| teema: | Sarvkesta geelja tilkdüstroofia patogeneesi molekulaarsed mehhanismid |
|---|---|
| tunnusnumber: | ETF5309 |
| projekti tüüp: | Eesti Teadusfondi grant |
| erialad: |
3. Arstiteadused |
| seisund: | lõppenud |
| asutus: | Tartu Ülikool |
| projekti juht: | Pait Teesalu |
| kestus: | 01.01.2002 - 31.12.2004 |
| kirjeldus: | Sarvkesta geeljas tilkdüstroofia (SGTD) on silma progresseeruv autosoom-retsessiivne haigus, mida iseloomustab tugev, pimeduseni viiv amüloidi ladestumine silma sarvkestas. 1999 avastati, et haiguse aluseks on mutatsioonid M1S1 geenis ja kirjeldati Jaapani populatsioonis nelja mutatsiooni. Uurides Eestis esinevaid SGTD haigusjuhte, leidsime uue mutatsiooni M1S1 geenis - ins520C ja senikirjeldamata polümorfismi - 518A/C. Tõenäoliselt omab meie poolt leitud mutatsioon laiemat levikut europiidse päritoluga SGTD patsientide hulgas. SGTD puhul on praeguseks selgunud selle põhjus DNA tasemel, kuid pole teada, läbi milliste mehhanismide viib mutatsioon haiguse väljakujunemisele. Minnes edasi Eestis olevate SGTD haigusjuhtude uurimisega, loodame välja selgitada SGTD patogeneesi põhipunktid. Uuringu põhieesmärgiks on leida, milliseid muutusi struktuuri ja funktsiooni tasemel toob enesega kaasa meie poolt leitud mutatsioon M1S1geenis ja läbi milliste mehhanismide viib nimetatud mutat-sioon amüloidladestuste tekkeni SGTD patsientidel. Meie tööhüpoteesiks on, et mutatsioon ins520C M1S1 geenis kutsub esile muutusi valgu rakulises ja koelises paiknemises. Samuti arvame, et abnor-maalse M1S1 valgu bioloogilised omadused võivad olla kahjustunud. Ühtlasi teeme kindlaks, kas mitte-muteerunud valgu erinevate alleelsete vormide vahel eksisteerib funtsionaalseid erinevusi. Püstitatud eesmärgi saavutamiseks kloneerime M1S1 erinevad variandid, teeme nende vastu antikehad ning uurime erinevate kudede ja rakkude peal valgu ekspressiooni ja funktsiooni. Lokaalse amüloidoosi - sarvkesta geelja tilkdüstroofia - patogeneesi uurimine võimaldab mitte ainult iseloomustada konkreetset haigust, vaid annab ühtlasi võimaluse kasutada seda mudelina üldiste amüloidi tekkemehhanismide uurimiseks. SGTD uuringul saadud tulemustest lähtuvalt on võimalik läbi viia geneetilist konsulteerimist ja vajadusel ka prenataalset diagnostikat. Läbiviidavad uuringud võivad saada ka aluseks tõhusa teraapia väljatöötamisele, aitamaks sarvkesta geeljat tilkdüstroofiat põdevaid inimesi. |
| projektiga seotud isikud | ||||
|---|---|---|---|---|
| nr | nimi | asutus | amet | |
| 1. | Erkki Juronen | ÜMPI, TÜ | vanemteadur | |
| 2. | Aavo Lang | füsioloogia õppetool, TÜ | dotsent | |
| 3. | Gunnar Tasa | inimese bioloogia ja geneetika õppetool, TÜ | teadur | |
| 4. | Pait Teesalu | TÜ Silmakliinik | silmakliiniku juhataja | |