| teema: | Volga-Uurali ja Siberi rahvaste Y kromosoomi fülogenees |
|---|---|
| tunnusnumber: | ETF5574 |
| projekti tüüp: | Eesti Teadusfondi grant |
| erialad: |
1.6-1.9. Keemia ja molekulaarbioloogia 1.10-1.16. Bio-geoteadused |
| seisund: | käimasolev |
| asutus: | Eesti Biokeskus |
| projekti juht: | Toomas Kivisild |
| kestus: | 01.01.2003 - 31.12.2006 |
| kirjeldus: | Kuigi arvukuselt tagasihoidlikult, on soomeugri keelkonna rahvad levinud hiiglaslikul territooriumil Euraasia keskosas. Meie viimase ca 6 aasta geneetilised uurimused on järjest suurema ulatusega katmas enamust soome-ugri keeli rääkivaist populatsioonidest ja nüüdseks praktiliselt ka kõiki samojeedi-keelseid rahvaid, samuti enamust nende vahetuist naabritest. Seni on suurema tähelepanu all olnud mitokondriaalne DNA - meie emaliinid. Y kromosoom salvestab meie põlvnemiselugu isaliini pidi. Ida Euroopa rahvaste Y kromosoome on seni uuritud põgusalt ja peamiselt tunnuste läbi, mis on avastatud Lääne-Euroopa, Aasia ja Ameerika põlisrahvastel. Seni väga üldise fülogeneetilise resolutsiooni (liinid, mis lahknenud kümneid tuhandeid aastaid tagasi ja enam) tasemel erinevad ida-eurooplased üldiselt oma läänepoolsetest naabritest kahe sagedase liini olemasolu tõttu. Neis üks (R1a) on levinud sagedasti ka Hindukushi ja Pamiiri mägedes, India, Pakistani, Afganistani, Iraani ja Kesk-Aasia rahvastel. Teine (N3a) aga puudub praktiliselt eelpool mainituil ja on levinud läbi Volga-Uurali piirkonna ja Siberi mitmetel Põhja-Aasia rahvastel. Meie eelneva töö tulemusena Tartus ja Stanfordis on selgunud, et kui läänepoolsetel soome-ugri rahvastel ja nende geograafilistel naabritel esineb üksnes haplogrupp N-i haru 3a, siis Volga-Uurali ja mõnede Siberi rahvaste juures leidub sama tüve fülogeneetiliselt sügavamaid harusid ning et leidub uusi SNP markereid, mis seovad idapoolseil soome-ugri rahvastel sagedase isaliini haplogrupiga O, mis katab yle 80% tänapäeva hiinlaste (s.h. Huid) Y kromosoomidest ning on levinud ka mujal Kagu-Aasias ja Okeaanias. Tänu koostööle vene kolleegidega Ufaast ja Novosibirkist omame me Tartus unikaalset, tõenäoliselt maailmas hetkel suurimat DNA proovide kogu Siberist ja Volga-Uurali soome-ugri keeli kõnelevatelt rahvastest. Kasutades eelkõige dHPLC metoodikat soovime määrata olemasolevaid ning leida uusi Y kromosoomi SNP markereid, mis aitaksid täpsustada millal, kust ja millises suunas haplogrupp N harude lahknemine toimus. Lisaks SNP markeritele kasutame lahknemise aja ja rühmasisese varieeruvuse hindamiseks 16 standardset STR markerit. |
| projektiga seotud isikud | ||||
|---|---|---|---|---|
| nr | nimi | asutus | amet | |
| 1. | Oleg Balanovski | EBK / VTA Med. geneetika Instituut, Moskva | külalispofessor | |
| 2. | Marina Bermisheva | EBK / VTA Biokeemia ja Geneetika Instituut, Ufaa | külalispofessor | |
| 3. | Toomas Kivisild | Eesti Biokeskus | vanemteadur | |
| 4. | Ildus Kutuev | EBK / VTA Biokeemia ja Geneetika Instituut, Ufaa | külalispofessor | |
| 5. | Mait Metspalu | EBK | teadur | |
| 6. | Jüri Parik | Tartu Ülikool | lektor | |
| 7. | Liana Pliss | Läti Ülikool | külalispofessor | |
| 8. | Siiri Rootsi | EBK | teadur | |
| 9. | Richard Villems | EBK / TÜ | direktor, professor | |