| kirjeldus: |
Mitmed uuringud on näidanud, et morfoloogilistelt mõõtmetelt sarnased linnupojad võivad tegelikult olla erinevas luustumisstaadiumis. Sellisel juhul on raske või isegi võimatu eristada erinevas arengufaasis noorisendeid biomeetriliste tunnuste alusel ja tuleks kasutada teistsuguseid indikaatortunnuseid. Meie pilootuuringud näitavad, et vereplasmast määratav biokeemiline marker, aluselise fosfataasi (ALP) luu-isovorm, võimaldab nähtavasti usaldusväärsemalt hinnata lennuvõimestuvate linnupoegade täpset arengustaadiumi. Luu-ALP'i aktiivsust on seostatud luukoe kasvamise ja kaltsifitseerumisega. Ehkki mitmed uurijad on näidanud, et üld-ALP'i aktiivsuse dünaamika sõltub linnupoegade vanusest, ei ole otseselt uuritud seoseid luude mineraliseerumise, kasvukiiruse ja ensüümi aktiivsuse vahel. Meie eesmärgiks on testida, kas vereplasma ALP tõepoolest võimaldab iseloomustada noorlindude skeleti luustumist usaldusväärselt. Selleks plaanitakse kahe värvulise - rasvatihase Parus major ja must-kärbsenäpi Ficedula hypoleuca - eri vanuses poegadel mõõta samaaegselt nii ALP'i aktiivsust vereplasmas kui ka skeleti mineralisatsiooni. Luustumise dünaamika kirjeldamiseks seoses kasvutingimuste, vanuse ja sooga plaanitakse läbi viia nii kirjeldavaid kui ka eksperimentaalseid uuringuid. See uudne meetod vääriks kindlasti rakendamist ökofüsioloogias (ALP kui linnupoegade luustumiskiirust iseloomustav marker). Samuti võiks ALP kasutust leida looduskaitses populatsioonispetsiifilise markerina, mis annab olulist infot uuritava liigi kasvutingimuste kohta (kasvukõverate alusel) erinevates elupaikades või geograafilistes piirkondades. Kui eeldada, et väliselt märkamatud füsioloogilised erinevused mõjutavad linnupoegade kvaliteeti, siis võib ALP'i aktiivus lennuvõimestumise eel potentsiaalselt ennustada ka nende ellujäämust. Tulemused kavatsetakse avaldada rahvusvahelistes eelretsenseeritavates ajakirjades. |