[ sulge aken ]

Elulookirjeldus (CV)
1.Eesnimi Irina
2.Perekonnanimi Belobrovtseva
3.Töökoht Tallinna Ülikool
4.Ametikoht vene kirjanduse professor
5.Sünniaeg 01.04.1946 (päev.kuu.aasta)
6.Haridus kõrgem
7.Teenistuskäik 1986 - Tallinna Ülikooli (Tallinna Pedagoogiline Instituut, Tallinna Pedagoogikaülikool)van. õpetaja, dotsent, professor
1979 - 1986 - TA Majanduse Instituudi tõlk
1971 - 1975 - Tallinna Pedagoogilise Instituudi van. õpetaja
8.Teaduskraad PhD
Filoloogiateaduste kand.
BA
9.Teaduskraadi välja
andnud asutus, aasta		 1997 Tartu Ülikool
1990 Moskva Pedagoogiline Instituut
1968 Tartu Ülikool
10.Tunnustused TPÜ teenete märk (2005), Kultuurkapitali tänupreemia (2004), Eesti Raadio 2004 aasta preemia, HM tänukirjad (2003, 2001, 2001), TPÜ tänukirjad üliõpilaste teadustööde eduka juhendamise eest (2004, 2003, 2002, 2000, 1999), TPÜ populaarsem õppejõu (2000), TPÜ tänukirjad (1999, 1999, 2001)
11.Teadusorganisatsiooniline
ja –administratiivne
tegevus		 TLÜ slaavi filoloogia doktoritööde kaitsmise nõukogu esimees (al.2000); TLÜ slaavi filoloogia magistritööde kaitsmise nõukoge aseesimees (al.2000); Daugavpils Ülikooli doktori tööde kaitsmisnõukogu liige (al. 2000); Läti Ülikooli "Acta Universitatis Latviensis – Literature, folklore, art" toimkonna liige (al.2004); mitmeköitelise rahvusvahelise (Eesti, Leedu, Läti) üllitise “Balti Arhiiv” toimkonna liige (al.1996);Daugavpilsi Ülikooli teadusajakirja “Humanitaarteaduste teataja” toimkonna liege (al. 2001); Erasmuse/Sokratese lepingu Genti Ülikooliga vastutav isik (al. 2003); koostöös Jerusalemma Ülikooliga üllitatud kogumikke toimetaja (2000, 2004); koos Euroülikooli (Peterburi) ja Moskva Riikliku Ülikooli Maailma kultuuri instituudiga üllitatud teadustööde kogumiku toimetaja (2004).Eesti koordinaator rahvusvahelises (Eesti, Läti, Rootsi, Soome, Venemaa) projektis “Peterburi ja Baltikumi maailm” (toetus Nordic Council´lt) – 2000 – 2004 (2001 – Tallinna seminari peakorraldaja)
Eesti koordinaator rahvusvahelises (Eesti, Rootsi, Soome, Venemaa) projektis Network Cultural Studies in a Post-Soviet Perspective (2000 – 2005) (2005 – Tallinna seminari peakorraldaja); mitme teaduskonverentside peakorraldaja; mitme teadustööde kogumikke koostaja ja toimetaja; TÜ slaavi filoloogia perioodilise väljaande "Blokovskij sbornik" toimkonna liige; vene filoloogia bakalaureseõppekava ja magistriõppe juht; TPÜ valdkonnaainete komisjoni liige (2001);
12.Juhendamisel kaitstud
väitekirjad

Anna Gubergrits, PhD, 2004, juh. Irina Belobrovtseva. 1920.-1930. aastate vene lastedraama subkultuuri elemendina. TPÜ

Tatjana Zabashta, MA, 2004, juh. Irina Belobrovtseva. Lapsepõlve teema V.Makanini loomingus. TPÜ

Viktoria Teiste, MA, 2004, juh. Irina Belobrovtseva. V.Makanini jutustus "Eelkäija". TPÜ

Grigori Utgof, MA, 2003, juh. Irina Belobrovtseva. V.Nabokovi poeetika: proosa tempost. TPÜ

Aida Hatshaturjan, MA, 2002, juh. Irina Belobrovtseva. Juhuse filosoofia V.Nabokovi lühiproosas. TPÜ

Aurika Meimre, PhD, 2002, juh. Irina Belobrovtseva. Vene literaadid-emigrandid Eestis 1918-1940. Perioodika materjalidel. TPÜ

Oleg Kostandi, PhD, 2001, juh. Irina Belobrovtseva. Varasem V.Kaverini looming kui kirjandus- ja kultuurifenomen. TPÜ

Sergei Dotsenko, PhD, 2001, juh. Irina Belobrovtseva. Problems of Remizov´s poetics: autobiographism as constructive principle of his works. TPÜ

Aurika Meimre, MA, 1996, juh. Irina Belobrovtseva. P.Pilski kui vene diasporaa esindaja Eestis (1922-1927). TPÜ
13.Teadustöö põhisuunad Vene kirjandus ja kultuur; Võrdlev kirjandusteadus (eesti ja vene kirjandus); Kirjanduse ja kultuuri teooria
14.Jooksvad grandid Tallinna tekst vene kultuuris, ETF grant, 2003-2005, grandihoidja.
15.Teaduspublikatsioonid

Järelsõna. – Mihhail Bulgakov. Valge kaardivägi. Tallinn, Tänapäev, 2005, lk.309-315.

Peterburi tekst XX sajandi eesti kirjanduses// Keel ja Kirjandus, 2005, nr.8, lk.609-616 (kaasautor)

Uslõshannõj mir: о "fonosfere" Sigizmunda Krzhizhanovskogo// Toronto Slavic Quaterly, University of Toronto, Academic Electronic Journal in Slavic Studies, Fall 2005, №14 -http://www.utoronto.ca/tsq/14/index14.shtml

A.Izgoev v Estonii. - Baltijsko-russkij sbornik. I // Stanford Slavic Studies, vol.27. Stanford, 2004. Lk.111-122.

Lico ne v fokuse (К probleme odnogo prototipa). – From the Other Shore. Russian Writers Abroad. Past and Present, Charles Schlacks, Jr., Publisher, Idyllwild, California, vol.4, 2004, lk.1-9.

"Moj Lermontov" Jurija Felzena. – Russkaja emigratsija: Literatura. Istorija. Kinoletopis. – The Hebrew University of Jerusalem; The Tallinn Pedagogical University, Гешарим, 2004, lk. 208-214.

Novejshaja russkaja literatura. Õpik gümnaasiale, Тln, Кооlibri, 2004, 190 lk.

O (ne)vozmozhnosti estonsko-russkogo kulturnogo dialoga. – Na perekrjostke kultur: russkije v Baltijskom regione. 2 köites. Kt.2, Kaliningrad: Izdatelstvo Kaliningradskogo universiteta, 2004, lk.149-165 (kaasautor).

