| teema: | Hormoonasendusravi pikaajaline mõju postmenopausis Eesti naiste tervisele, elukvaliteedile ja tervishoiuteenuste kasutamisele: ravi määramise ja ravijärgimuse põhjuslike mõjude analüüs randomiseeritud uuringus |
|---|---|
| tunnusnumber: | ETF6570 |
| projekti tüüp: | Eesti Teadusfondi grant |
| erialad: |
3.4. Tervishoid |
| seisund: | käimasolev |
| asutus: | TÜ Arstiteaduskond |
| projekti juht: | Krista Fischer |
| kestus: | 01.01.2006 - 31.12.2007 |
| kirjeldus: | Töö eesmärkideks on analüüsida hormoonasendusravi (HR) pikaajalisi põhjuslikke mõjusid ajavahemikul 1999-2004 Eestis läbi viidud randomiseeritud uuringus "Üleminekuiga ja naiste tervis" ning töötada välja statistiline metoodika sarnaste, komplitseeritud kavandiga randomiseeritud uuringute analüüsiks. Nimetatud uuring toimus aastatel 1999 kuni 2004 randomiseeritud mõjutusuuringuna, milles osales 1823 naist, kelle vanus valimi moodustamisel oli 50 kuni 65 eluaastat. Uuring koosnes neljast rühmast (pimerühmas ning avatud rühmas kummaski ravi- ja kontrollrühm) ning võrdles pideva kombineeritud östrogeen-progestiinravi (HR) mõju platseebo ja HR puudumisega, et kindlaks teha HR mõju südame isheemiatõve ja ajuinfarkti esinemissagedusele, luumurdude esinemissagedusele, pahaloomuliste kasvajate esinemissageduslele ja suremusele, elukvaliteedile ja tervishoiuteenuste kasutamisele. Uuringu unikaalne kavand on tingitud eesmärgist uurida ka platseeboefekti ning uuringuefekti mõju uuringusse värbamise ning ravijärgimuse seisukohast. Uuringuravimi määramine lõpetati ennetähtaegselt seoses samas valdkonnas tehtud suurte rahvusvaheliste uuringute negatiivsete tulemustega. Samas kestab uuritavate jälgimine elulemuse, tervise ja tervishoiukulutuste osas kuni aastani 2012. Käesolevaks ajaks on uuringut analüüsitud eelkõige suhteliselt lühiajaliste mõjude osas tervisele ja tervishoiukulutustele. Siiani on analüüsimata elukvaliteedi andmed, samuti suur osa küsimustike abil kogutud andmetest naiste tervise ja elu-olu kohta. Naiste terviseprobleemide, sh erinevad günekoloogiliste haigusseisundite (veritsus, inkontinentsus) epidemioloogia ning kasutatud ravimeetodite (nt hüsterektoomia) analüüs on projektis osaleva doktorandi F. Kirsi uurimisteemaks. Põhitäitja ja doktorandi P. Veeruse ning biostatistik K. Fischeri peamiseks eesmärgiks antud projektis on HR otseste ja kaudsete mõjude analüüs. On teada, et HR negatiivne toime (sh riski suurenemine vähi ja teatud südame-veresoonkonna haiguste osas) võib ilmneda alles mitmete aastate jooksul. Samuti pole teada, kui kaua kestab hr kaitsev toime kolorektaalvähi ja luumurdude suhtes ning puuduvad andmed naiste elukvaliteedi ja tervishoiuteenuste kasutamise kohta pärast HR lõpetamist. Seetõttu on äärmiselt oluline jätkata uuritavate jälgimist ja andmeanalüüsi pikema aja vältel. Selleks on aga vajalik uuringuandmete iga-aastane linkimine Eesti Haigekassa ja Eesti Vähiregistri andmebaasidega ning saadud andmete kvaliteedikontroll. Andmeanalüüsi komplitseerib antud uuringus fakt, et HR rühmadesse määratud naised said uuringuravimit väga erinevates kogustes - tingitud nii uuringu ennetähtaegsest lõpetamisest kui eetilistel põhjustel võimaldatud õigusest katkestada HR võtmine omal soovil. Seetõttu ei anna pelgalt rühmade võrdlemine adekvaatset pilti ravimi tegelikust mõjust. Andmed tegeliku ravimikoguse kohta on küll olemas, kuid ka siin ei anna lihtne seose uurimine õiget vastust põhjusliku mõju kohta - kui ühelt poolt võib HR kogus mõjutada tervisenäitajaid, siis teiselt poolt mõjutab terviseseisund naise otsust ravi võtmise jätkamise kohta. K. Fischer on nii oma doktoritöös kui hilisemates publikatsioonides uurinud põhjuslike mõjude hindamise metoodikat randomiseeritud uuringutes. Tema ja kaasautorite poolt pakutud meetodid on kasutatavad eelkõige olukorras kus põhiline väljundnäitaja on mõõdetud pideval skaalal. Antud uuringus on tegu kas binaarsete jah/ei tüüpi andmete või tsenseeritud kestusandmetega (mõõdetakse aega surmani või teatud diagnoosini, kuid see aeg on olemas vaid neil, kellel vastav sündmus on vaatlusaja jooksul toimunud). See tingib vajaduse võrrelda ja täiustada olemasolevaid biostatistilisi meetodeid, võttes arvesse just selliste andmete eripära. Samuti on metoodiliselt huvipakkuv analüüsida nn platseeboefekti, võrreldes katse avatud ja pimendatud osa. See metoodiline töö pakub maailmas laiemat huvi, kuna ühtset metoodikat ravijärgimuse põhjuslike mõjude hindamiseks pole veel senini välja pakutud. Ravijärgimuse põhjuslike mõjude analüüsi metoodika on antud projektisd osaleva doktorandi Heti Pisarevi väitekirja ja kavandatavate publikatsioonide teemaks (K. Fischeri juhendamisel). |
| projektiga seotud isikud | ||||
|---|---|---|---|---|
| nr | nimi | asutus | amet | |
| 1. | Krista Fischer | Tartu Ülikool | ||
| 2. | Heti Pisarev | |||
| 3. | Piret Veerus | |||