| teema: | Satelliitkaugseire meetodite arendamine Eesti optiliselt mitmekomponendiliste veekogude uurimiseks |
|---|---|
| tunnusnumber: | ETF6814 |
| projekti tüüp: | Eesti Teadusfondi grant |
| erialad: |
1.4. Astronoomia 1.16. Mereteadus, limnoloogia 2.14. Keskkonnatehnika |
| seisund: | käimasolev |
| asutus: | Tartu Observatoorium |
| projekti juht: | Anu Reinart |
| kestus: | 01.01.2006 - 31.12.2009 |
| kirjeldus: | Kaugseire rakendamise süsteemi väljaarendamine on väga töömahukas, sest esmalt peab kontrollima olemasolevate meetodite sobivust ja neid vastavalt vajadustele korrigeerima arvestades kohalikke iseärasusi. Varasemate sensorite (SeaWiFS, MODIS) standardsed töötluskeemid Läänemere ja suurte järvede korral enamasti kasutatavaid tulemusi ei anna. Selle põhjuseks on (1) atmosfääri aerosooli optiliste omaduste ebatäpne määratlemine mudelarvutustes; (2) atmosfäärikorrektsiooni ebaõnnestumine, sest lähisinfrapunases spektriosas on sogasest veest tagasihajunud kiirguse hulk suur; (3) suur lahustunud orgaanilise aine hulk vees. Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) satelliidi Envisat-1 pardal asub esimene spetsiaalselt rannikuvete jaoks mõeldud sensor MERIS. Eesti rannikuvetes ja järvedes aga ületavad optiliselt aktiivsete ainete kontsentratsioonid sageli MERIS algoritmide piirid. Taotletava grandi toetusel täiustatakse satelliitkaugseire meetodeid optiliselt mitmekomponendiliste veekogude vee omaduste määramiseks, kombineerides atmosfääris ja vees kiirguse levimise teoreetilised alused ja sobivad modelleerimistehnikad kohaliku keskkonna eriomadustega. Atmofäärikorrektsiooni meetodite kohaldamiseks Eesti sise- ja rannikuvete satelliidipiltidele kasutatakse seostatud atmosfäär-ookean kiirguslevi mudelit ning kohaliku aersooli ja vee optilisi andmeid. Testitakse satelliitsensorite MERIS, MODIS ja SeaWiFS andmete töötluste tulemusi. Peatähelepanu on MERIS sensoril, sest lisaks rannikuvetele ja suurtele järvedele, võimaldaks see kasutada kaugseiret ka 15 väiksema järve jälgimiseks Eestis. Koostatakse kaugseiresüsteemi prototüüp, mis sisaldab satelliidipiltide hankimise, arhiveerimise, töötlemise vajaliku tulemini, piltide kasutamise ja avalikustamise tehnikat ja meetodeid ning on ühtlasi avatud uute sensorite kasutamisele. |
| projektiga seotud isikud | ||||
|---|---|---|---|---|
| nr | nimi | asutus | amet | |
| 1. | Olavi Kärner | |||
| 2. | Anu Reinart | Tartu Observatoorium | ||
| 3. | Hilda Teral | |||