| teema: | Kognitiivsed häired epilepsia korral |
|---|---|
| tunnusnumber: | ETF6786 |
| projekti tüüp: | Eesti Teadusfondi grant |
| erialad: |
3.3. Kliiniline meditsiin |
| seisund: | käimasolev |
| asutus: | TÜ Arstiteaduskond |
| projekti juht: | Andre Õun |
| kestus: | 01.01.2006 - 31.12.2008 |
| kirjeldus: | Esitatav projekt lahendab sagedase kroonilise neuroloogilise haiguse – epilepsia – puhul esinevaid neuropsühholoogilisi probleeme. Epilepsia on närvisüsteemi krooniline polüetioloogiline haigus, mida iseloomustab korduvate mitteprovotseeritud epileptiliste hoogude esinemine. Tagajärjed, mida epilepsia põdemine endaga toob, on kohati niisama tõsised kui haigus ise ning kujunev kognitiivsete funktsioonide kahjustus võib ühena nendest muutuda patsiendi jaoks häirivamaks kui hood iseenesest. Peamised kognitiivsed funktsioonid, milles epilepsia korral kahjustusi leitakse, on tähelepanu, keskendumisvõime, mälu ja verbaalsed võimed. Epilepsiapatsientide kognitiivseid funktsioone mõjutab hulk erinevaid tegureid, mis on omavahelistes keerulistes seostes ning kohati kattuvad. Olulisemad neist võib jaotada nelja rühma: haiguse etioloogia ja epileptiliste hoogude põhjuseks olev neuropatoloogia, epileptiline laenglemine ja hood, ravi kõikvõimalikud kõrvaltoimed ning erinevad psühho-sotsiaalsed tegurid nagu häbimärgi omamine ja madal enesehinnang. Põhieesmärgid ja tööhüpoteesid 1. Võrrelda erinevate epilepsiaga patsientide rühmade (fokaalsete ja generaliseerunud epilepsiaga) ja kontrollrühma katseisikute sooritust neuropsühholoogilistes testides. 2. Uurida seoseid interiktaalse EEG leiu (foonaktiivsus, asümmetria, subkliinilised avaldused, vastused provokatsioonitestidele) ja neuropsühholoogiliste testide tulemuste vahel. 3. Uurida subjektiivsete kognitiivsete kaebuste ja objektiivse neuropsühholoogilise leiu vastavust, selgitada nende mittevastavuse korral selle põhjuseid. 4. Uurida võimalike aju morfoloogiliste muutuse (hipokampuse skleroos) seoseid neuropsühholoogiliste testide tulemustega. 5. Selgitada kaasuva depressiooni esinemise osakaalu ja uurida seoseid epilepsiaga seotud näitajate, depressiooni ja 5-HTT märgistusega SPECT-kuvamise vahel, selgitamaks serotoniinergilise süsteemi rolli epilepsia ja depressiooni võimalikus ühises patogeneesis. 6. Tööhüpoteesina eeldame, et epileptilise protsessi iseärasustest tulenevana, fokaalse või generaliseerunud epilepsia tagajärjena leiame erinevusi nimetatud põhilistes alagruppides. Kui uuringutulemused kinnitavad kognitiivsete testide erinevat sooritust on võimalik patsientide käsitluses ja rehabilitatsioonis kasutatavaid meetodeid täpsemalt valida Uuritavate rühmad moodustavad erinevaid epilepsia vorme esindavad täiskasvanud katseisikud ning terved kontrollrühma isikud. Epilepsiaga patsiendid jaotatakse epilepsia vormi alusel kolme katserühma: (1) ekstratemporaalse, (2) temporaalsagara ja (3) generaliseerunud epilepsiaga katsealused ning neljanda rühma moodustaksid terved kontrollrühma katsealused. Neuropsühholoogilise hindamise läbiviimisel kasutatakse teste, mis kirjeldavad võimalikult laiaulatuslikult muutusi erinevate kognitiivsete funktsioonide osas. Osal patsientidest viiakse lisaks läbi SPECT uuring. Siia võiksid kuuluda patsiendid, kelle kliiniline pilt viitab epilepsia ja depressiooni koosesinemisele, võrrelduna patsientidega, kellel esineb üksnes epilepsia ja uuritavatega, kellel ei esine ei epilepsiat ega depressiooni. Projekti tulemuste rakendus on võimalik juba selle käigusoleku jooksul uudsete meetodite rakendamise näol – neuropsühholoogiline hindamine, SPECT uuring. Lõplikest tulemustest lähtuv rakendus puudutab suurema tähelepanu pööramist kognitiivsetele ja psühhosotsiaalsetele faktoritele epilepsia diagnoosimisel ja ravis. |
| projektiga seotud isikud | ||||
|---|---|---|---|---|
| nr | nimi | asutus | amet | |
| 1. | Katrin Gross-Paju | |||
| 2. | Sulev Haldre | |||
| 3. | Marika Liik | |||
| 4. | Liina Vahter | |||
| 5. | Andre Õun | Tartu Ülikool | ||