| kirjeldus: |
Kõrgetoodangulise lehma (~ 7000 kg) väljaheidetest lendub aastas sõltuvalt pidamisviisist keskmiselt 3,5 - 10 kg ammoniaaklämmastikku. Lenduva ammoniaagi peamiseks allikaks on uriinis sisalduv karbamiid. Uriini karbamiid on loomorganismide lämmastikainevahetuse üks lõpp produktidest. Tulenevalt seedefüsioloogilistest iseärasustest toimub mäletsejaliste eesmagudes ulatuslik söödaproteiini ümbertöötlemine vatsa mikrofloorale ja -faunale liigiomaseks proteiiniks. Seejuures on vatsamikroobidele kättesaadav ainult vatsakeskkonnas lahustuv ja lõhustuv söödaproteiini fraktsioon. Eelnimetatud protsessi üheks vaheproduktiks on ammoniaak, mis ebapiisavate energiaressurside (sööda süsivesikud) korral jääb mikroobide rakuvalku sidumata ning imendub läbi vatsaepiteeli verre. Kuna tegemist on organismile mürgise ühendiga, siis sünteesitakse sellest neerudes karbamiid ning eemaldatakse organismist uriiniga. Seega on väljaheidete, eeskätt uriini lämmastiku sisalduse ja söödaproteiini lahustuvuse ja lõhustuvuse vahel tihe seos. Käesoleva projekti raames uuritakse erineva lahustuva ning lõhustuva proteiini ning süsivesikute (tärklis) sisaldusega põhisöötade (kõrreliste ja liblikõieliste silo), proteiinsöötade (erinevatel temperatuuridel pressitud rapsikook) ning energiasöötade (odra- ja maisijahu) mõju ammoniaagi emissionile piimalehmade väljaheidetest (uriinist). |