| kirjeldus: |
Setumaa arheoloogiliste muististe hulgas on arvukamalt kääbaskalmistuid. Vanimad nendest kuuluvad I aastatuhande teisel poolel p.Kr. Ida-Euroopa metsavöötmes laial alal levinud pikk-kääbaste kultuuri muististe hulka. Ida-Eesti, s.h. Setumaa põletusmatustega pikk- ja ümarkääpad asuvad selle kultuuri läänepoolsel äärealal, Eesti kivikalmete kultuuri vahetus naabruses. Senini on pikk-kääbaste kultuuriga seotud küsimusi käsitletud vaid arheoloogia andmetele tuginedes. Käesolevas uurimuses püütakse lisaks arheoloogilisele materjalile kaasata pikk-kääbaste kultuuriga seotud küsimuste lahendamiseks ka osteoloogilist leiuainest, s.o. antropoloogia ja arheozooloogia andmeid. Omaette piirkonna Ida-Eesti pikk-kääbaste kultuuri muististe levikualal moodustab Põhja-Setumaa, mis paistab silma oma kultuuri arhailisuse ja konservatiivsuse poolest veel hilisemal ajalgi. Kõige varasemad matmiskombestiku elemente oli Rõsna küla kääbaskalmetes (Rõsna-Saare I ja II, Suure-Rõsna). See materjal on kavas antropoloogilise ja zooloogilise leiuainese läbittöötamisel saadud tulemuste valgusel uuesti läbi töötada ning uurimuse tulemused avaldada monograafiana, kus lisadena on esitatud antropoloogia ja arheozooloogia andmed. Uurimus pakub huvi pikk-kääbaste kultuuri uurijatele ka väljaspool Eestit ja oleks esimene sellelaadne töö nimetatud kultuuri muististest nii Eestis kui Venemaal. |