[ sulge aken ]
| Elulookirjeldus (CV) | ||
| 1. | Eesnimi | Valter |
| 2. | Perekonnanimi | Lang |
| 3. | Töökoht | Tartu Ülikool |
| 4. | Ametikoht | arheoloogiaprofessor |
| 5. | Sünniaeg | 26.01.1958 (päev.kuu.aasta) |
| 6. | Haridus | Kõrgem (Tartu Ülikool) |
| 7. | Teenistuskäik | 1981-1983 vanemlaborant Ajaloo Instituudis (AI) 1984-1987 aspirant (AI) 1987-1989 nooremteadur (AI 1989-1990 geoarheoloogia ja muinastehnoloogia labori juhataja (AI) 1990-1992 teadusdirektor arheoloogia alal (AI) 1992-1994 vanemteadur (AI) 1994-1999 arheoloogiaosakonna juhataja (AI) 1999- arheoloogia korraline professor Tartu Ülikoolis (TÜ) 2001-2003 ajaloo-osakonna juhataja (TÜ) |
| 8. | Teaduskraad | 1) ajalooteaduste kandidaat 2) filosoofiadoktor (arheoloogia) |
| 9. | Teaduskraadi välja andnud asutus, aasta |
1) NSVL Arheoloogia Instituut, 1988 2) Tartu Ülikool 1996 |
| 10. | Tunnustused | 1) Riigi teaduspreemia 1997 2) Valgetähe IV järgu orden 2001 3) Ajalookirjanduse aastapreemia 2003 |
| 11. | Teadusorganisatsiooniline ja –administratiivne tegevus |
1) peatoimetaja: "Estonian journal of Archaeology" / "Eesti Arheoloogiaajakiri" (alates 1997) ja sari "Muinasaja teadus" (alates 1991) 2) toimetuskolleegiumi liige: "Fennoscandia Archaeologica" (Soome), "JONAS" (Rootsi) ja "Keel ja Kirjandus" (Eesti) 3) Riigi Muinsuskaitseameti arheoloogia ekspertnõukogu esimees (alates 1994) 4) Rebala Muinsuskaitseala nõukogu esimees (alates 1998) 5) Riikliku programmi "Eesti keel ja rahvuskultuur" juhtkomitee liige (1999-2003) 6) ETF humanitaarteaduste ekspertkomisjoni esimees (2000-2003) 7) Eesti esindaja Euroopa TF humanitaarteaduste alalises komitees (2000-2003) 8) Tartu Ülikooli Nõukogu liige 2001-2003) |
| 12. | Juhendamisel kaitstud väitekirjad |
Heidi Luik, PhD, 2005, juh. Valter Lang. Luu- ja sarvesemed Eesti arheoloogilises leiumaterjalis viikingiajast keskajani. Tartu Ülikool Kristin Ilves, MA, 2004, juh. Valter Lang. Merenduslikkus maastikus ja kultuuris. Merenduslik kultuurmaastik läbi kommunikatsioonimuististe. Tartu Ülikool Mati Mandel, PhD, 2003, juh. Valter Lang. Läänemaa 5.-13. sajandi kalmed. Tartu Ülikool Tõnno Jonuks, MA, 2003, juh. Valter Lang. Eesti metalliaja usundi põhijooni. Tartu Ülikool Anton Pärn, MA, 2002, juh. Valter Lang. Linn ja tagamaa. Tartu Ülikool Andres Tvauri, PhD, 2001, juh. Valter Lang. Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost. Tartu Ülikool Gurly Vedru, MA, 1998, juh. Valter Lang. Kahala järve ümbruse asustuspiirkond muinasajal. Tartu Ülikool Heidi Luik, MA, 1998, juh. Valter Lang. Muinas- ja keskaegsed luukammid Eestis. Tartu Ülikool |
| 13. | Teadustöö põhisuunad | 1) asustusarheoloogia 2) Eesti ja naabermaade pronksi- ja vanem rauaaeg 3) muistne maaviljelus 4) muinasühiskonna sotsiaalne korraldus |
| 14. | Jooksvad grandid | ETF grant nr 6451 "Asustus- ja ühiskonnastruktuur muistsel Lõuna-Harjumaal" (2005-2007) |
| 15. | Teaduspublikatsioonid |
