| teema: | Modernse ühiskonna algete kujunemise poliitilised ja ideoloogilised aspektid Baltikumi näitel |
|---|---|
| tunnusnumber: | ETF5798 |
| projekti tüüp: | Eesti Teadusfondi grant |
| erialad: |
6.1. Ajalugu (sh arheoloogia) |
| seisund: | käimasolev |
| asutus: | TÜ Filosoofiateaduskond |
| projekti juht: | Mati Laur |
| kestus: | 01.01.2004 - 31.12.2006 |
| kirjeldus: | Kavandatud uurimisprojekt on jätkuks 2000. aastal kaitstud doktoritööle, mis käsitles Eesti ala valitsemist 18. sajandil Põhjasõjast kuni asehalduskorra kehtestamiseni (1710-1783). Üleminek eelmodernsest ajastust modernsesse (nn Sattelzeit) on viimasel aastakümnel pälvinud kontinentaal-Euroopa ajaloolaste kõrgendatud tähelepanu. Eesti ajalookirjutuses on vastav temaatika esindatud eelkõige agraarajaloo ning rahvusliku ärkamise/liikumise uurimise kontekstis. Käesolev uurimisprojekt soovib keskenduda seni vähest käsitlemist leidnud poliitilise ajaloo aspektidele, eelkõige asehalduskorrale (1783-1796), perspektiiviga laiendada uurimise ajalist diapasooni ka 19. sajandi esimestele aastakümnetele. Kavandatud töö rajaneb juba välja töötatud metoodikale ning sarnasele allikmaterjalide baasile. Suurema osa allikate asumine Eesti Ajalooarhiivis, samuti Tartu Ülikooli raamatukogu hea komplekteeritus vastava teema kirjandusega võimaldab teema põhilises osas teostada Tartus. Välisarhiividest on möödapääsmatud Läti Ajalooarhiiv Riias, Vanade Aktide Riigiarhiiv Moskvas ning Saksa-Rootsi kultuuriruumiga häid võrdlusi pakkuv Ees-Pommeri Maa-arhiiv Greifswaldis. ¿ Sama teema all vaadeldavate ideoloogiliste aspektide käsitlemiseks on projektiga kaasatud ajaloomagistrant Kristi Kukk. Rahvuste teket on seostanud ühiskonna moderniseerumisprotsessiga - uus ja keerukam ühiskond vajas ideoloogilist võrgustikku, mis muutusi ühelt poolt legaliseeriks ning teisalt aitaks süsteemi koos hoida. Valgustatud absolutismi kehtestamispüüe asehalduskorra näol tekitas omamoodi paradoksi leviva rahvuslusideoloogia, seisusliku süsteemi mõjuvõimu vähendamise ja Venemaa imperialismipüüdluste vahel, mille põhjalikum uurimine aitaks samuti kaasa Baltikumi ajaloo tihedamale integreerumisele Euroopa üldajalooga. Kõrvuti magistritöö valmimisele on uurimistoetuse eesmärgiks eestikeelse monograafia avaldamine ning töö tulemuste rahvusvaheline avalikustamine vähemalt paari välispublikatsiooni (teadusartikli) näol |
| projektiga seotud isikud | ||||
|---|---|---|---|---|
| nr | nimi | asutus | amet | |
| 1. | Mati Laur | TÜ Filosoofiateaduskond | professor | |