teema: | Patsiendi omaosaluse mõju tervishoiuteenuste kättesaadavusele |
---|---|
tunnusnumber: | ETF5792 |
projekti tüüp: | Eesti Teadusfondi grant |
erialad: |
3.4. Tervishoid |
seisund: | käimasolev |
asutus: | TÜ Arstiteaduskond |
projekti juht: | Raul-Allan Kiivet |
kestus: | 01.01.2004 - 31.12.2007 |
kirjeldus: | Arstiteaduste arenedes avanevad uued diagnostilised ja ravivõimalused. Uued võimalused on paljudel juhtudel senistest efektiivsemad ja ohutumad, kuid samas alati kallimad. Näiteks retseptiravimite kasutamine on Eestis viimase viie aastaga koguseliselt (päevadoosides) suurenenud ligi kaks korda, kuid haigekassa poolt soodusravimite eest tasutud kogusumma neli korda. Eestis kehtiva ravikindlustussüsteemi puhul on tervishoiu rahastamiseks kasutatavate ressursside hulk igal kalendriaastal piiratud, mis seab piirid ka kulude suurenemisele. Üheks võimaluseks piiratud ressursside juures hakkama saada on suurendada patsientide omavastutust tervishoiuteenuste eest tasumisel. 2003.a suurendati oluliselt patsientide omaosalust kahes valdkonnas - retseptiravimite eest tasumisel ja ambulatoorse eriarstiabi kasutamisel. Sellega soovitakse saavutada kokkuhoidu ravimikuludes ja vähendada ebavajalike arstikülastuste arvu. Samas ei tohi kokkuhoid kujuneda eesmärgiks omaette ning näiteks ravimikulude panemine patsientide õlule ei tohiks takistada neile hädavajalike ravimite kasutamist ega suurendada haiglaravi või erakorralise abi vajadust. Projekti käigus uuritakse patsiendi omaosaluse suurendamise tähendust: - Eestis tarbitavate ravimite valik ja kogused võrdluses tõenduspõhiste ravijuhistega; - kas ja kuidas eriarstiabi kasutamine muutus ning kuidas see mõjutas perearstiabi kasutamist; - kuidas on ravimi kasutamisest või eriarstiabist loobumine seotud patsientide tervisega - kas ja mis osas suureneb vajadus arstiabi järele, eeskätt haiglaravi ja erakorralise arstiabi järele. Projekti alusel saab hinnata, kas patsientide omaosaluse suurendamisega kokku hoitud haigekassa vahendid suurendasid täiendavate tervishoiuteenuste kättesaadavust või põhjustas ravimite ja eriarstiabi kasutamise vähenemine hoopis nn. "asendustervishoiuteenuste" (haiglaravi, erakorraline abi) sagedama kasutamise. Projekti tähendus Eesti tervishoiule on meetodite arendamine tervishoiureformide tulemuslikkuse hindamiseks ning (haavatavate) patsiendirühmade identifitseerimiseks, kelle tervislikus seisundis või ravis toimusid reformi käigus ebasoodsad muutused. |
projektiga seotud isikud | ||||
---|---|---|---|---|
nr | nimi | asutus | amet | |
1. | Raul-Allan Kiivet | TÜ Arstiteaduskond | professor | |
2. | Ly Rootslane | Tartu Ülikool | spetsialist | |
3. | Liis Rooväli | TÜ tervishoiu instituut | teadur |