"Predchuvstvije mne podskazõvajet, chto ja nedolgij gost": Perepiska I.A.Bunina i G.N.Kuznetsovoj s L.F.Zurovõm (1928-1929). Publikatsioon: I.Belobrovtseva ja R.Davies. Sissejuhatus: I.Belobrovtseva// I.A.Bunin: Novõje materialõ. I. Moskva: Russkij Put, 2004, lk.232-284.

Revelsi intermezzo Juliana Semjonova// Knjizhevna smotra (Horvaatia, Zagreb), 2004, nr.104 (4), lk.83-90 (kaasauorid)ISSN 0455 - 0463

Roman M.Bulgakova "Master i Margarita": opõt kommentarija. Tallinn: TPÜ KIrjastus, 2004, 358 lk. (kaasautor)

Russkij dendism: fonovaja zastrojka. – Lotmanovskij sbornik III. Мoskva, ОGI, 2004, lk.484-494.

V teni Bunina: Аleksandr Амfiteatrov о Leonide Zurove. – Vtoraja proza/ koost. ja toim. I.Belobrovtseva, S.Dotsenko, G.Levinton, T.Civjan. – Moskva Riikliku Ülikooli Maailmakultuuri Instituut; S.-Peterburi Euroülikool; Tallinna Pedagoogikaülikool, Tallinn, TPÜ Kirjastus, 2004, lk. 145-166 (kaasautor).

О (nе)vozmozhnosti estonsko-russkogo kulturnogo dialoga. – Nа perekrjostke kultur: russkije v Baltijskom regione. Kahes osas. Osa.2, Kаliningrad, Kaliningradi Ülikooli Kirjastus, 2004, lk.149-165 (kaasautor).

Mihhail Bulgakovi elu ja legendid// Postimees, 24.10.03, lk.17.

Zametki o poetike Sigizmunda Krzizhanovskogo. – Кrzhizhanovskij I. Даугавпилс, Saule, 2003, lk.5-18.

Vene teater oma 55.aastapäeval: stopp-kaader kaugema ajaloo taustal// TMK, 2003, nr.12, lk.22-28 (kaasautor).

Estonskije godõ N.E.Andrejeva. Маterialõ k bibliografii. - Diasporaa III. Paris- Peterburi: Аtheneum-Feniks, 2002. lk.687-702 (kaasautor).

Lico ne v fokuse: К probleme odnogo prototipa// Toronto Slavic Quaterly. University of Toronto, Academic Electronic Journal in Slavic Studies, N2 (Fall 2002) - utoronto.ca/slavic/tsq

Poet R-13 i drugije gosudarstvennõje poetõ// Zvezda, 2002, №3, lk. 218-223.

"Pojezda inogo sledovanija": Мihhail Bulgakov i Jüri Sljozkin. - Bulgakovskij sbornik IV/ Маterialõ po istorii russkoi literaturõ XX veka. rmt.4, Тln, TPÜ Kirjastus, 2002, lk. 20-31(kaasautor).

Меzdunarodnõi kongress "Semiotika kulturõ: kulturnõje mehhanismõ, granitsõ samoidentifikatsii"// Toronto Slavic Quaterly. University of Toronto, Academic Electronic Journal in Slavic Studies, N1 (Summer 2002)- utoronto.ca/slavic/tsq

"Istorija s velikimi pisateljami": Pushkin - Gogol - Bulgakov. - Salīdzinoša Literaturzinātne. Austumeiropā un pasaulē. Teorijas un Interpretācijas, Rīga, 2001 lk. 65-72(kaasautor).

Literatura kak sposob samopoznanija v "drugom". - Kultuuride dialoog. Tallinna Pedagoogikaülikooli toimetised. Acta Humaniora 20, Tallinn, TPÜ Kirjastus, 2001. lk.62-69.

Meie aja kangelane (Venedikt Jerofejev. Moslva-Petuški)// Eesti Päevaleht (Arkaadia), 2001, 16. juuli, lk.16-17.

Mihhail Bulgakov "Meister ja Margarita". Kommentaarid. Tallinn, Avita, 2001, 82 lk.(kaasautor).

N.J.Andrejev - russkij medijevist v Estonii// Rossijskaja intelligentsija na rodine i v zarubezje: Novõje dokumentõ i materialõ. Moskva: Ministerstvo kulturõ RF, Rossijskij institut kulturologii, 2001, lk.138-151.

"Pohozhdenija Tsitsikova" kak prototekst i intertekst (N.Gogol, М.Bulgakov, N.Аndrejev). - Literatura emigracyjna Rosjan, Ukrainców i Białorusinów. Katolicki Universitet Lubelski, Lublin, 2001, lk. 75-85.

Popõtka modrnisma v estonskoj literature rubezha vekov: sluchaj F.Tuglasa// Acta Baltica: Kaunas, Riga, 2001, lk.61-70.

Roman M.Bulgakova "Master i Margarita". Lühikommentaar, Tln, Кооlibri, 2001, 55 lk. (kaasautor).

Vene kirjandus. Õpik-krestomaatia vene kooli 12. klassile. Tln, Кооlibri, 2001 С.169-191; 236-253; 363-375(kaasautorid).

Vopros o podrazhanii. - Samoilovskije tstenija I, Тln, TPÜ Kirjastus, 2001, lk. 80-86.

"Istorija s velikimi pissateljami": Pushkin - Gogol - Bulgakov. - Pushkinskije tstenija v Tartu, rmt.2, Таrtu, 2000, lk. 257-266 (kaasautor).

Jeshcho raz o Glavnom v "Poeme bez geroja" А.Аhmatovoi. - Perelomnõje momentõ v ruskoi literature i kulture, Slavica Helisngiensia 20. Helsinki, Helsinki University Press, 2000, lk.357-368.

Jevrejskaja tema v tvortsestve A.Kuprina. - Меzhdu Zapadom i Vostokom: Jevrei v russkoj kulture, Тln, TPÜ Kirjastus, 2000, lk.140-152.

Vene kirjandus. Õpik-krestomaatia vene kooli 9. klassile, Tln, Koolibri, 2000, lk.19-64; 289-347 (kaasautorid).

Õpik-krestomaatia Vene kirjandus vene kooli 9.kl, 2.osa, Tln, Кооlibri, 2000, lk. 3-144; 163-218(kaasautorid).

Меtafora sovpadajustsaja - literatura Sovetskoi Rossii i russkogo zarubezhja. - Abstracts. VI World Congress for Central and East Europe Studies, Tampere, 2000, lk. 53 (teesid).

Моtiv teni u Nabokova. - Кultura russkoi diaspory: Vkalimir Nabokov - 100, Tln, TPÜ Kirjastus, 2000, lk.76-90.

"Igrat, ves vek igrat...": Märkmed kaardimängu teemal XX saj. alguse vene kirjanduses. - Studia metrica et poetica. P.A.Rudnevi mälestuskogumik, Peterburi, Akadeemiline projekt, 1999, lk.257-264(kaasautor).