Lang, V. Archaeological cultures and ethnic history: some examples from the East Baltic Early Iron Age. – Culture and Material Culture. Papers from the First Theoretical Seminar of the Baltic Archaeoplogists (BASE) held at the University of Tartu, Estonia, October 17th–19th, 2003. Edited by V. Lang. Interarchaeologia, 1. Tartu; Riga; Vilnius, 11–28. Palang H., H. Sooväli, A. Printsmann, T. Peil, E. Kaur, V. Lang, M. Konsa, M. Külvik, H. Alumäe, K. Sepp. Püsivad ja muutuvad maastikud Eestis. Kultuurigeograafiline käsitlus. Akadeemia, 10, 2209-2228. Palang, H., Printsmann, A., Konsa, M. & Lang, V. Ideology and tradition in landscape change: a case of the Helme parish, Estonia. Peil, T. & Jones, M. (eds.) Landscape, Law and Justice. Instituttet for sammenlignende kulturforskning Serie B: Skrifter 118. Oslo: Novus Forlag, 288-297. Lang, V., Kaldre, H., Konsa, M., Laneman, M. & Vaab, H. Fossil fields of Ilmandu and Muraste, North Estonia. – Arheoloogilised välitööd Eestis. Archaeological Fieldwork in Estonia, 2003. Tallinn, 72–83. Lang, V. & Konsa, M. Aeg ja muutus interdistsiplinaarsetes kohauuringutes Keava ümbruse asustusloo näitel. – Linnusest ja linnast. Uurimusi Vilma Trummali auks. (Muinasaja teadus, 14) Tallinn; Tartu, 113–135. Lang, V., Konsa, M., Tvauri, A., Kaldre, H., Laneman, M., Lätti, P. & Vaab, H. Two iron Age hill-forts, a settlement site and Neolithic birch bark pavement of Keava. – Arheoloogilised välitööd Eestis. Archaeological Fieldwork in Estonia, 2003. Tallinn, 61–71. Lang, V. Varalinnalised keskused (aolinnad) hilismuinasaegses Eestis. – “Kui vana on Tallinn?” 13.mail 2004 toimunud konverentsi ettekanded ja diskussioon. Tallinna Linnaarhiivi Toimetised, 8. Tallinn, 7–27. Palang, H., Sooväli, H., Printsmann, A., Peil, T., Lang, V., Konsa, M., Külvik, M., Alumäe, H. & Sepp, K. Estonian cultural landscapes: persistence and change. – Estonia. Geographical Studies, 9. Eds. Kaare, T. & Punning, J.-M.Tallinn, 155–170. Veski, S., Heinsalu, A., Lang, V., Kestlane, Ü & Possnert, G. The age of the Kaali meteorite craters and the effect of the impact on the environment and man: evidence from inside the Kaali craters, island of Saaremaa, Estonia. – Veget. Hist. Archaeobot. (2004), 13, 197–206. Konsa, M., Lang, V. & Loolaid, L. Settlement site III of Linnaaluste from archaeological complex of Keava. – Arheoloogilised välitööd Eestis. Archaeological Fieldwork in Estonia 2002. Tallinn, 51–55. Lang, V. From centre to periphery. Establishment and history of the agricultural settlement in the Vihasoo–Palmse area (Virumaa, North Estonia). – Acta Archaeologica, 74. Copenhagen, 123–188. Lang, V. Harri Moora teadlase ja ühiskonnategelasena. – Harri Moora. Meie rahvuskultuuri küsimusi. Koost. H. Runnel ja A. Marksoo. (Eesti mõttelugu, 47.) Tartu, Ilmamaa, 517–533. Lang, V., Tvauri, A. & Saimre, T. New results from the hill-fort of Keava. – Arheoloogilised välitööd Eestis. Archaeological Fieldwork in Estonia 2002. Tallinn, 42–50. Konsa, M., Lang, V., Lainemurd, I. & Vaab, H. Archaeological excavations at settlement site I of Linnaaluste. – Arheoloogilised välitööd Eestis. Archaeological Fieldwork in Estonia, 2001. Tallinn, 74–81. Lang, V., Tvauri, A. & Rohtla, M.-L. The hill-fort of Keava. – Arheoloogilised välitööd Eestis. Archaeological Fieldwork in Estonia 2001. Tallinn, 65–73. Lang, V. Vakus ja linnusepiirkond Eestis. Lisandeid muistse haldusstruktuuri uurimisele peamiselt Harjumaa näitel. – Keskus – tagamaa – ääreala. Uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. (Muinasaja teadus, 11) Tallinn; Tartu, 125–168. Lang, V. Võimukeskuste kujunemine Eestis. Sissejuhatus. – Keskus – tagamaa – ääreala. Uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. (Muinasaja teadus, 11) Tallinn; Tartu, 7–16. Lang, V. Interpreting archaeological cultures. – Trames. Journal of the Humanities and Social Sciences, 5: 1, 