teema: Väärtussüsteemide erinevused ja muutumine Läänemere äärsetes kultuurikogukondades 1990-ndatel aastatel
tunnusnumber: ETF5396
projekti tüüp: Eesti Teadusfondi grant
erialad: 5. Sotsiaalteadused
seisund: lõppenud
asutus: TPÜ Sotsiaalteaduskond
projekti juht: Indrek Tart
kestus: 01.01.2003 - 31.12.2005
kirjeldus: Käesoleva projekti põhieesmärgiks on uurida Läänemere riikide kultuurikogukondi maailma väärtuste küsitluse (MVK) tulemuste seisukohalt. Kasutatakse andmestikke kõikidest 1990-ndate aastate küsitlusperioodidest (1990-1993, 1995-1997 ja 1999-2001), hoides lahus Eesti, Läti ja Leedu põlisrahvused ning muulased, Ida- ja Lääne-Saksamaa jne. MVK annab kultuuriliseks identifikatsiooniks mitu võimalust (läbi eneseidentiteedi, intervjuu keele jne.). Projektis eristatakse vastajate põlvkondade väärtusmaastikke erinevates küsitluslainetes ning nende dünaamikaid, samuti soolisi erisusi, mis pole siiani erilist tähelepanu pälvinud. Majanduslikku ja mentaalset arengut seostatakse poliitiliste ja sotsiaalsete ning igavikuliste väärtuste (sh elu reflektiivne mõtestamine religioosse asemel) muutunud aktsenteerimisega. Võrdlused Läänemereriikide lääneliku ja postsovetliku tiiva vahel selgendavad moderniseerumisteooriat 1989. aasta tsivilisatsioonimurrangu valguses. Leitud väärtussüsteemidele rakendatakse Bourdieu habituse teooriat. Lisaks kasutatakse Eurobaromeetrite andmed ning Eesti juhul granti taotleja väärtusküsitlustiku tulemusi aastatest 1997-2002 (N=1406). Püütakse leida suhestust MVK ning Schwartzi väärtuste skaala vahel.
Vaadeldes Eesti paigutumist Ingleharti üldskeemis, kus perioodil 1991-1996 toimub kaugenemine postmodersest arengujoonest ning Põhjala riikidest, võib küsida, kas eestlaste ja eestimuulaste väärtusilmad pole vastandmärgilised, nende asetumine materialism-postmaterialism teljel polaarne? Kui see on nii, siis kerkib võimalus, et samasugune suhe on ka Lätis ja Leedus? Kas eesti-, läti-, leedumuulaste ja Venemaa venelaste vahel on väärtuste süsteemid sarnasemad või on siingi erinevusi, seega kas kultuurilis-poliitiline identiteeditunne ja emakeel on määravamad kui üldinimlike väärtuste mallid? Taustana käsitletakse Põhjamaade ülimalt postmodernseid väärtusilmu.
Leitakse rahvusvaheliselt võrreldaval alusel Läänemere äärsete kultuuriliste kogukondade asend maailma ja Euroopa väärtuste skaalal, täpsustatakse põhirahvuseti ja muulaseti Balti riikide kultuurikogukondade paigutus sellel ning nende sarnasused ja erinevused nii vene kui Põhjala (samuti saksa ja poola) mallidest.

projektiga seotud isikud
nr nimi asutus amet  
1.Indrek TartTPÜ Sotsiaalteaduskondvanemteadur