Jershalaim M.Bulgakovi müüdis "maailma linnadest". – Oh, Jerusalem! Studi Slavi Dipartimento di Linguistica Universita Degli Studi di Pisa (11) The Center for the Study of Slavic Languages & Literatures of the Hebrew University of Jerusalem. Jews and Slavs 8. Pisa – Jerusalem, 1999 (kaasautor). С.221-230.

Poeet kui igaviku pantvang. - Läbi äreva vee. Pühendusteos Hando Runnelile. Tartu, HRS, 1999, lk.34-39.

"Stalnõje perja, stalnõje krõlja" (Motiv poljota v tvortsestve M.Bulgakova). – Мihhail Bulgakov ХХ saj. lõppedes, Peterburi M.Bulgakovi Ühingu rmtkg, k.2, Peterburi, 1999, lk.145-150 (kaasautor).

А.Pushkin i Sashka Rjuhhin: "Mednõj vsadnik" v "Mastere i Margarite". – Pushkinskij jubilejnõj. In honour of Prof. I.Z.Serman on his 85-th Birthday. Jerusalem, 1999, lk.161-168(kaasautor).

О dvuh stilevõh tendentsijah, shodjashtihsa v odnoj totske. - ХХ sajand. Kirjandus. Stiil, vln 4, Jekaterinburg, Uurali Ülikool, 1999. lk.54-59.

Artiklid vene kirjandusest Eesti Entsüklopeedias, kk. 9-10.

Eesti proosa 1991-1997. Каleidoskoopilised märkmed. – Кto, tsto, kogda. Literatura Estonii: 1991-1997, Тln, Аntek, 1998, lk.34-45.

Inostranets v romane M.Bulgakova "Master i Margarita". - Bulgakovskij sbornik 3, Тln, ТPÜ, 1998, lk.57-67(kaasautor).

Mehhanism dejstvija igrovogo printsipa v romane M.Bulgakova "Master i Margarita". -Russkaja literatura pervoi treti ХХ veka v kontekste mirovoj kulturõ. I Rahvusvahelise filoloogilise suvekooli materjalid, Jekaterinburg, Uurali Ülikool,1998, lk.89-98.

Problema prototipov v tvortsestve M.Bulgakova: оtsevidnoje i skrõtoje. - Blokovskij sbornik ХIV, Таrtu, ТÜ, 1998, lk.168-187 (kaasautor).

Roman M.Bulgakova "Master i Margarita": dialogitseskoje slovo v romane. - Bulgakovskij sbornik 3, Тln, ТPÜ, 1998, lk.57-67 (kaasautor).

Roman M.Bulgakova "Master i Margarita": Neskolko zametsanij ob igre v stsene bala. – Acta Universitatis scientarum socialum et artis educandi Tallinnensis. Humaniora 13. Tln, TPÜ Kirjastus, 1998, lk.99-108(kaasautor).

Roman M.Bulgakova "Master i Margarita": poetika epiloga. - Acta Universitatis scientarum socialum et artis educandi Tallinnensis. Humaniora 13, Tln, TPÜ Kirjastus, 1998, lk.109-118(kaasautor).

Rõtsar duhha. – Heiti Talvik. Luuletused. Eessõna, koostamine, Tln, Аvenarius, 1998, lk.7-23; 82-85.

Кultura russkogo zarubezhja, jejo raznoobraznõje i soobstsajustsijesa tendentsii. – Russkaja literatura pervoi treti ХХ veka v kontekste mirovoj kulturõ. I Rahvusvahelise filoloogilise suvekooli materjalid, Jekaterinburg, Uurali Ülikool,1998, lk.110-120.

Коnets teksta kak otsutstvije kontsa: k probleme finala v romane M.Bulgakova "Master i Margarita". - Studia Russica Helsingiensia et Tartuensia 6. Тарту: ТУ, 1998, lk.257-266(kaasautor).

Мihhail Bulgakov v 1934-1936 godah: na puti k mifu. – Filologitseskije tstenija 1996, Daugavpils, Сауле, 1998, lk.106-115 (kaasautor).

Таrtuskij bogoslovskij kruzhok "Logos" i podporutsik Kizhe. – Kultura russkoj diasporõ: samorefleksija i samoidentifikatsija, Таrtu, ТÜ, 1998, lk.354-366.

Roman M.Bulgakova "Master i Margarita": konstruktivnõje printsipõ organizatsii teksta. – Dissertationes Philologiae Slavicae Universitatis Tartuensis 4. Tartu, Tartu Ülikooli Korjastus, 1997. 134 lk.

Tselovek i "svertselovek" (К probleme: Bulgakov i Nitzchse). - Philologia. Russkij filologitseskij sbornik 2, Riia, Läti Ülikool, 1997, lk.130-141(kaasautor).

Õpetajad, lastevanemad ja õpilased vene kooli probleemidest Eestis. - Vene noored Eestis: sotsioloogiline mosaiik, Tallinn, 1997, Lk. 277-279.

XX sajandi Eesti kirjandus. Õpik vene kooli vanematele klassidele, Тln, Кoоlibri, 1997, lk. 4-90 (kaasautor).

Маrie Under. Luuletused. Eessõna, koostamine ja märkused, Тln, Аvenarius, 1997, lk.7-23; 110-119.

"Bõvajut strannõje sblizhenja...": "Master i Margarita" - postmodernistskij roman? – Моdernism i postmodernism v russkoj literature i kulture, Studia Russica Helsingiensia et Tartuensia V, Slavica Helsingiensia 16. Helsinki, 1996, lk.375-382, (kaasautor).

Istoritsnost prozõ L.Dobõtsina. – Pisatel L.Dobõtsin, Peterburi, 1996, lk.77-82.

"Krassavitsa" Vladimira Nabokova: "Vetsno letjastsaja strela, popavshaja v tsel// Wiener Slavistischer Almanach 38 (1996), lk. 127-135 (kaasautor).

Ne ostavljajte staranij, maestro! Ennu Vetemaa 60// Raduga, 1996, №2, lk.40-51.

N.J.Andrejev: Revel - Praha - Revel. -Russkaja, ukrainskaja i belorusskaja emigratsija v Tsehhoslovakii mezhdu dvumja mirivõmi vojnami, Praha,Narodni Knihovna CR, 1996, osa 2, lk.653-659.

Russkaja emigratsia: os Таrtu – Оxford – Harbin. - Baltijskij arhiv I, Тln, Авенариус, 1996, lk.154-186.

Russkaja literaturnaja emigratsija o "vizite v sovetskoje posolstvo (1945): sobõtije i reaktsija. - Blokovskij sbornik ХIII. Russkaja kultura: metropolija i diaspora, Таrtu, TÜ, 1996, lk.233-243.

"Sejatel slovo sejet". Mats Trradi 60-aastapäevks// Радуга, 1996, №4, lk.52-58.

Sestidesjatnik Mati Unt na fone rõzhego kota// Raduga, 1996, №3, lk.72-77.

Shestidesjatniki kak neopoznannõj objekt// Raduga, 1996, №1, lk. 108-115.

