| teema: | Rahvamuusika teine elu folkloorifestivalidel ja spontaanses esitussituatsioonis |
|---|---|
| tunnusnumber: | ETF5119 |
| projekti tüüp: | Eesti Teadusfondi grant |
| erialad: |
6.4. Folkloristika |
| seisund: | käimasolev |
| asutus: | Eesti Kirjandusmuuseum |
| projekti juht: | Ingrid Rüütel |
| kestus: | 01.01.2002 - 31.12.2006 |
| kirjeldus: | Rahvamuusika järjepideva suulise pärimusena eksisteerib tänapäeval peamiselt Kihnus ja Setumaal. Mujal Eestis elab rahvamuusika, eriti rahvalaul valdavalt harrastusrühmades. Vaid väike osa rühmi kannab uutes vormides ja uute väljendutena edasi järjepidevat suulist traditsiooni. Enamikul juhtudel on tegemist nn sekundaartraditsiooniga, mida soome uurija L.Honko nimetab folkloori teiseks eluks. Vanad rahvalaulud õpitakse kirjapanekute, trükiste või helisalvestuste vahendusel ja taasluuakse erinevais vormides, peamiselt lavakavades kas võimalikult ehedana, seadete ja töötlustena või kasutatakse uue loomingu allikana. See tänapäeval Eestis levinud kultuuritrend, mis ei ole küll domineeriv, kuid pakub siiski paljude jaoks huvitavat ja meelepärast alternatiivi globaalsele massikultuurile, on seni teaduslikult läbi uurimata ja üldisemas kulturoloogilises kontekstis üldistamata. Käesolev uurimus on kavandatud ulatusliku kultuurantropoloogilise ankeetküsitlusena, mille käigus püütakse välja selgitada, kes on tänapäeva folklooriliikumise subjekt, miks need inimesed osalevad folkloorirühmades, mida see osalus nende jaoks annab, samuti püütakse selgitada folkloorihuviliste muid harrastusi ja huvialasid ning väärtushinnanguid, et saada üldisemat pilti folklooriharrastajate kultuurilisest identiteedist ja minakontseptsioonist. Uuritakse ka folklooriharrastajate vanuselist, soolist ja paikkondlikku jagunemist, sotsiaalset ja hariduslikku tausta, koduse musitseerimise ja perepärimuse mõjusid ning esituskavade ja spontaanse selstkonnalaulu suhteid. Ankeetandmed kavandatakse läbi töötada statistiliste andmetöötlusprogrammidega, tuvastamaks objektiivseid seoseid eri faktorite vahel. Edaspidi on plaanis folkloorirühmadele võrdluseks anketeerida ka muid muusikat viljelevaid ansambleid, selgitamaks võimalikke mõjutegureid, mis kujundavad suhtumist muusikasse kui kultuurilise idnetiteedi indikaatorisse. Uurimuse eri alaosaks on folkloorikavade analüüs: mida rühmad esitavad, kust nad saavad oma materjalid, kuidas koostatakse lavakavasid, millised on esitussituatsioonid, suhted auditooriumiga jne. Teine alaosa hõlmab tänapäeva seltskonnalaulu: mida, kus, millal ja kuidas lauldakse spontaansetes olukordades; kuivõrd haakuvad või ei haaku omavahel rühmades õpetatavad ja spontaanse suulise traditsioonina käibivad laulud jne. Lõpptulemusena püütakse luua võimalikult konkreetne ja objektiivne, tänapäeva folkloorikandjate enesefelektsioonil põhinev pilt rahvalaulust ja -muusikast kultuurilise identiteedi ühe faktorina ning tänapäevainimeste minakontseptsiooni osana. Tulemused publitseeritakse artiklite ja monograafiana. |
| projektiga seotud isikud | ||||
|---|---|---|---|---|
| nr | nimi | asutus | amet | |
| 1. | Ingrid Rüütel | Eesti Kirjandusmuuseum | EKM etnomusikoloogia osakonna juhataja | |
| 2. | Taive Särg | EKM | teadur | |
| 3. | Anu Vissel | EKM | teadur | |