| teema: | Muudatused ravimite kättesaadavuses ja tervishoiuteenuste kasutamises soodusravimite reformi tulemusel |
|---|---|
| tunnusnumber: | ETF5458 |
| projekti tüüp: | Eesti Teadusfondi grant |
| erialad: |
3. Arstiteadused |
| seisund: | lõppenud |
| asutus: | TÜ Arstiteaduskond |
| projekti juht: | Raul-Allan Kiivet |
| kestus: | 01.01.2003 - 31.12.2004 |
| kirjeldus: | Arstiteaduste arenedes avanevad uued diagnostilised ja ravivõimalused. Eriti kiire on tänapäeval uute ravimite väljatöötamine. Uued võimalused on paljudel juhtudel senistest efektiivsemad ja ohutumad, kuid samas alati kallimad. Retseptiravimite kasutamine on Eestis viimase viie-kuue aastaga koguseliselt (päevadoosides) suurenenud ligi kaks korda, haigekassa poolt soodusravimite eest tasutud kogusumma neli korda. Ravikindlustusseaduse muudatused võimaldavad saavutada kokkuhoidu ravimikuludes kahe põhimõtte rakendamisel. Esiteks hinnakokkulepped ja piirhindade rakendamine, mis viivad ravimite hinnataseme allapoole ja võimaldavad selle kaudu kokkuhoidu nii haigekassale kui patsientidele. Samas ei tohi kokkuhoid kujuneda eesmärgiks omaette ning ravimikulude panemine patsientide õlule ei tohiks takistada neile hädavajalike ravimite kasutamist. Eesmärgi täitmiseks uuritakse - milliste ravimite osas ja mis ulatuses toimub ravimite kasutamisel odavamate alternatiivide eelistamine kallimatele; -kuidas mõjutab ravimi kasutamisest loobumine patsientide tervist - kas ja mis osas suureneb vajadus arstiabi järele, eeskätt haiglaravi ja erakorralise arstiabi järele Haigekassast saadakse andmed kindlustatutele kompenseeritud ravimite kohta enne ja pärast muutusi ravimite kompenseerimise korras, see tähendab 2002 ja 2003 aastal. Kõikide retseptide hulgast sorteeritakse välja ravimid, mis on väljastatud järgmiste diagnooside korral - skisofreenia, astma, südame isheemiatõbi, südamepuudulikkus, reumaatilised haigused. Projekti alusel saab hinnata, kas ravimite kompenseerimise vähendamise arvelt kokku hoitud summad suurendasid tervishoiuteenuste kättesaadavust või põhjustas ravimite kasutamise vähenemine hoopis teiste tervishoiuteenuste sagedama kasutamise. Projekti tähendus Eesti tervishoiule on reformi tulemuslikkuse hindamine ja (haavatavate) patsiendirühmade identifitseerimine, kelle tervislikus seisundis või ravis toimusid reformi käigus kõige ebasoodsamad muutused. |
| projektiga seotud isikud | ||||
|---|---|---|---|---|
| nr | nimi | asutus | amet | |
| 1. | Raul-Allan Kiivet | TÜ Arstiteaduskond | TÜ professor | |
| 2. | Liis Nirk | TÜ Tervishoiu Instiruut | teadur | |
| 3. | Ly Rootslane | TÜ Farmaatsia Instituut | doktorant | |