Vangikongist kostab naeru. – Daniil Harms. Maaõlm// “Loomingu” Raamatukogu, 1996, Nr. 8-9, lk.105-110 (kaasautor).

К istorii russkogo masonstva XX veka. – Теzisõ konferentsii "Rossijskaja intelligentsija na istoritseskom perelome", Peterburi, 1996, lk.56-58 (teesid).

Кto jest kto v kulture Estonii – osa "Kirjandus". Тln, Avenarius, 1996, lk.49-108.

Eesti kirjanduse krestomaatia vene kooli vanematele klassidele, Tln, Koolibri, 1995, 180 lk.

Eesti kirjanduse õppekava vene koolile, Tln, EV Haridus Ministeerium, 1995 (kaasautor).

Eesti motiiv vene nõukogude kirjanike loomingus// Vikerkaar, 1995, Nr. 1.

Marina Palei ja Peterburi Cabiria// “Loomingu” Raamatukogu, 1995, Nr. 14.

Istoritsnost prozõ L.Dobõtsina i sposobõ jejo sozdanija. - Vtorõje Dobõtsinskije tstenija, I, Daugavpils, DPedI,1994, lk.19-26.

M.Bulgakovi romaan “Meister ja Margarita” kui esoteeriline tekst//Vikerkaar, 1994, Nr. 7-8 (kaasautor).

Poetika morja u Davida Samoilova// Raduga, 1994, №11, lk.22-25.

"Stekljannõje doma" v tvortsestve S.Eisensteina i J.Zamjatina. – Literaturnõj protsess i problemõ mirovoj kulturõ, Тln, ТPÜ Kirjastus, 1994. lk. 31-36.

Tsitajem poeziju vmeste. Õppevahend, Moskva, Interpraks, 1994, 98 lk.

Аvtomodel tvortsestva М.Bulgakova: М.Bulgakov – titatel Gofmana// Bulgakovskij sbornik 2. Тln, ТPÜ Kirjastus, 1994, lk.26-36(kaasautor).

Моtiv gomunkulusa v tvortsestve М.Bulgakova// Bulgakovskij sbornik 2, Тln, ТPÜ Kirjastus, 1994. C.47-57.

Roman M.Bulgakova Master i Margarita kak ezoteritseskij tekst. - Blokovskij sbornik ХII, Таrtu, TÜ, 1993 (kaasautor), lk. 158-178.

Roman M.Bulgakova Master i Margarita kak ezoteritseskij tekst: "masonskij" sloj romana. -Bulgakovskij sbornik I, Tln, TPÜ, 1993 (kaasautor), lk.30-39.

Buntar i tsensor// Grani (Frankfurt-Maini-ääres), 1992. №165.

Kak zerno mezh dvumja zhernovami// Literaturnoje obozrenije, 1992, №10.

Teatri rüütel// Teater. Muusika. Kino, 1992, Nr. 2, Lk.36-39.

Estonskaja literatura dlja 5-6 klassov russkoj shkolõ. Õpik-krestomaatia, Tln, Koolibri, 1991, 97 lk.

Estonskaja literatura dlja 7-8 klassov russkoj shkolõ. Õpik-krestomaatia, Tln, Koolibri, 1991, 198 lk.

Gruppa LEF i kinematograf. - Problemõ vetsnõh tsennostej v russkoj kulture i literature XX veka, Groznõi, 1991, lk.60-65.

Jaan Kruusvall ajas ja ruumis// Keel ja kirjandus. 1990. Nr. 12. Lk.736-738.

Väitekirja filoloogia kand. kraadi taotlemiseks "V.Majakovski ja LEF rühmituse kunstiline otsing (Kirjandus ja kino)" referaat, Moskva, 1990, 16 lk.

M.Bulgakov. Master i Margarita/ Koostamine, eessõna ja kommentaar, Tln, Eesti Raamat, 1989.

Tema s zatuhajustsimi variatsijami// Literaturnoje obozrenije, 1988, №11.

Tsistoje zoloto poezii. - Russkaja klassitseskaja literatura. Analiz hudozhestvennogo teksta, Tln, Valgus, 1988, lk.92-98.

Nad tsistõm listom v odinochku i s nadezhdoj, Tln, Eesti Raamat, 1987, 124 lk.

Utratsivajet li raduga kasotu?// Literaturnoje obozrenije, 1987. №1.

Asjaliku põlvkonna inimesest// Keel ja kirjandus. 1986. Nr. 9. Lk. 513-517.

Vladimir Makaninist// “Loomingu” Raamatukogu. 1986. Nr. 22-24.

Defitsit geroja// Literaturnoje obozrenije (Moskva), 1985, 10.

Eesti kirjanduse “enfante terrible” või “arbiter elegantiarum”?// Keel ja Kirjandus. 1985. Nr.11. Lk.641-646.

Rein Saluri looming tõlgi ja kriitiku pilguga// Keel ja Kirjandus. 1984. Nr. 6. Lk.321-326.

Uravnenija so mnogimi neizvestnõmi// Literaturnoje obozrenije (Moskva), 1984, 11

Pisatel zemli estonskoj. - E.Vilde. Vojna v Mahtra (järelsõna), Tln, Eesti Raamat, 1983, lk.453-463.

Pljus-minus aplodismentõ// Literaturnoje obozrenije, 1981, 2.

Mimika i zhest u Dostojevskogo. - Dostojevskij. Materialõ i issledovanija 3, L.,Nauka, 1978, lk.195-204.

O roli fantastiki v romane M.Bulgakova "eatralnõi roman". - Kompozitsija i stil hudozhestvennogo proizvedenija, Alma-Ata, 1978, lk.69-74.

Samõje lutshije rebjata// Detskaja literatura (Moskva), 1978, 6.

Tsaromora// Detskaja literatura (Moskva), 1978, 11

Mufta, Polbotinka i Mohovaja boroda// Detskaja literatura (Moskva), 1977, 3.

Vahtennõj poljarnoj trassõ// Detskaja literatura, 1977, 9.

Cto võ znajete ob Oskare// Detskaja literatura, 1976, 10.

Nekotorõje vozmozhnosti analiza literaturnogo proizvedenija v shkole. - Literaturovedenije i shkola, Tartu, TRÜ, 1976 (kaasautor).

Vgljadõvajas v zhizn podrostkov// Detskaja literatura (Moskva), 1976, 3.

"Solovei i medjanka" A.Jakobsona// Detskaja literatura (Moskva), 1975,10.

Literatura - kino - shkola// Nõukogude kool, 1973, №6 (kaasautor).

Dostojevski fantastilisest realismist.- ХХVII üliõpilaste teadusliku konverentsi materjalid. Таrtu, TRÜ,1972, lk.55-57 (teesid).

Eisenstein ja Majakovski. – Quinquagenaria. J.M.Lotmani 50.aastase juubelike pühendusteos. Таrtu, TRÜ, 1972, lk.174-201.

V.Majakovski lüürika eripärasustest (Eisenstein ja Majakovski). - TPedI teaduskonverentsi teesid. Таllinn, TPedI, 1972, lk. 60-62 (teesid).

