teema: | Keskkonna ja hüdrauliliste piirangute mõju puittaimede veevahetusele ja võrastiku struktuurile |
---|---|
tunnusnumber: | ETF5296 |
projekti tüüp: | Eesti Teadusfondi grant |
erialad: |
1.14. Ökoloogia 4.3. Metsandus |
seisund: | lõppenud |
asutus: | Tartu Ülikool |
projekti juht: | Arne Sellin |
kestus: | 01.01.2002 - 31.12.2005 |
kirjeldus: | Mehhanismidest, kuidas taime hüdraulilise arhitektuuri iseärasused mõjutavad mingi kindla puuvõras paikneva lehe füsioloogilisi karakteristikuid, on seni veel vähe teada. Nii õhulõhede juhtivus kui ka valguslikult küllastatud fotosünteesi tase näitavad kahanemistendentsi vastavalt valguse kättesaada-vuse vähenemisele võrastiku ülemistest kihtidest alumiste suunas, kusjuures üldaktsepteeritud seisu-koha järgi limiteerib elusvõra alusel lehtede moodustumist ja okste kasvu vähene valgus, s.t. valgus-konkurents. Seetõttu on alumiste okste suremine ja võra vertikaalne taandumine tavaliseks nähtuseks liitunud võrastikega puistutes. Meie pakume välja hüpoteesi, et lehed, mis kinnituvad pikkadele alumistele okstele, mida iseloo-mustavad väike radiaalne juurdekasv ning väikese läbimõõduga trahheed, on hüdrauliliselt limiteeritud, kuigi need efektid ei kajastu lehe veepotentsiaalides. Erinevused ülemiste ja alumiste lehtede veeva-rustuses tasandatakse tõenäoliselt õhulõhede tundliku regulatsiooni teel, kontrollides veekadusid leh-tedest. Seega me oletame, et alumiste okste ellujäämine ja elusvõra aluse kõrgus, ning järelikult ka kogu võrastiku paksus sõltuvad puude hüdraulilistest omadustest. Taotletava projekti raames uuritakse puittaimede veevahetust, hüdraulilisi omadusi ja võrastiku struktuuri looduslikes tingimustes sõltuvalt valguse kättesaadavusest puistu sees. Me kavatseme veri-fitseerda alternatiivset mehhanismi selgitamaks alumiste okste suremist ja elusvõra alguse nihkumist ülespoole puistu arengu käigus. Uuritavateks liikideks valitakse üks varjutaluv (Picea abies (L.) Karst. või Tilia cordata Mill.) ja üks valguslembene puuliik (Betula pendula Roth). Projekti eesmärkideks on: a) kontrollida hüpoteesi, et õhulõhede juhtivust elusvõra alusel ei limiteeri mitte üksnes vähene valguse kättesaadavus, vaid ka puusisesed hüdraulilised piirangud; b) selgitada välja erinevate faktorite (maltspuidu ristlõikepindala suhe lehestiku pindalasse, ksüleemi suhteline juhtivus) osatähtsus eeldatavates hüdraulilistes piirangutes; c) hinnata keskkonna ja hüdrauliliste faktorite mõju erineva varjutaluvusega liikide veevahe-tusele. |
projektiga seotud isikud | ||||
---|---|---|---|---|
nr | nimi | asutus | amet | |
1. | Priit Kupper | EPMÜ | ihtüopatoloog | |
2. | Marek Sammul | EPMÜ | vanemlaborant | |
3. | Arne Sellin | Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond | dotsent |