48–58. Lang, V. & Jonuks, T. Vajangu pronksmõõk. – Eesti Arheoloogia Ajakiri, 5: 2, 148–153. Lang, V. & Kriiska, A. Eesti esiaja periodiseering ja kronoloogia. – Eesti Arheoloogia Ajakiri, 5: 2, 83–109. Lang, V., Laneman, M., Ilves, K. & Kalman, J. Fossil fields and stone-cist graves of Rebala revisited. – Arheoloogilised välitööd Eestis. Archaeological Field Works in Estonia, 2000. Tallinn, 34–47. Lang, V. Results of archaeological investigations in Estonia 1995–2000. – Congressus nonus internationalis Fenno-Ugristarum 7.–13. 8. 2000 Tartu. Pars VIII. Dissertationes sectionum: Litteratura, Archaeologia & Anthropologia & Genetica & Acta Congressus. Tartu, 335–342. Lang, V. Some selected comments on the plenary presentation “Essay on archaeology and languages in the Western end of the Uralic zone” by Christian Carpelan. – Congressus nonus internationalis Fenno-Ugristarum 7.–13. 8. 2000 Tartu. Pars VIII. Dissertationes sectionum: Litteratura, Archaeologia & Anthropologia & Genetica & Acta Congressus. Tartu, 343–344. Lang, V. Archaeology and language. – Fennoscandia Archaeologica, XVII. Helsinki, 2000, 103–110. Lang, V. Eesti arheoloogia 20. sajandi teisel poolel. – Eesti Arheoloogia Ajakiri, 4: 1, 72–77. Lang, V. First landnahm in North Estonia. Appendices to ethnic history of the Corded Ware Culture. – Künnap, A. (toim.), The Roots of Peoples and Languages of Northern Eurasia II and III. Szombathely 30.9.–2.10.1998 and Loona 29.6.–1.7.1999. (Fenno-Ugristica, 23 / Historica Fenno-Ugrica.) Tartu, 339–348. Lang, V. & Kalman, J. Late Pre-Roman and Viking Age stone grave of Uusküla. – Arheoloogilised välitööd Eestis / Archaeological Field Works in Estonia, 1999. Tallinn, 29–34. Lang, V. Keskusest ääremaaks. Viljelusmajandusliku asustuse kujunemine ja areng Vihasoo-Palmse piirkonnas Virumaal. Lisad 2-7: Jonathan Kalman, Liina Maldre ja Ulla Saluäär. (Muinasaja teadus, 7) Tallinn. (450 lk.) Lang, V. Politics, science or money? A reply. – Fennoscandia Archaeologica, XVII. Helsinki, 2000, 125–127. Lang, V. Rescue excavations on fossil fields at Kaseküla, West Estonia. – Arheoloogilised välitööd Eestis / Archaeological Field Works in Estonia, 1999. Tallinn, 70–78. Lang, V. Varased kangurkalmed Eestis. – Eesti Arheoloogia Ajakiri, 4: 1, 3–20. Lang, V. Early farming in the Eastern Baltic Region and Finland: some introductory remarks. – Miller, U., Hackens, T., Lang, V., Raukas, A. & Hicks, S. (eds), Environmental and Cultural History of the Eastern Baltic Region. (PACT, 57.) Rixensart, 269–273. Lang, V. Fossil fields and stone grave II at Uusküla, North Estonia. – Arheoloogilised välitööd Eestis 1998. Tallinn, 25–37. Lang, V. Kultuurmaastik ja arheoloogia: vastus kommentaaridele. – EAA, 3: 2, 170–174. Lang, V. Kultuurmaastikku luues. Essee maastiku religioossest ja sümboliseeritud korraldusest. – Eesti Arheoloogia Ajakiri, 3: 1, 63–85. Lang, V. Pre-Christian history of farming in the Eastern Baltic Region and Finland: a synthesis. – Miller, U., Hackens, T., Lang, V., Raukas, A. & Hicks, S. (eds), Environmental and Cultural History of the Eastern Baltic Region. (PACT, 57.) Rixensart, 359–372. Lang, V. The introduction and early history of farming in Estonia, as revealed by archaeological material. – Miller, U., Hackens, T., Lang, V., Raukas, A. & Hicks, S. (eds), Environmental and Cultural History of the Eastern Baltic Region. (PACT, 57.) Rixensart, 