Tvortsõ odnoj knigi// V mire knig (Moskva), 1970, №7.

Rukopisnoje nasledije S.Tretjakova. - XXII üliõpilaste teaduskonverentsi materjalid, Tartu, TRÜ, 1967, lk.92-94 (teesid).

Sravnitelnaja harakteristika tsikla otserkov V.Majakovskogo "Mojo otkrõtije Ameriki" i tsikla "Stihi o zagranitse". - Russkaja filoloogia 2, Tartu, TRÜ, 1967, lk.141-167.

Kommentaarid J.Semjonova artiklile "VHUTEMAS, LEF, Majakovski"// Комментарий к статье Е.В.Семеновой «ВХУТЕМАС, ЛЕФ, Маяковский» - TRÜ toimetised, nr.184. Vene ja slaavi filoloogia, k.9, Tartu, TRÜ, 1966, lk.288-306.

S.Tretjakov. Otserk zhizni i tvortsestva, Materialy XXI üliõpilaste teadusliku konverentsi materjalid, Tartu, TRÜ, 1966, lk.37-38 (teesid).

viimati muudetud: 21.12.2005

Curriculum Vitae (CV)
1.First Name Irina
2.Surname Belobrovtseva
3.Institution University of Tallinn
4.Position Russian literature professor
5.Date of birth 01.04.1946 (day.month.year)
6.Education higher education
7.Research and
professional experience		 1986 - University of Tallinn, lecturer, assosiated prof., professor
1979 - 1986 Institute of Economy of the Academy of Sciences, translator
1971- 1975 Tallinn Pedagogical Institute, lecturer
8.Academic degree PhD
Cand. of Philology
BA
9.Dates and sites of
earning the degrees		 1997 University of Tartu
1990 Moscow Pedagogical Institute
1968 University of Tartu
10.Honours/awards Badge of Honour ov University of Tallinn(2005), An Award of the Foundation Capital of Culture (2004), An Award of the Estonian Radio (2004), A Citation of the Ministry of Education and Science (2003, 2001, 2001), A Citation of the University of Tallinn for students' thesis successful supervision (2004, 2003, 2002, 2000), the most popular teacher of the University of Tallinn (2000), A Citation of the University of Tallinn (1999, 1999, 2001)
11.Research-administrative
experience
12.Supervised dissertations

Anna Gubergrits, PhD, 2004, superv. Irina Belobrovtseva. 1920.-1930. aastate vene lastedraama subkultuuri elemendina. TPÜ

Tatjana Zabashta, MA, 2004, superv. Irina Belobrovtseva. Lapsepõlve teema V.Makanini loomingus. TPÜ

Viktoria Teiste, MA, 2004, superv. Irina Belobrovtseva. V.Makanini jutustus "Eelkäija". TPÜ

Grigori Utgof, MA, 2003, superv. Irina Belobrovtseva. V.Nabokovi poeetika: proosa tempost. TPÜ

Aida Hatshaturjan, MA, 2002, superv. Irina Belobrovtseva. Juhuse filosoofia V.Nabokovi lühiproosas. TPÜ

Aurika Meimre, PhD, 2002, superv. Irina Belobrovtseva. Vene literaadid-emigrandid Eestis 1918-1940. Perioodika materjalidel. TPÜ

Oleg Kostandi, PhD, 2001, superv. Irina Belobrovtseva. Varasem V.Kaverini looming kui kirjandus- ja kultuurifenomen. TPÜ

Sergei Dotsenko, PhD, 2001, superv. Irina Belobrovtseva. Problems of Remizov´s poetics: autobiographism as constructive principle of his works. TPÜ

Aurika Meimre, MA, 1996, superv. Irina Belobrovtseva. P.Pilski kui vene diasporaa esindaja Eestis (1922-1927). TPÜ
13.Current research program Russian Literature and Culture; Comparative Literature (Estonian and Russian); Theory of Literature and Culture
14.Current grant funding Tallinn Text in the Russian Culture, grant of Estonian Science Foundation, 2003 - 2005.
15.List of most important publications

Järelsõna. – Mihhail Bulgakov. Valge kaardivägi. Tallinn, Tänapäev, 2005, lk.309-315.

Peterburi tekst XX sajandi eesti kirjanduses// Keel ja Kirjandus, 2005, nr.8, lk.609-616 (kaasautor)

Uslõshannõj mir: о "fonosfere" Sigizmunda Krzhizhanovskogo// Toronto Slavic Quaterly, University of Toronto, Academic Electronic Journal in Slavic Studies, Fall 2005, №14 -http://www.utoronto.ca/tsq/14/index14.shtml

A.Izgoev v Estonii. - Baltijsko-russkij sbornik. I // Stanford Slavic Studies, vol.27. Stanford, 2004. Lk.111-122.

Lico ne v fokuse (К probleme odnogo prototipa). – From the Other Shore. Russian Writers Abroad. Past and Present, Charles Schlacks, Jr., Publisher, Idyllwild, California, vol.4, 2004, lk.1-9.

"Moj Lermontov" Jurija Felzena. – Russkaja emigratsija: Literatura. Istorija. Kinoletopis. – The Hebrew University of Jerusalem; The Tallinn Pedagogical University, Гешарим, 2004, lk. 208-214.

Novejshaja russkaja literatura. Õpik gümnaasiale, Тln, Кооlibri, 2004, 190 lk.

O (ne)vozmozhnosti estonsko-russkogo kulturnogo dialoga. – Na perekrjostke kultur: russkije v Baltijskom regione. 2 köites. Kt.2, Kaliningrad: Izdatelstvo Kaliningradskogo universiteta, 2004, lk.149-165 (kaasautor).

"Predchuvstvije mne podskazõvajet, chto ja nedolgij gost": Perepiska I.A.Bunina i G.N.Kuznetsovoj s L.F.Zurovõm (1928-1929). Publikatsioon: I.Belobrovtseva ja R.Davies. Sissejuhatus: I.Belobrovtseva// I.A.Bunin: Novõje materialõ. I. Moskva: Russkij Put, 2004, lk.232-284.

Revelsi intermezzo Juliana Semjonova// Knjizhevna smotra (Horvaatia, Zagreb), 2004, nr.104 (4), lk.83-90 (kaasauorid)ISSN 0455 - 0463

Roman M.Bulgakova "Master i Margarita": opõt kommentarija. Tallinn: TPÜ KIrjastus, 2004, 358 lk. (kaasautor)

Russkij dendism: fonovaja zastrojka. – Lotmanovskij sbornik III. Мoskva, ОGI, 2004, lk.484-494.

V teni Bunina: Аleksandr Амfiteatrov о Leonide Zurove. – Vtoraja proza/ koost. ja toim. I.Belobrovtseva, S.Dotsenko, G.Levinton, T.Civjan. – Moskva Riikliku Ülikooli Maailmakultuuri Instituut; S.-Peterburi Euroülikool; Tallinna Pedagoogikaülikool, Tallinn, TPÜ Kirjastus, 2004, lk. 145-166 (kaasautor).

