| teema: | Laukapõhjade kerkimise tähtsus turba lagunemise intensiivistumises, laugaste arengus ja soode süsinikubilansis |
|---|---|
| tunnusnumber: | ETF6755 |
| projekti tüüp: | Eesti Teadusfondi grant |
| erialad: |
1.14. Ökoloogia |
| seisund: | käimasolev |
| asutus: | TÜ Bioloogia-geograafiateaduskond |
| projekti juht: | Edgar Karofeld |
| kestus: | 01.01.2006 - 31.12.2008 |
| kirjeldus: | Suurima prognoositava temperatuuritõusuga boreaalse tsooni soodes on turbana akumuleritud 120-450 Gt süsinikku. Settõttu võivad muutused soode süsiniku sidumise, akumuleerimise ja eraldumise tasakaalus oluliselt muuta maailma kasvuhoonegaaside bilanssi. Kui turbalasundi peamiseses osas - katotelmis on anaeroobsed lagunemisprotsessid väga aeglased ja stabiilsed, siis rabalaugastes võivad need temperatuuri tõustes oluliselt kiireneda. Temperatuuri tõustes kuni 15 kraadini hakkavad lagunemisprotsessid lauka põhjas intensiivistuma ning eraldunud lagugaasid (peamiselt metaan) täidavad turbapoorid ja muudavad turba erikaalu väiksemaks kuni lauka põhi või sellest väljarebitud turbatükid tõusevad lauka pinnale, kus märksa kõrgema temperatuuri tõttu võrreldes lauka põhjaga hakkab turvas mineraliseeruma märksa kiiremini ning sellega kaasneb lagugaaside eraldumise suurenemine. Selline protsess võib omada olulist rolli nii laugaste arengus kui ka soode süsinikubilansis. Uurimuse põhieesmärgiks on: • välja selgitada laukapõhjade kerkimise ja laskumise ajalis-ruumiline dünaamika ning seos lauka parameetrite, veetemperatuuri ja lauka põhjas lasuva turba liigiga, • väli- ning laboratoorsete uuringutega teha kindlaks, millist tähtsust laukapõhjade kerkimine võib omada turba lagunemisprotsesside eeldatavas intensiivistumises laugastes, • hinnata süsiniku kao suurus üleskerkinud laukapõhjade turbast ning • teha kindlaks, millist rolli uuritav protsess omab laugaste sügavamaks muutumisel ning arengus tervikuna. Hüpoteesi kohaselt muutub temperatuuri tõustes laukapõhjade kerkimine veelgi sagedase-maks ja kestvamaks ning kõrgema temperatuuriga lauka pinnakihtidesse kerkinud turvas mineraliseerub kiiremini kui lauka põhjakihtides, mistõttu suureneb süsinikugaaside (eelkõige metaani) eraldumine rabast ja muutub nende süsinikubilanss. |
| projektiga seotud isikud | ||||
|---|---|---|---|---|
| nr | nimi | asutus | amet | |
| 1. | Edgar Karofeld | Tartu Ülikool | ||
| 2. | Robert Szava-Kovats | |||