teema: Tõrva- ja lubjatootmine Eestis muinas-, kesk- ja uusajal
tunnusnumber: ETF6690
projekti tüüp: Eesti Teadusfondi grant
erialad: 6.1. Ajalugu (sh arheoloogia)
seisund: käimasolev
asutus: TÜ Filosoofiateaduskond
projekti juht: Andres Tvauri
kestus: 01.01.2006 - 31.12.2009
kirjeldus: Huvi muistse ja ajaloolise tootmistegevuse, tehnoloogia ja tehnoloogiliste protsesside vastu on arheoloogiateaduses levinud laiemalt alles 1960.–1070. aastatel. Eestis on selle temaatikaga (täpsemalt rauatootmise- ja töötlemise, ning arheoloogiliste tekstiilidega) seni tegeletud süstemaatiliselt vaid Jüri Peetsu juhtimisel Ajaloo Instituudis. Kuid ka Eesti alal on rauast veelgi suuremas mahus toodetud ja kasutatud tööstuslikult valmistatud materjale, milleks on tõrv (sealhulgas tökat) ning lubi.

Tõrv on tõenäoliselt vanim inimese poolt valmistatud sünteetiline materjal. Seda kasutati laialdaselt puidukaitsevahendina, liimina, määrdena, impregneerimisainena, ravimina ja paljudel muudel eesmärkidel juba alates kiviajast. Pole põhjust arvata, et Eestis poleks muinasajal tõrva valmistatud ja kasutatud. Kirjalikest allikatest on teada, et eestlastel oli muinasaja lõpul arvukalt merekõlblikke laevu, seega pidi tõrvatave siin olema üpriski suur. Kuna Eestis on head eeldused tõrva kohapealseks valmistamiseks, on tõenäoline, et siin kasutatud tõrv valmistati Eestis. See pidi olema siinsetes tungimustes oludes olulise tähtsusega tegevusala.

Lubi võeti Eesti alal ehitusmaterjalina kasutusele 13. sajandil seoses saksa–taani vallutusega. Kuna Põhja-, Lääne- ja Kesk-Eestis leidub lubja tooraineks kasutatud lubjakivi, valmistati ehituslupja kohapeal. Ehitusmahtusid arvestades pidi see olema vägagi suuremahuline tööstusharu, mis jättis maha maastikul tänaseni äratuntavaid jälgi.

Kavatsen kasutada eelkõige arheoloogia meetodeid, kuid suur osa olulist tausinformatsiooni ja allikmaterjali on kogutud etnofraafide poolt. Ühtlasi võimaldab käesolev teema kaasata geoloogia ning keemia meetodeid ja uurimistulemusi. Käesolev teema sai valitud osalt ka muinsuskaitselistel eesmärkidel. Eestis on leidmata ja muinsuskaitse alla võtmata arvukalt varase tootmistegevusega seotud muinasjäänused, mis on seotud tõrva-, lubja- ja tellisetootmisega.

Uurimistöö algab kirjalike ja graafiliste allikate läbi töötamisega, mille tulemusel selgitatakse välja tõrva- ja lubjatootmise uurimiseks kõige soodsamad Eesti piirkonnad, ning korraldatakse seal detailne maastikuinspektsioon.
Järgmiseks sammuks on leitud tootmisobjektide arheoloogiline kaevamine, mille käigus selgitatakse välja tõrva- ja lubjaahjude konstruktsioon ja valmistustehnoloogia. Kaevamistel kogutava söe ja leidude abil uuritud ajud dateeritakse. Uuritavate objektidena eelistatakse võimalikult vanu tõrva- ja lubjaahjusid. Väljakaevamiste tulemuste ja etnograafiliste materjalide kontrollimiseks korraldatakse arheoloogiline eksperiment tõrva ja lubja tootmiseks. Selle eesmärgiks on kontrollida praktikas meie teadmisi tootmistehnoloogia kohta ning selgitada sel viisil valmistatud toodete keemilisi jm omadusi.

Projekti raames on kavas korraldada rahvusvaheline konverents ”Tootmisobjektide arheoloogia”, tutvustamaks grandiprojekti tulemusi ja sõlmimaks teadusalaseid kontakte muude maade tööstusarheoloogiaga tegelevate teadlastega.

Grandiprojekti tulemuseks oleks:
1. Ülevaade tõrva- ja lubjatootmisega seotud arheoloogiamälestiste levikust Eestis.
2. Tõrva- ja lubjatootmisega seotud arheoloogiamälestiste väljaselgitamise ja uurimise metoodika väljatöötamine.
3. Tõrva- ja lubjatootmise alguse väljaselgitamine. Tootmismahtude väljaselgitamine teatud piirkondades (Lääne-Eesti saared, Pedja jõe piirkond).
4. Tõrva ja lubja tootmise muistse tehnoloogia väljaselgitamine.
5. Ajalooliste ehitiste lubimördis kasutatud lubja päritolu väljaselgitamise võimalikkuse uurimine.
6. Kuna vaadeldava projekti raames tehtavad maastikuinspektsioonid toimuvad peamiselt metsastel aladel, kus arheoloogid seni muistiseid süstemaatiliselt otsinud pole, loodan uurimisprojekti tulemusel leida ka muid muistiseid, mida seni vähe tuntakse (nt püünisaugud, muinaspõldude ja rauasulatuskohtade jäänused).
7. Eesti arheoloogide ja ajaloolaste (eelkõige noorema põlvkonna) huvi äratamine tootmise ja tehnika ajaloo ning majandusajaloo vastu laiemalt.

Grandiprojekti tulemused on kavas publitseerida artiklitena teadusajakirjades ja spetsiaalses artiklitekogumikus.

projektiga seotud isikud
nr nimi asutus amet  
1.Andres TvauriTartu Ülikool