teema: | Molekulaarsete ja koekultuurimeetodite rakendamine sordiaretuses ja taimse materjali analüüsis |
---|---|
tunnusnumber: | PM18 |
projekti tüüp: | Põllumajandusministeeriumi põllumajanduslike rakendusuuringute ja arendustegevuse toetus |
erialad: |
4.2. Taimekasvatus (sh aiandus) |
seisund: | käimasolev |
asutus: | Jõgeva Sordiaretuse Instituut |
asutus: | Eesti Põllumajandusülikool |
asutus: | Tallinna Tehnikaülikool |
projekti juht: | Erkki Truve |
kestus: | 01.01.2003 - 31.12.2007 |
kirjeldus: | Käesoleva projekti eesmärgiks on: 1. Genotüübi iseloomustamiseks koostada kõikidele Jõgeva Sordiaretuse Instituudis aretuse lõppstaadiumis olevatele uutele teraviljasortidele nn DNA profiil (määrata antud sordile iseloomulikud DNA fragmentide pikkused piisavas arvus lookustes), mis võimaldab antud sordi identifitseerimist vähemalt 99,9% täpsusega (töö teostamine 2003-2004, EPMÜ EBI).2. Koostada genotüübi iseloomustamiseks kõikidele Eesti Sordilehele kantud Eestis aretatud teraviljasortidele DNA profiil, mis võimaldab antud sordi identifitseerimist vähemalt 99,9% täpsusega (2004, EPMÜ EBI).3. Vastavalt vajadusele (probleemid sortide identifitseerimisel, omandiõiguse tõestamine jm) iseloomustada teiste kultuuride Eestis aretatud sorte. Meetodi rakendamine erinevatele kultuuridele ei valmista tehnilisi raskusi (2004-2007, EPMÜ EBI).4. Rakendada Jõgeva Sordiaretuse Instituudis teraviljade sordiaretuses aretusmaterjali valikul fenotüübi kindlate omadustega seotud DNA-markereid (EPMÜ EBI +TTU +JSI). Pilootprojektiks on praegu EPMÜ EBI taimegeneetika osakonnas töös olev nisu jahukastekindluse geneetilise analüüsi projekt, mille lõpptulemusena saadakse molekulaarsed markerid püsiva jahukastekindluse tunnusele uuritavas populatsioonis (2003-2007). Kõikide põllumajanduslikult oluliste liikide genoomikaartidele lisatakse igal aastal sadu DNA-markereid fenotüübi erinevate omaduste (saagi kvaliteet, morfoloogilised tunnused, haiguskindlus) kiireks määramiseks. Enamikus on need markerid vabalt kasutatavad (ei ole seotud patendipiiranguga). Molekulaarse selektsiooni meetodite rakendamine kiirendab oluliselt sordiaretuse tsüklit, mistõttu on see meetod rakendatud maailma juhtivates sordiaretusega tegelevates institutsioonides. |
projektiga seotud isikud | ||||
---|---|---|---|---|
nr | nimi | asutus | amet | |
1. | Anne Ingver | Jõgeva Sordiaretuse Instituut | teadur | |
2. | Kadri Järve | EPMÜ Eksperimentaalbioloogia Instituut | osak juhat. | |
3. | Reine Koppel | Jõgeva Sordiaretuse Instituut | teadur | |
4. | Hilma Peuša | EPMÜ Eksperimentaalbioloogia Instituut | vanemteadur | |
5. | Anu Tiidema | EPMÜ Eksperimentaalbioloogia Instituut | teadur | |
6. | Erkki Truve | Tallinna Tehnikaülikool | Geenitehnoloogia Instituudi direktor, professor | |
7. | Jelena Tsõmbalova | EPMÜ Eksperimentaalbioloogia Instituut | teadur |