325–338. Reintam, L. & Lang, V. The progress of pedogenesis within areas of prehistoric agriculture. – Miller, U., Hackens, T., Lang, V., Raukas, A. & Hicks, S. (eds), Environmental and Cultural History of the Eastern Baltic Region. (PACT, 57.) Rixensart, 415–431. Lang, V. & Konsa, M. Two Late Neolithic to Early Iron Age settlement sites at Ilumäe, North Estonia. – Arheoloogilised välitööd Eestis / Archaeological Field Works in Estonia 1997. Tallinn, 67–77. Lang, V. Some aspects of the Corded Ware Culture east of the Baltic Sea. – Julku, K. & Wiik, K. (eds.), The Roots of Peoples and Languages of Northern Eurasia, I. Turku 30.5.–1.6.1997. Historica Fenno-Ugrica. Turku, 84–104. Lang, V. Settlement site I of Ilumäe, North Estonia. - Stilus, 7. Arheoloogilised välitööd Eestis 1996. Tallinn, 40-51. Lang, V. Archaeological evidence for human settlement near the Tondi mire, Northern Estonia. - T. Hackens, S. Hicks, V. Lang, U. Miller & L. Saarse (eds.), Coastal Estonia: Recent Advances in Environmental and Cultural History. (PACT, 51) Rixensart, 69-83. Lang, V. & Kimmel, K. Archaeological and palynological evidence for human impact on the vegetation of the Tondi area, Northern Estonia. - T. Hackens, S. Hicks, V. Lang, U. Miller & L. Saarse (eds.), Coastal Estonia: Recent Advances in Environmental and Cultural History. (PACT, 51) Rixensart, 103-112. Lang, V. Muistne Rävala. Muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas, I-II. (Muinasaja teadus, 4.) Tallinn (629 lk.). Lang, V. Stone grave II of Tõugu and some remains of prehistoric land use in North Estonia. - Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised. Humanitaar- ja Sotsiaalteadused, 45: 4, 420-426. Lang, V. The Stone Age to Late Iron Age in the Maardu area, Northern Estonia, as revealed by archaeological excavations. The fossil fields at Saha-Loo. - T. Hackens, S. Hicks, V. Lang, U. Miller & L. Saarse (eds.), Coastal Estonia: Recent Advances in Environmental and Cultural History. (PACT, 51) Rixensart, 123-138. Saarse, L., Heinsalu, A. & Lang, V. The Maardu area, Northern Estonia: geological and environmental setting. - T. Hackens, S. Hicks, V. Lang, U. Miller & L. Saarse (eds.), Coastal Estonia: Recent Advances in Environmental and Cultural History. (PACT, 51) Rixensart, 115-122. Saarse, L., Veski, S., Lang, V., Heinsalu, A., Hiie, S., Kihno, K., Rajam„e, R., Sakson, M. & Sandgren, P. Reconstruction of the environmental history of the Maardu area, Northern Estonia, during the Holocene. - T. Hackens, S. Hicks, V. Lang, U. Miller & L. Saarse (eds.), Coastal Estonia: Recent Advances in Environmental and Cultural History. (PACT, 51.) Rixensart, 205-216. Veski, S. & Lang, V. Human impact in the surroundings of Saha-Loo. North Estonia, based on a comparison of two pollen diagrams from Lake Maardu and Saha-Loo Bog. - Landscapes and Life. Studies in Honour of Urve Miller. Edited by A.-M. Robertsson, S. Hicks, A. ¸kerlund, J. Risberg and T. Hackens. (PACT, 50.) Rixensart, 297-304. Veski, S. & Lang, V. Prehistoric human impact in the vicinity of Lake Maardu, Northern Estonia. A synthesis of pollen analytical and archaeological results. - T. Hackens, S. Hicks, V. Lang, U. Miller & L. Saarse (eds.), Coastal Estonia: Recent Advances in Environmental and Cultural History. (PACT, 51) Rixensart, 189--204. |
viimati muudetud: 04.10.2005
| Curriculum Vitae (CV) | ||
| 1. | First Name | Valter |