О (nе)vozmozhnosti estonsko-russkogo kulturnogo dialoga. – Nа perekrjostke kultur: russkije v Baltijskom regione. Kahes osas. Osa.2, Kаliningrad, Kaliningradi Ülikooli Kirjastus, 2004, lk.149-165 (kaasautor).

Mihhail Bulgakovi elu ja legendid// Postimees, 24.10.03, lk.17.

Zametki o poetike Sigizmunda Krzizhanovskogo. – Кrzhizhanovskij I. Даугавпилс, Saule, 2003, lk.5-18.

Vene teater oma 55.aastapäeval: stopp-kaader kaugema ajaloo taustal// TMK, 2003, nr.12, lk.22-28 (kaasautor).

Estonskije godõ N.E.Andrejeva. Маterialõ k bibliografii. - Diasporaa III. Paris- Peterburi: Аtheneum-Feniks, 2002. lk.687-702 (kaasautor).

Lico ne v fokuse: К probleme odnogo prototipa// Toronto Slavic Quaterly. University of Toronto, Academic Electronic Journal in Slavic Studies, N2 (Fall 2002) - utoronto.ca/slavic/tsq

Poet R-13 i drugije gosudarstvennõje poetõ// Zvezda, 2002, №3, lk. 218-223.

"Pojezda inogo sledovanija": Мihhail Bulgakov i Jüri Sljozkin. - Bulgakovskij sbornik IV/ Маterialõ po istorii russkoi literaturõ XX veka. rmt.4, Тln, TPÜ Kirjastus, 2002, lk. 20-31(kaasautor).

Меzdunarodnõi kongress "Semiotika kulturõ: kulturnõje mehhanismõ, granitsõ samoidentifikatsii"// Toronto Slavic Quaterly. University of Toronto, Academic Electronic Journal in Slavic Studies, N1 (Summer 2002)- utoronto.ca/slavic/tsq

"Istorija s velikimi pisateljami": Pushkin - Gogol - Bulgakov. - Salīdzinoša Literaturzinātne. Austumeiropā un pasaulē. Teorijas un Interpretācijas, Rīga, 2001 lk. 65-72(kaasautor).

Literatura kak sposob samopoznanija v "drugom". - Kultuuride dialoog. Tallinna Pedagoogikaülikooli toimetised. Acta Humaniora 20, Tallinn, TPÜ Kirjastus, 2001. lk.62-69.

Meie aja kangelane (Venedikt Jerofejev. Moslva-Petuški)// Eesti Päevaleht (Arkaadia), 2001, 16. juuli, lk.16-17.

Mihhail Bulgakov "Meister ja Margarita". Kommentaarid. Tallinn, Avita, 2001, 82 lk.(kaasautor).

N.J.Andrejev - russkij medijevist v Estonii// Rossijskaja intelligentsija na rodine i v zarubezje: Novõje dokumentõ i materialõ. Moskva: Ministerstvo kulturõ RF, Rossijskij institut kulturologii, 2001, lk.138-151.

"Pohozhdenija Tsitsikova" kak prototekst i intertekst (N.Gogol, М.Bulgakov, N.Аndrejev). - Literatura emigracyjna Rosjan, Ukrainców i Białorusinów. Katolicki Universitet Lubelski, Lublin, 2001, lk. 75-85.

Popõtka modrnisma v estonskoj literature rubezha vekov: sluchaj F.Tuglasa// Acta Baltica: Kaunas, Riga, 2001, lk.61-70.

Roman M.Bulgakova "Master i Margarita". Lühikommentaar, Tln, Кооlibri, 2001, 55 lk. (kaasautor).

Vene kirjandus. Õpik-krestomaatia vene kooli 12. klassile. Tln, Кооlibri, 2001 С.169-191; 236-253; 363-375(kaasautorid).

Vopros o podrazhanii. - Samoilovskije tstenija I, Тln, TPÜ Kirjastus, 2001, lk. 80-86.

"Istorija s velikimi pissateljami": Pushkin - Gogol - Bulgakov. - Pushkinskije tstenija v Tartu, rmt.2, Таrtu, 2000, lk. 257-266 (kaasautor).

Jeshcho raz o Glavnom v "Poeme bez geroja" А.Аhmatovoi. - Perelomnõje momentõ v ruskoi literature i kulture, Slavica Helisngiensia 20. Helsinki, Helsinki University Press, 2000, lk.357-368.

Jevrejskaja tema v tvortsestve A.Kuprina. - Меzhdu Zapadom i Vostokom: Jevrei v russkoj kulture, Тln, TPÜ Kirjastus, 2000, lk.140-152.

Vene kirjandus. Õpik-krestomaatia vene kooli 9. klassile, Tln, Koolibri, 2000, lk.19-64; 289-347 (kaasautorid).

Õpik-krestomaatia Vene kirjandus vene kooli 9.kl, 2.osa, Tln, Кооlibri, 2000, lk. 3-144; 163-218(kaasautorid).

Меtafora sovpadajustsaja - literatura Sovetskoi Rossii i russkogo zarubezhja. - Abstracts. VI World Congress for Central and East Europe Studies, Tampere, 2000, lk. 53 (teesid).

Моtiv teni u Nabokova. - Кultura russkoi diaspory: Vkalimir Nabokov - 100, Tln, TPÜ Kirjastus, 2000, lk.76-90.

"Igrat, ves vek igrat...": Märkmed kaardimängu teemal XX saj. alguse vene kirjanduses. - Studia metrica et poetica. P.A.Rudnevi mälestuskogumik, Peterburi, Akadeemiline projekt, 1999, lk.257-264(kaasautor).

Jershalaim M.Bulgakovi müüdis "maailma linnadest". – Oh, Jerusalem! Studi Slavi Dipartimento di Linguistica Universita Degli Studi di Pisa (11) The Center for the Study of Slavic Languages & Literatures of the Hebrew University of Jerusalem. Jews and Slavs 8. Pisa – Jerusalem, 1999 (kaasautor). С.221-230.

Poeet kui igaviku pantvang. - Läbi äreva vee. Pühendusteos Hando Runnelile. Tartu, HRS, 1999, lk.34-39.

"Stalnõje perja, stalnõje krõlja" (Motiv poljota v tvortsestve M.Bulgakova). – Мihhail Bulgakov ХХ saj. lõppedes, Peterburi M.Bulgakovi Ühingu rmtkg, k.2, Peterburi, 1999, lk.145-150 (kaasautor).

А.Pushkin i Sashka Rjuhhin: "Mednõj vsadnik" v "Mastere i Margarite". – Pushkinskij jubilejnõj. In honour of Prof. I.Z.Serman on his 85-th Birthday. Jerusalem, 1999, lk.161-168(kaasautor).

О dvuh stilevõh tendentsijah, shodjashtihsa v odnoj totske. - ХХ sajand. Kirjandus. Stiil, vln 4, Jekaterinburg, Uurali Ülikool, 1999. lk.54-59.

