| teema: | Pinnareljeefi võimalik mõju Saksa idakolonistide linna "reeglipärasele" planeeringule keskaegse Uus-Pärnu näitel |
|---|---|
| tunnusnumber: | ETF5979 |
| projekti tüüp: | Eesti Teadusfondi grant |
| erialad: |
6.1. Ajalugu (sh arheoloogia) |
| seisund: | käimasolev |
| asutus: | Pärnu Muuseum |
| projekti juht: | Aldur Vunk |
| kestus: | 01.01.2004 - 31.12.2006 |
| kirjeldus: | Eesti linnade tekke- ja kujunemislugu on meie linnaarheoloogia üks olulisemaid uurimisküsimusi. Eesti suuremate linnade tekkimine või kujunemine aolinnadest euroopalikeks kaubalinnadeks on teoks saanud 13.-14. sajandil seoses idakolonisatsiooniga Vana-Liivimaale. Üks kandvamaid teooriaid n.ö "tühjale kohale" rajatud koloniaallinnade planeeringumudeleist on tänaseni kasutusel seisukohana, et linnad, mis asutati 12.-14. sajandil Saksa linnaõiguse baasil, rajati reeglipäraste nelinurksete kvartalitega ja et kiriku, turuplatsi, elamute, aitade jm paiknemise reeglid olid nendes linnades sarnased. See tähendaks tervikkontseptsiooniga linnaplaneerimise algust juba keskajal. Põhiliselt hilisemal ajal kinnistunud linnaplaanide põhjal ja veel enne linnaarheoloogiliste kaevamiste buumi (see algas alles 1960. aastatel) püstitatud teooria vajab falsifitseerimist kaasaegsete meetoditega. Projekti eesmärk on püüda selgitada pinnareljeefi ja muude kirjeldatavate tegurite mõju keskaegse kaubalinna (Uus-Pärnu) kujunemisele, et kontrollida korrapäraste linnakvartalite ja tänavavõrgu planeerimise teooriat seni kogutud teadmiste baasil. Tööhüpoteesiks on tõestamist vajav väide, et 13. sajandi lõpul rajatud Uus-Pärnu kujunes korrapärase tänavavõrgu ja kvartalitega linnaks 15.-16. sajandil, olemata planeeritud sellisena 13. või 14. sajandil. Projekti kaaseesmärkideks on rekonstrueerida ühe Eesti hansalinna arengut keskajal ja selle funktsioneerimist kuni 16. sajandini. Kavas on koondada Pärnu seniste päästekaevamiste materjalid, üle vaadata ja süstematiseerida keskaegsete rajatiste ja hoonestuse dateeringud ning luua olemasoleval andmestikul põhinev (ja vajadusel arheoloogiliste s¿urfide abil täpsustatav) mudel Uus-Pärnu ordulinna arengust 13.-16. sajandil. Seejärel võrrelda seda teiste sarnasele aluspinnale (luidetele) rajatud linnade hoonestusmustri arenguskeemide ja kasutatud hoonetüüpidega. Lisaks rajatisi dateerivale leiumaterjalile on algse pinnareljeefi selgitamisel kavas kasutada ka geoloogilisi meetodeid (georadar, puurimised), mille esimesed tulemused on Pärnu aluspinna üldise kuju selgitamisel olnud julgustavad. Aga samuti ka kirjalikke allikaid, mis on säilinud põhiliselt linna keskaegse arengu lõppfaasist (s.o 16. sajandist) ja mille abil on teoreetiliselt võimalik näha linnaosade ja -kruntide funktsioonide väljakujunemist sel ajal. Projekti otseseks väljundiks on kolmandal aastal grandi põhitäitjate poolt koostatav monograafia. |
| projektiga seotud isikud | ||||
|---|---|---|---|---|
| nr | nimi | asutus | amet | |
| 1. | Inna Jürjo | Ajaloo Instituut | teadur | |
| 2. | Erki Russow | Ajaloo Instituut | teadur | |
| 3. | Aldur Vunk | Pärnu Muuseum | direktor | |