teema: | Sissejuhatus algkristlikku mõtlemisse |
---|---|
tunnusnumber: | ETF6849 |
projekti tüüp: | Eesti Teadusfondi grant |
erialad: |
6.6. Usuteadus |
seisund: | käimasolev |
asutus: | Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituut (EELK UI) |
projekti juht: | Randar Tasmuth |
kestus: | 01.01.2006 - 31.12.2008 |
kirjeldus: | Oma projektiga soovime alustada algkristliku identiteedi kujunemise uurimist. Kuna sõna "ideoloogia" on uuema aja termin, tekib vajadus leida sellele mõistele mingisugune Piibli ajastusse sobiv ekvivalent. Nii kasutamegi terminoloogias enim algkristliku mõtlemisviisi mõistet (ingl. way of thinking; mentality). Enne püüame määratleda, mis on mingi liikumise mõtlemisviisi jaoks olulised komponendid. Piirdume siin kahega - need on liikumise taotlused ja tema enesemõistmine. Usuliste liikumiste taotlused omakorda on tihedas seoses uskumisviisiga, kui nad mitte koguni ei toetu sellele. Seega nimetan projekti eesmärgiks ülevaate saamist algkristluse kui uudse liikumise uskumisviisi ja enesemääratluse kujunemisest. Toetudes oma varasemate uuringute kogemustele oletan, et algkristluse uskumisviisi ja enesemõistmise struktuuri kuuluvad eriti kandvatena mõisted nagu evangeelium, tõde, elu, isand. Piirdume alguses nendega, sest mõtlemisviisi vormiv dimensioon on siin piisavalt esil. Nende nagu ka paljude muude mõistete puhul tekkis varakristluses konflikt. Esimese hüpoteesina nimetan, et konflikt ei tekkinud lihtsalt “vana” ja “uue” vahel, vaid punktides või aladel, kus ristusid semiitlikust ja hellenistlikust traditsioonist koosnevad paradigmad ja kuulutus ehk värske narratiiv Naatsaretlasest. Mõistelised konfliktid ja nihked seisavad algkristliku mõtlemisviisi kujunemise keskmes. Teiseks hüpoteesiks on oletus, et mõistete konflikti sisuks oli sageli kuninga- ja valitsejaideoloogia, seega isanda positsioon ja tähendus. Põhiliste mõistete teisenemiste käsitlemisele eelnebki meie uurimuses nende ajaloolise tausta ja trajektoori selgitamine. Töö metoodiline kulgu iseloomustab Piiblis ja piiblivälises kirjanduses esile tulevate usu põhilausete ja väidete tähenduse selgitamine, usu põhilausetes ja laiemates tekstides kasutatavate mõistete uurimine ning müstilise tausta arvesse võtmine nii juutliku kui hellenistliku tausta puhul. Lõpuks mõistete võimaliku arengujoone ja koha elus (Sitz im Leben) kaardistamine. Kogu tööprotsessi jooksul asetatakse lausungid, tekstid ja mõisted nii semiidi kui kreeka-rooma taustale. Üldine alus on ajaloolis-kriitiline lähenemine koos narratiivse ja retoorilis-kriitiliste lähenemisviiside kasutamisega. Omaette olulise peatüki meie töös moodustab Tartu Ülikooli kunagise judaistika professori L. Gulkowitschi märkimisväärne, ent Eesti keerulise ajaloolise situatsiooni tõttu maailmas tähelepanuta jäänud metodoloogiline panus teadusesse. Tema seni kasutamata mõistelooline meetod (sks begriffsgeschichtliche Methode) on ühelt poolt lähtepunktiks ja teiselt poolt katsealuseks kahele kirjutisele meie projektis. Esimene koondab antud meetodi põhiteese ja asetab need 1920. ja 1930. aastate konteksti, otsides samas sarnaseid katseid kaasaegsest teadusest. Teine püüab antud meetodit katseliselt rakendada ühe või kahe VT-st pärit tarkuskirjandusliku mõiste kasutamise uurimisel UT pauliinlikus kirjanduses, seega algkristliku ideoloogia kontekstis. Uurimuse tähtsus seisneb ristiusu mõtlemisviisi sisu ja mõju selgitamises oma taustaühiskonna (juutlus ja ka hellenism) suhtes ning konfrontatsiooni-ideoloogiate (polüteism ja keisrikultus) olukorras. Meile on tänapäeval õpetlik see, kuidas projektis püüame määratleda algkristliku mõtteviisi kujunemist korraga kolmes suunas või kolmel tasandil: (1) taustaühiskondade; (2) pluralismi ja totalitarismi sisaldava riikliku ideoloogia ning (3) kodanikukuulekust pälviva riikliku ühiskonnakorralduse (Rooma riik) suhtes. Töödes tulevad esile nii humanitaarteaduslik fundamentaaluuringute kui ka hermeneutilise tõlgendamise tasand. Viimane osutabki ideoloogiliste otsustuste rakenduslikele võimalustele. |
projektiga seotud isikud | ||||
---|---|---|---|---|
nr | nimi | asutus | amet | |
1. | Arne Hiob | |||
2. | Urmas Nõmmik | |||
3. | Randar Tasmuth | Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituut (EELK UI) |