| kirjeldus: |
Elukäiguteooria seab eesmärgiks seletada ja ennustada elukäiguomaduste (life-history trait) väärtusi. Vastavad optimaalsusmudelid tuginevad enamasti väga üldistele eeldusete, mille taga on sageli pigem püüe hõlbustada matemaatilist analüüsi kui reaalsed bioloogilised seaduspärad. On probleeme ja süsteeme, mille puhul selline abstraktne lähenemine on osutunud piisavaks ja produktiivseks, kuid on ka vastupidiseid näiteid. Nii ei ole üldised optimaalsusmudelid rahuldavalt rakendatavad seletamaks putukavastse kasvukõverat ja kehasuuruse determinatsiooni reakstiooninorme. Optimaalsusmudelite lähenemisviisi kohandamiseks mainitud süsteemile tuleb senisest enam tähelepanu pöörata (eelkõige kasvu füsioloogilistest seaduspärasustest tulenevatele) piirangutele ning teisalt ka kesksete demograafiliste näitajate aluseks olevatele bioloogilistele interaktsioonidele. Ülal lahti seletatud ideoloogiale tuginedes küsime, mida ühist on eri fülogeneetilstesse ja ökoloogilistesse rühmadesse kuuluvate putukavastsete kasvu "reeglites". Sellised ühised reeglid - invariandid - ongi tõenäolisteks kehasuuruse determinatsiooni reakstiooninorme mõjutavateks piiranguteks, mis tuleb sellistena kaasata senistest realistlikumatesse ja seega ennustusvõimelisematesse optimaalsusmudelitesse. Teise olulise küsimusena hindame suremuse sõltuvust uuritavate organismide ja keskkonna parameetritest. Vaatluse alla jääb kaks olulist putukate suremust põhjustavat ökoloogilist interaktsiooni: lindudepoolne kisklus ja mitmete patogeenide poolt tekitatavad haigused. Kuigi projekti pearõhk on putukate kasvukõvera analüüsil, rakendatakse kirjeldatud ideoloogiat ka putukavalmiku munemisselektiivsuse optimaalsusanalüüsil. Uurimused viiakse läbi laborikatsetena mitmete liblikaliikide vastseid ja valmikuid objektliikidena kasutades. |