| teema: | Vene ja ingeri puit Narva kaudu Amsterdami börsile - rahvusvaheline metsa- ja metsasaadustekaubandus 17. sajandi viimasel veerandil. |
|---|---|
| tunnusnumber: | ETF6039 |
| projekti tüüp: | Eesti Teadusfondi grant |
| seisund: | käimasolev |
| asutus: | Rahvusarhiivi Ajalooarhiiv |
| projekti juht: | Enn Küng |
| kestus: | 01.01.2005 - 31.12.2008 |
| kirjeldus: | Kavandatav uurimisprojekt võimaldab vastata mitmetele ülihuvitavatele majandusajaloo küsimusele. Tegemist ei ole kitsa uurimusega Narva kaubanduslikest suhetest, vaid see on uurimus rahvusvahelise kaubakapitalismi ja kapitalistlike suhete arengust ühel konkreetsel turukanalil (Venemaalt Narva kaudu Amsterdami) konkreetsete kaubaartiklite (mets ja metsasaadused) näitel. Projekti esmaseks ülesandeks on anda ülevaade riiklikust metsakaubanduspoliitikast Rootsis ja Venemaal ning selle poliitika elluviimise tingimustest kohalikul turul, s.o Narvas. Teiseks tuleb jälgida kauba liikumist tootmiskohtadelt (Loode-Venemaa ja Ingerimaa metsadest) lao- ja ümbertöötlemiskohta Narva jõe suudmealale ja sealt Amsterdami börsile. Kolmandaks puht kaubandustehniline ning kasumiga seonduv probleemistik, s.o kasumimarginaalid, hinnaerinevused puidu ülesostul raielankidel, esmasel ostul-müügil Narva turul ja lõppmüügil Amsterdami börsil, s.o eristada tuleb kolme liiki hindu: tootmis-, ülesostu- ja müügihinnad. Milline oli müügikasu pärast tollikohustuste, prahirahade, kindlustuste jt n-ö kulude (nagu kaupade peale ja mahalaadimine, kaalumine) mahaarvamist tulust võrreldes investeeritud kapitaliga? Kui suur oli puhaskasum? Pidades silmas, et suuremõõduliste puidusaaduste (mastid, palgid) prahirahad olid kõrgemad väikesemõõdulistes kaupadest, kerkib küsimus, kui suur oli ühe või teise kulutuse osa lõpphinnas erinevate puidukaupade puhul? Millised olid hinna ja kasumi kõikumised läbi aegade? Millised olid prognoosid ja ka spekulatsioonid? Oluline on ka jälgida agentide, ülesostjate ja esindajate tegevust nii tootmis- kui ka müügikohtades. Eksisteerisid mitmed vahelülid: metsa omanik, langetaja, transport, ülesostja, vahendus, meretransport, kindlustaja, börsimaakler, spekulant, ülesostja, tarbija. Samuti tuleb püüda vastata küsimusele, kas Narva kaudu toimunud suuremahuline metsakaubandus sõltus ainult tellija olemasolust Lääne-Euroopas või oli määravaks riigi poolt kohapeal n-ö võõrastele kaupmeestele kehtestatud liberaalsed kauplemistingimused? Arvestada tuleb ka Vene tsaari suhtumist suurt rahvusvahelist nõudlust evivate vene kaupade väljaveosse Arhangelski asemel Läänemere-tee kaudu. Kuna tegemist on erinevaid regioone hõlmava projektida, siis on projekti üheks eesmärgiks jälgida kohalikke arusaamu ja vastuolusid. Peamiselt tuleb silmas pidada erinevaid ärikultuure (ka õigusruumi mõttes) Venemaal, Narvas ja Amsterdamis, sellest tulenevaid vastuolusid |
| projektiga seotud isikud | ||||
|---|---|---|---|---|
| nr | nimi | asutus | amet | |
| 1. | Enn Küng | Rahvusarhiivi Ajalooarhiiv | osakonna juhataja | |
| 2. | Kai Tafenau | Rahvusarhiiv | arhivaar | |
| 3. | Jelena Vammus | Rahvusarhiiv | ||