| kirjeldus: |
Lähiliikide ristumise uurimine võimaldab selgitada liigitekke protsesse, kuid kaitsealuste liikide hübridiseerumise analüüsil on suur tähtsus ka looduskaitselisteks rakendusteks. Suur- ja väike-konnakotkas on kaks ohustatud linnuliiki, kes on võimelised moodustama segapaare ja andma elujõulisi hübriidseid järglasi. Ristumine on oluline ohutegur suur-konnakotka Euroopa populatsioonile, kuid seni pole selle uurimisele piisavat tähelepanu pöörtud. Käesoleva projekti põhieesmärkideks on: 1) leida sobivad tuuma-DNA markerid suur- ja väike-konnakotka eristamiseks ning liikidevaheliste esimese ja hilisemate põlvkondade hübriidide identifitseerimiseks; 2) analüüsida hübridiseerumise ulatust, konnakotkapopulatsioonide struktuuri ja ristumise mõju liikide levilate kattuvusalal. Eesmärkide täitmiseks rakendame molekulaarseid meetodeid: kasutame kolme tüüpi erineva tundlikkusega tuuma DNA markereid (tuumageenide intronid, mikrosatelliidid, AFLP-markeid) ning üht mitokondriaalse DNA markerit (pseudo-kontrollregioon) emaliini analüüsimiseks. Töös kasutatakse nii Eestist kui teistest riikidest kogutud DNA-proove. Projektis osaleb 1 teadur, 1 magistrand ja 1-2 üliõpilast. Konnakotkaste ristumise analüüs lubab eeldatavasti paremini mõista hübridiseerumise olemust seni vähe uuritud röövlindude seas, aga ka laiendada järeldusi teistele loomarühmadele. Projekti tulemused aitavad eeldatavasti aru saada isolatsioonimehhanismide (nt. Haldane'i seadus) kujunemisest ning vastata teistele liigiteket puudutavatele küsimustele. Projekti tulemustel on otsene looduskaitseliselt rakenduslik väärtus, sest oluline osa globaalselt ohustatud haruldase suur-konnakotka populatsioonist on mõjutatud ristumisest väike-konnakotkaga. |