltisakslaste edukusele polaaruurijatena aitas kaasa ka selle rahvusgrupi äärmiselt kõrge haridustase võrreldes teiste Vene impeeriumi rahvastega. Selle hea hariduse taga oli baltisakslaste püüdlus kuuluda vaimult saksa kultuuriruumi ning üks selle ilminguid oli kõrge akadeemilise haridusega Tartu ülikool. Eelnimetatud eeldused võimaldasid esile kerkida pärast Krusensterni paljudel baltisaksa meresõitjatel, maadeuurijatel ja teadlastel, kel on märkimisväärne osa maailma polaaruurimises nagu Ferdinand von Wrangell, Fabian Gottlieb von Bellingshausen, Otto von Kotzebue, Friedrich Benjamin Lütke, Karl Ernst von Baer, Alexander Theodor von Middendorff, Alexander von Schrenck, Ernst Hoffmann, Gerhard von Maydell, Alexander von Bunge juunior, Richard Maack, Eduard von Toll, Nikolai von Schilling jmt. vähemtähtsad polaaruurijad. Eesti ja vene keeles on ilmunud mitmeid kirjelduslikke uurimusi eelnimetatud polaaruurijate elust ja nende polaarreisidest, kuid puudub analüüs nende töö tähtsusest üldises polaaruurimise kontekstis 19. sajandil. Põhjused on siinkohal nii kultuurilist, keelelist kui teadusajaloolist laadi (seni pole Eestis sügavuti polaaruurimise ajalooga tegeletudki). Seepärast pole ka meie polaaruurimise ajalugu inglise- ja saksakeelses maailmas tuntud. Käesoleva projekti eesmärgiks on uurida erikeelsete kirjandus- ja arhiivimaterjalide võrdleva analüüsi teel 19. sajandil polaaruurimisega tegelnud riikide, õpetlaste ning meresõitjate polaaralaseid projekte, polaarekspeditsioone ja nende teaduslikke tulemusi üldise polaaruurimise kontekstis. See moodustab tausta hindamaks iga eelnimetatud baltisaksa polaaruurija panust rahvusvahelisse polaaruurimisse eraldi ning lõppkokkuvõttes ühtse tervikuna. Selle uurimuse eesmärgiks on tõestada, et Eesti polaaruurimise ajalugu pole oluline mitte ainult meie kultuuri- ja teadusloo seisukohalt, vaid pälvib ka rahvusvahelist tähelepanu. |
| projektiga seotud isikud | ||||
|---|---|---|---|---|
| nr | nimi | asutus | amet | |
| 1. | Erki Tammiksaar | EPMÜ ZBI | teadur | |