| kirjeldus: |
Papilloomiviirused (PV) on patogeenid, mis tekitavad kasvajaid nii epiteel- kui limaskudedes, olles sealhulgas ka emakakaelavähi põhjustajateks. Viiruse regulaatorvalk E2 on viiruse nukleiinhapete metabolismi peamine viiruslik regulaator. Lisaks täispikale E2-le on nii veise kui inimese PV kirjeldatud ka E2 lühemad, nn. repressorvormid, mis ei sisalda enamikeks aktiivsusteks vajalikku aktivatsioonidomeeni. Repressorvormid sisaldavad täispika E2-ga identset DNA-ga seondumisdomeeni, mille kaudu toimub ka dimerisatsioon. Veise papillooomiviiruse (BPV) puhul on näidatud, et erineva pikkusega E2 polüpeptiidid võivad anda heterodimeere. Ainukese papilloomiviirusena on seni täispikka E2 ning repressorvormide suhet mõõdetud BPV-l. Erinevate gruppide ja erinevate rakuliinide korral on nende suhe pisut erinev, kuid repressorvorme on alati vähemalt 10 korda rohkem kui täispikka E2. Kui heterodimeeride formeerumine toimub samasuguse efektiivsusega nagu homodimeeride tekkimine, peaks täispika E2 peamine esinemisvorm olema heterodimeerne. Seni ei ole heterodimeeride ja repressorite funktsioone ja aktiivsusi eriti põhjalikult uuritud, kuigi nii HPV31 kui BPV1 puhul on näidatud, et repressorvormide puudumisel viirusgenoom enam episoomina ei säilu. Käesoleva töö eesmärgiks ongi välja selgitada heterodimeeride ja repressorvormide biokeemilised aktiivsused ja funktsioonid, et saada rohkemat teavet nende rolli kohta viiruse elütsüklis. Täispikka E2 sisaldava heterodimeeri mudelina kasutame mitte kahe valgu üheaegset ekspressiooni, vaid polüpeptiidi, kus kaks DNA-d siduvat domeeni on fuseeritud üksteise järel. Sellisel valgul on intaktne DNA-d siduv domeen ning ainult üks aktivatsioonidomeen nagu ka täispika E2 heterodimeeril. Sellise lähenemise juures ei esine süsteemis homodimeere mis segavad tulemuste ühest interpreteerimist ning me saame korrektselt iseloomustada E2 heterodimeere mitmetes funktsionaalsetes katsetes. |