| kirjeldus: |
Lähtealuseks on Eesti Keelenõukogu koostatud ja Vabariigi Valitsuses kinnitatud "Eesti keele arendamise strateegia 2004-2010" osas 4 "Eesti keele uurimine ja keelekogud" ning osas 7 "Eesti keel ja teised keeled" kirjeldatud ülesanded: 1) uurida mitte-eestlaste keelt, 2) analüüsida keelekasutuse ja sotsiaalsete tegurite seoseid eri tüüpi tekstides, 3) edendada keelemuutuste teoreetilist uurimist. Projekt seostub TPÜ eesti keele uurijate senise tegevusega, eeskätt professor M. Ehala sihtfinantseeritava uurimisteemaga 0132493s03 "Eesti keelekeskkonna arengu analüüs, modelleerimine ja juhtimine" (2003-2007). Eesti keele arengutendentside prognoosimiseks on vaja nii teoreetilisi kui ka rakendusuuringuid, mille seisukohalt on oluline omada mitte ainult eesti kirjakeele ja dialektide andmekogusid, vaid ka 1) koodivahetuse, eesti-vene vahekeele ja lastekeele tekstikorpuseid, 2) veebipõhiseid kakskeelsed arvutisõnastikke ehk leksikone ning 3) vastavat keeletehnoloogiat (arvutiprogrammid). Eesti keele omandamine on tänapäevasel tasemel veel suuresti läbi uurimata ning põhjuseks on seni olnud just nimelt vastavate keelekogude puudumine. Lastekeele andmekogu võimaldab analüüsida keelekasutuse ja sotsiaalsete tegurite seoseid vanema ja lapse ning laste omavahelistes vestlustes. Vahekeele korpus annab tegelikku pilti eesti kui teise keele omandamise iseärasustest. Koodivahetuse korpus loob süstemaatilise pildi mitmekeelse suhtlemise tegelikkusest, selle strateegiatest, aga ka regionaalsest, vanuselisest ja sotsiopragmaatilisest varieerumisest. Kõik mainitud korpused oleksid alusmaterjaliks ka teistele uurijatele. Lastekeele korpus pakuks uurimismaterjali lisaks ka logopeedidele, kuna normatiivne materjal eesti keele omandamise kohta on seni väga puudulik, psühholoogidele, terapeutidele ning sotsioloogidele. Projekti on kaasatud kraadiõppurid (magistrandid ja doktorandid), kelle väitekirjateema on seotud kas lastekeele või koodivahetuse uurimisega. |