| 2. | Surname | Lang |
| 3. | Institution | University of Tartu |
| 4. | Position | Professor of Archaeology |
| 5. | Date of birth | 26.01.1958 (day.month.year) |
| 6. | Education | Higher (University of Tartu |
| 7. | Research and professional experience |
1981-1983 assistant in the Institute of History (IH) 1984-1987 postgraduate student (IH) 1987-1989 researcher (IH) 1989-1990 head of the Laboratory for geoarchaeology and ancient technology (IH) 1990-1992 deputy director in archaeology (IH) 1992-1994 senior researcher (IH) 1994-1999 head of the Department of Archaeology (IH) 1999- Professor in Archaeology (University of Tartu) 2001-2003 head of the Department of History (University of Tartu) |
| 8. | Academic degree | 1) Candidate of historical sciences 2) PhD (in archaeology) |
| 9. | Dates and sites of earning the degrees |
1) Institute of Archaeology of the USSR, 1988 2) University of Tartu, 1996 |
| 10. | Honours/awards | 1) State premium of science 1997 2) order "White Star" (IV) 2001 3) yearly premium for writings in history 2003 |
| 11. | Research-administrative experience |
1) editor-in-chief: "Estonian Journal of Archaeology" (since 1997) and series "Muinasaja teadus" (since 1991) 2) member of editorial board: Fennoscandia Archaeologica" (Finland), "JONAS" (Sweden) ja "Keel ja Kirjandus" (Estonia) 3) chairman of the council of experts in archaeology of the National Board of Antiquities (since 1994) 4) chairman of the council of the Rebala agrarian-historical protection area (since 1998) 5) member of the leading committee of the State programme "The Estonian Language and National Culture" (1999-2003) 6) head of the board of the Humanities of the Estonian SF (2000-2003) 7) Estonian representative in the Standing Committee of the Humanities of the European SF (2000-2003) 8) member of the Council of the University of Tartu (2001-2003) |
| 12. | Supervised dissertations |
Heidi Luik, PhD, 2005, superv. Valter Lang. Luu- ja sarvesemed Eesti arheoloogilises leiumaterjalis viikingiajast keskajani. Tartu Ülikool Kristin Ilves, MA, 2004, superv. Valter Lang. Merenduslikkus maastikus ja kultuuris. Merenduslik kultuurmaastik läbi kommunikatsioonimuististe. Tartu Ülikool Mati Mandel, PhD, 2003, superv. Valter Lang. Läänemaa 5.-13. sajandi kalmed. Tartu Ülikool Tõnno Jonuks, MA, 2003, superv. Valter Lang. Eesti metalliaja usundi põhijooni. Tartu Ülikool Anton Pärn, MA, 2002, superv. Valter Lang. Linn ja tagamaa. Tartu Ülikool Andres Tvauri, PhD, 2001, superv. Valter Lang. Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost. Tartu Ülikool Gurly Vedru, MA, 1998, superv. Valter Lang. Kahala järve ümbruse asustuspiirkond muinasajal. Tartu Ülikool Heidi Luik, MA, 1998, superv. Valter Lang. Muinas- ja keskaegsed luukammid Eestis. Tartu Ülikool |
| 13. | Current research program | 1) settlement archaeology 2) The Bronze and Early Iron Ages of Estonia and neighbouring countries 4) social structures of prehistoric societies |
| 14. | Current grant funding | Grant of the Estonian SF no. 6451 "Settlement and Society in prehistoric South Harju district" (2005-2007) |
| 15. | List of most important publications |