Artiklid vene kirjandusest Eesti Entsüklopeedias, kk. 9-10.

Eesti proosa 1991-1997. Каleidoskoopilised märkmed. – Кto, tsto, kogda. Literatura Estonii: 1991-1997, Тln, Аntek, 1998, lk.34-45.

Inostranets v romane M.Bulgakova "Master i Margarita". - Bulgakovskij sbornik 3, Тln, ТPÜ, 1998, lk.57-67(kaasautor).

Mehhanism dejstvija igrovogo printsipa v romane M.Bulgakova "Master i Margarita". -Russkaja literatura pervoi treti ХХ veka v kontekste mirovoj kulturõ. I Rahvusvahelise filoloogilise suvekooli materjalid, Jekaterinburg, Uurali Ülikool,1998, lk.89-98.

Problema prototipov v tvortsestve M.Bulgakova: оtsevidnoje i skrõtoje. - Blokovskij sbornik ХIV, Таrtu, ТÜ, 1998, lk.168-187 (kaasautor).

Roman M.Bulgakova "Master i Margarita": dialogitseskoje slovo v romane. - Bulgakovskij sbornik 3, Тln, ТPÜ, 1998, lk.57-67 (kaasautor).

Roman M.Bulgakova "Master i Margarita": Neskolko zametsanij ob igre v stsene bala. – Acta Universitatis scientarum socialum et artis educandi Tallinnensis. Humaniora 13. Tln, TPÜ Kirjastus, 1998, lk.99-108(kaasautor).

Roman M.Bulgakova "Master i Margarita": poetika epiloga. - Acta Universitatis scientarum socialum et artis educandi Tallinnensis. Humaniora 13, Tln, TPÜ Kirjastus, 1998, lk.109-118(kaasautor).

Rõtsar duhha. – Heiti Talvik. Luuletused. Eessõna, koostamine, Tln, Аvenarius, 1998, lk.7-23; 82-85.

Кultura russkogo zarubezhja, jejo raznoobraznõje i soobstsajustsijesa tendentsii. – Russkaja literatura pervoi treti ХХ veka v kontekste mirovoj kulturõ. I Rahvusvahelise filoloogilise suvekooli materjalid, Jekaterinburg, Uurali Ülikool,1998, lk.110-120.

Коnets teksta kak otsutstvije kontsa: k probleme finala v romane M.Bulgakova "Master i Margarita". - Studia Russica Helsingiensia et Tartuensia 6. Тарту: ТУ, 1998, lk.257-266(kaasautor).

Мihhail Bulgakov v 1934-1936 godah: na puti k mifu. – Filologitseskije tstenija 1996, Daugavpils, Сауле, 1998, lk.106-115 (kaasautor).

Таrtuskij bogoslovskij kruzhok "Logos" i podporutsik Kizhe. – Kultura russkoj diasporõ: samorefleksija i samoidentifikatsija, Таrtu, ТÜ, 1998, lk.354-366.

Roman M.Bulgakova "Master i Margarita": konstruktivnõje printsipõ organizatsii teksta. – Dissertationes Philologiae Slavicae Universitatis Tartuensis 4. Tartu, Tartu Ülikooli Korjastus, 1997. 134 lk.

Tselovek i "svertselovek" (К probleme: Bulgakov i Nitzchse). - Philologia. Russkij filologitseskij sbornik 2, Riia, Läti Ülikool, 1997, lk.130-141(kaasautor).

Õpetajad, lastevanemad ja õpilased vene kooli probleemidest Eestis. - Vene noored Eestis: sotsioloogiline mosaiik, Tallinn, 1997, Lk. 277-279.

XX sajandi Eesti kirjandus. Õpik vene kooli vanematele klassidele, Тln, Кoоlibri, 1997, lk. 4-90 (kaasautor).

Маrie Under. Luuletused. Eessõna, koostamine ja märkused, Тln, Аvenarius, 1997, lk.7-23; 110-119.

"Bõvajut strannõje sblizhenja...": "Master i Margarita" - postmodernistskij roman? – Моdernism i postmodernism v russkoj literature i kulture, Studia Russica Helsingiensia et Tartuensia V, Slavica Helsingiensia 16. Helsinki, 1996, lk.375-382, (kaasautor).

Istoritsnost prozõ L.Dobõtsina. – Pisatel L.Dobõtsin, Peterburi, 1996, lk.77-82.

"Krassavitsa" Vladimira Nabokova: "Vetsno letjastsaja strela, popavshaja v tsel// Wiener Slavistischer Almanach 38 (1996), lk. 127-135 (kaasautor).

Ne ostavljajte staranij, maestro! Ennu Vetemaa 60// Raduga, 1996, №2, lk.40-51.

N.J.Andrejev: Revel - Praha - Revel. -Russkaja, ukrainskaja i belorusskaja emigratsija v Tsehhoslovakii mezhdu dvumja mirivõmi vojnami, Praha,Narodni Knihovna CR, 1996, osa 2, lk.653-659.

Russkaja emigratsia: os Таrtu – Оxford – Harbin. - Baltijskij arhiv I, Тln, Авенариус, 1996, lk.154-186.

Russkaja literaturnaja emigratsija o "vizite v sovetskoje posolstvo (1945): sobõtije i reaktsija. - Blokovskij sbornik ХIII. Russkaja kultura: metropolija i diaspora, Таrtu, TÜ, 1996, lk.233-243.

"Sejatel slovo sejet". Mats Trradi 60-aastapäevks// Радуга, 1996, №4, lk.52-58.

Sestidesjatnik Mati Unt na fone rõzhego kota// Raduga, 1996, №3, lk.72-77.

Shestidesjatniki kak neopoznannõj objekt// Raduga, 1996, №1, lk. 108-115.

Vangikongist kostab naeru. – Daniil Harms. Maaõlm// “Loomingu” Raamatukogu, 1996, Nr. 8-9, lk.105-110 (kaasautor).

К istorii russkogo masonstva XX veka. – Теzisõ konferentsii "Rossijskaja intelligentsija na istoritseskom perelome", Peterburi, 1996, lk.56-58 (teesid).

Кto jest kto v kulture Estonii – osa "Kirjandus". Тln, Avenarius, 1996, lk.49-108.

Eesti kirjanduse krestomaatia vene kooli vanematele klassidele, Tln, Koolibri, 1995, 180 lk.

Eesti kirjanduse õppekava vene koolile, Tln, EV Haridus Ministeerium, 1995 (kaasautor).

Eesti motiiv vene nõukogude kirjanike loomingus// Vikerkaar, 1995, Nr. 1.

Marina Palei ja Peterburi Cabiria// “Loomingu” Raamatukogu, 1995, Nr. 14.

Istoritsnost prozõ L.Dobõtsina i sposobõ jejo sozdanija. - Vtorõje Dobõtsinskije tstenija, I, Daugavpils, DPedI,1994, lk.19-26.

