| kirjeldus: |
Taimkattelt peegeldunud optiline (nähtav ja lähis- ning keskmine infrapuna, 400-2500 nm) kiirgus on peamine taimkatte seisundi vahendaja optilises kaugseires. Olemasolevad taimkatte kiirguslevi mudelid ei suuda adekvaatselt kirjeldada Eesti metsade heleduse muutlikkust, mistõttu on satelliidiinfost metsade seisundi ja ressursi hindamine seni osutunud vähetulemuslikuks. Hiljutised teoreetilised uuringud puude võra kuju mõjust puistu peegeldusvõimele kinnitavad taimkatte (eriti metsa) detailsema struktuuri uurimise vajadust. Samatüübilistel kasvukohtadel kasvavate ja ühesuguste takseerparameetritega metsade heleduse varieeruvuse põhjuste väljaselgitamiseks on planeeritud senisest detailsemad taimkatte ja süsteemi aluspind-taimkate komponentide spektraalsete optiliste omaduste ja biokeemilised uuringud. Biokeemilised komponendid kujundavad taimelehtede ja okaste optilisi omadusi keskmises infrapuna spektripiirkonnas 1-8 µm, kavas on laiendada nii labori- kui välimõõtmisi sellesse spektripiirkonda ja siduda fütoelementide ning koosluste optilisi omadusi selles piirkonnas taimeelementide biokeemilise koostisega. Vajalikeks välimõõtmisteks sobib hästi Tõraveres rajatud paju- ja lepaistandus, kus jätkuvad detailsed kiirgusvälja ja koosluse struktuuri uurimised kiirguslevi mudelite kontrolliks ja edasiarendamiseks ning lepaistanduse teise kasvutsükli tootlikkuse uurimine. Plaanis on võrrelda kiirguslevi ning kiirgusenergia akumuleerimise erinevusi kultiveeritud ning looduslikes kooslustes.
|