| kirjeldus: |
Põlevkivi kui Eesti põhilise loodusressursi ulatuslik tarbimine õli ja elektrienergia tootmiseks on juba tekitanud sadu miljoneid tonne organomineraalseid jäätmeid ning neid tekib igal aastal veel miljoneid tonne juurde. Poolkoks, fuussid ja põlevkivituhk kujutavad endast erineva tehnoloogilise muundatuse astme ja orgaanilise aine sisaldusega põlevkivijäätmeid, mis on olemasoleval kujul kasutamiskõlbmatud ja ohtlikud jäätmed ning mille utiliseerimseks puudub hetkel tehnoloogia. Põlevkivijäätmete kasutamine on aga võtmeküsimuseks kogu olemsoleva põlevkivitöötlemistehnoloogia jätkusuutlikkuse kujundamisel. Käesoleva töö põhieesmärgiks on mitmesuguselt varieeritud keemiliselt aktiivsetes keskkondades statsionaarsel ja dünaamilisel sub- ja superkriitilisel ekstraktsioonil põhinevatel uudsetel meetoditel poolkoksis ja fuussides sisalduva orgaanilise aine eraldamine õlina mineraalsest aherainest. Õli vääristatakse protsessil põlevkiviõli või mõne selle fraktsiooni sarnaseks ning õli ja gaasi eraldamisel vääristub samaaegselt ka jäätmete mineraalosa ehitus- või täitematerjalina. Põlevkivituhas sisalduvad labiilse struktuuriga süsiniku- ja väävlivormid määratakse kindlaks ja stabiliseeritakse ülalkirjeldatud meetoditega tuha edasiseks ohutuks kasutamiseks. Töö tulemused võimaldavad põlevkivijäätmete kasutamist alternatiivse toormena kasulike produktide saamiseks, põlevkivijäätmete ladestamiskohtade keskkonnaohtlikkuse hindamist ja selle olulist vähendamist ning lõppkokkuvõttes põlevkivitöötlemise efektiivsuse murrangulist suurendamist jäätmevähesuse arvel ning jätkuvalt suurenevate tuha- ja poolkoksimägede kui Eesti peamiste saastekollete likvideerimist. |