M.Bulgakovi romaan “Meister ja Margarita” kui esoteeriline tekst//Vikerkaar, 1994, Nr. 7-8 (kaasautor).

Poetika morja u Davida Samoilova// Raduga, 1994, №11, lk.22-25.

"Stekljannõje doma" v tvortsestve S.Eisensteina i J.Zamjatina. – Literaturnõj protsess i problemõ mirovoj kulturõ, Тln, ТPÜ Kirjastus, 1994. lk. 31-36.

Tsitajem poeziju vmeste. Õppevahend, Moskva, Interpraks, 1994, 98 lk.

Аvtomodel tvortsestva М.Bulgakova: М.Bulgakov – titatel Gofmana// Bulgakovskij sbornik 2. Тln, ТPÜ Kirjastus, 1994, lk.26-36(kaasautor).

Моtiv gomunkulusa v tvortsestve М.Bulgakova// Bulgakovskij sbornik 2, Тln, ТPÜ Kirjastus, 1994. C.47-57.

Roman M.Bulgakova Master i Margarita kak ezoteritseskij tekst. - Blokovskij sbornik ХII, Таrtu, TÜ, 1993 (kaasautor), lk. 158-178.

Roman M.Bulgakova Master i Margarita kak ezoteritseskij tekst: "masonskij" sloj romana. -Bulgakovskij sbornik I, Tln, TPÜ, 1993 (kaasautor), lk.30-39.

Buntar i tsensor// Grani (Frankfurt-Maini-ääres), 1992. №165.

Kak zerno mezh dvumja zhernovami// Literaturnoje obozrenije, 1992, №10.

Teatri rüütel// Teater. Muusika. Kino, 1992, Nr. 2, Lk.36-39.

Estonskaja literatura dlja 5-6 klassov russkoj shkolõ. Õpik-krestomaatia, Tln, Koolibri, 1991, 97 lk.

Estonskaja literatura dlja 7-8 klassov russkoj shkolõ. Õpik-krestomaatia, Tln, Koolibri, 1991, 198 lk.

Gruppa LEF i kinematograf. - Problemõ vetsnõh tsennostej v russkoj kulture i literature XX veka, Groznõi, 1991, lk.60-65.

Jaan Kruusvall ajas ja ruumis// Keel ja kirjandus. 1990. Nr. 12. Lk.736-738.

Väitekirja filoloogia kand. kraadi taotlemiseks "V.Majakovski ja LEF rühmituse kunstiline otsing (Kirjandus ja kino)" referaat, Moskva, 1990, 16 lk.

M.Bulgakov. Master i Margarita/ Koostamine, eessõna ja kommentaar, Tln, Eesti Raamat, 1989.

Tema s zatuhajustsimi variatsijami// Literaturnoje obozrenije, 1988, №11.

Tsistoje zoloto poezii. - Russkaja klassitseskaja literatura. Analiz hudozhestvennogo teksta, Tln, Valgus, 1988, lk.92-98.

Nad tsistõm listom v odinochku i s nadezhdoj, Tln, Eesti Raamat, 1987, 124 lk.

Utratsivajet li raduga kasotu?// Literaturnoje obozrenije, 1987. №1.

Asjaliku põlvkonna inimesest// Keel ja kirjandus. 1986. Nr. 9. Lk. 513-517.

Vladimir Makaninist// “Loomingu” Raamatukogu. 1986. Nr. 22-24.

Defitsit geroja// Literaturnoje obozrenije (Moskva), 1985, 10.

Eesti kirjanduse “enfante terrible” või “arbiter elegantiarum”?// Keel ja Kirjandus. 1985. Nr.11. Lk.641-646.

Rein Saluri looming tõlgi ja kriitiku pilguga// Keel ja Kirjandus. 1984. Nr. 6. Lk.321-326.

Uravnenija so mnogimi neizvestnõmi// Literaturnoje obozrenije (Moskva), 1984, 11

Pisatel zemli estonskoj. - E.Vilde. Vojna v Mahtra (järelsõna), Tln, Eesti Raamat, 1983, lk.453-463.

Pljus-minus aplodismentõ// Literaturnoje obozrenije, 1981, 2.

Mimika i zhest u Dostojevskogo. - Dostojevskij. Materialõ i issledovanija 3, L.,Nauka, 1978, lk.195-204.

O roli fantastiki v romane M.Bulgakova "eatralnõi roman". - Kompozitsija i stil hudozhestvennogo proizvedenija, Alma-Ata, 1978, lk.69-74.

Samõje lutshije rebjata// Detskaja literatura (Moskva), 1978, 6.

Tsaromora// Detskaja literatura (Moskva), 1978, 11

Mufta, Polbotinka i Mohovaja boroda// Detskaja literatura (Moskva), 1977, 3.

Vahtennõj poljarnoj trassõ// Detskaja literatura, 1977, 9.

Cto võ znajete ob Oskare// Detskaja literatura, 1976, 10.

Nekotorõje vozmozhnosti analiza literaturnogo proizvedenija v shkole. - Literaturovedenije i shkola, Tartu, TRÜ, 1976 (kaasautor).

Vgljadõvajas v zhizn podrostkov// Detskaja literatura (Moskva), 1976, 3.

"Solovei i medjanka" A.Jakobsona// Detskaja literatura (Moskva), 1975,10.

Literatura - kino - shkola// Nõukogude kool, 1973, №6 (kaasautor).

Dostojevski fantastilisest realismist.- ХХVII üliõpilaste teadusliku konverentsi materjalid. Таrtu, TRÜ,1972, lk.55-57 (teesid).

Eisenstein ja Majakovski. – Quinquagenaria. J.M.Lotmani 50.aastase juubelike pühendusteos. Таrtu, TRÜ, 1972, lk.174-201.

V.Majakovski lüürika eripärasustest (Eisenstein ja Majakovski). - TPedI teaduskonverentsi teesid. Таllinn, TPedI, 1972, lk. 60-62 (teesid).

Tvortsõ odnoj knigi// V mire knig (Moskva), 1970, №7.

Rukopisnoje nasledije S.Tretjakova. - XXII üliõpilaste teaduskonverentsi materjalid, Tartu, TRÜ, 1967, lk.92-94 (teesid).

Sravnitelnaja harakteristika tsikla otserkov V.Majakovskogo "Mojo otkrõtije Ameriki" i tsikla "Stihi o zagranitse". - Russkaja filoloogia 2, Tartu, TRÜ, 1967, lk.141-167.

Kommentaarid J.Semjonova artiklile "VHUTEMAS, LEF, Majakovski"// Комментарий к статье Е.В.Семеновой «ВХУТЕМАС, ЛЕФ, Маяковский» - TRÜ toimetised, nr.184. Vene ja slaavi filoloogia, k.9, Tartu, TRÜ, 1966, lk.288-306.

S.Tretjakov. Otserk zhizni i tvortsestva, Materialy XXI üliõpilaste teadusliku konverentsi materjalid, Tartu, TRÜ, 1966, lk.37-38 (teesid).

last updated: 21.12.2005

[ sulge aken ]