Lang, V. Archaeological cultures and ethnic history: some examples from the East Baltic Early Iron Age. – Culture and Material Culture. Papers from the First Theoretical Seminar of the Baltic Archaeoplogists (BASE) held at the University of Tartu, Estonia, October 17th–19th, 2003. Edited by V. Lang. Interarchaeologia, 1. Tartu; Riga; Vilnius, 11–28. Palang H., H. Sooväli, A. Printsmann, T. Peil, E. Kaur, V. Lang, M. Konsa, M. Külvik, H. Alumäe, K. Sepp. Püsivad ja muutuvad maastikud Eestis. Kultuurigeograafiline käsitlus. Akadeemia, 10, 2209-2228. Palang, H., Printsmann, A., Konsa, M. & Lang, V. Ideology and tradition in landscape change: a case of the Helme parish, Estonia. Peil, T. & Jones, M. (eds.) Landscape, Law and Justice. Instituttet for sammenlignende kulturforskning Serie B: Skrifter 118. Oslo: Novus Forlag, 288-297. Lang, V., Kaldre, H., Konsa, M., Laneman, M. & Vaab, H. Fossil fields of Ilmandu and Muraste, North Estonia. – Arheoloogilised välitööd Eestis. Archaeological Fieldwork in Estonia, 2003. Tallinn, 72–83. Lang, V. & Konsa, M. Aeg ja muutus interdistsiplinaarsetes kohauuringutes Keava ümbruse asustusloo näitel. – Linnusest ja linnast. Uurimusi Vilma Trummali auks. (Muinasaja teadus, 14) Tallinn; Tartu, 113–135. Lang, V., Konsa, M., Tvauri, A., Kaldre, H., Laneman, M., Lätti, P. & Vaab, H. Two iron Age hill-forts, a settlement site and Neolithic birch bark pavement of Keava. – Arheoloogilised välitööd Eestis. Archaeological Fieldwork in Estonia, 2003. Tallinn, 61–71. Lang, V. Varalinnalised keskused (aolinnad) hilismuinasaegses Eestis. – “Kui vana on Tallinn?” 13.mail 2004 toimunud konverentsi ettekanded ja diskussioon. Tallinna Linnaarhiivi Toimetised, 8. Tallinn, 7–27. Palang, H., Sooväli, H., Printsmann, A., Peil, T., Lang, V., Konsa, M., Külvik, M., Alumäe, H. & Sepp, K. Estonian cultural landscapes: persistence and change. – Estonia. Geographical Studies, 9. Eds. Kaare, T. & Punning, J.-M.Tallinn, 155–170. Veski, S., Heinsalu, A., Lang, V., Kestlane, Ü & Possnert, G. The age of the Kaali meteorite craters and the effect of the impact on the environment and man: evidence from inside the Kaali craters, island of Saaremaa, Estonia. – Veget. Hist. Archaeobot. (2004), 13, 197–206. Konsa, M., Lang, V. & Loolaid, L. Settlement site III of Linnaaluste from archaeological complex of Keava. – Arheoloogilised välitööd Eestis. Archaeological Fieldwork in Estonia 2002. Tallinn, 51–55. Lang, V. From centre to periphery. Establishment and history of the agricultural settlement in the Vihasoo–Palmse area (Virumaa, North Estonia). – Acta Archaeologica, 74. Copenhagen, 123–188. Lang, V. Harri Moora teadlase ja ühiskonnategelasena. – Harri Moora. Meie rahvuskultuuri küsimusi. Koost. H. Runnel ja A. Marksoo. (Eesti mõttelugu, 47.) Tartu, Ilmamaa, 517–533. Lang, V., Tvauri, A. & Saimre, T. New results from the hill-fort of Keava. – Arheoloogilised välitööd Eestis. Archaeological Fieldwork in Estonia 2002. Tallinn, 42–50. Konsa, M., Lang, V., Lainemurd, I. & Vaab, H. Archaeological excavations at settlement site I of Linnaaluste. – Arheoloogilised välitööd Eestis. Archaeological Fieldwork in Estonia, 2001. Tallinn, 74–81. Lang, V., Tvauri, A. & Rohtla, M.-L. The hill-fort of Keava. – Arheoloogilised välitööd Eestis. Archaeological Fieldwork in Estonia 2001. Tallinn, 65–73. Lang, V. Vakus ja linnusepiirkond Eestis. Lisandeid muistse haldusstruktuuri uurimisele peamiselt Harjumaa näitel. – Keskus – tagamaa – ääreala. Uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. (Muinasaja teadus, 11) Tallinn; Tartu, 125–168. Lang, V. Võimukeskuste kujunemine Eestis. Sissejuhatus. – Keskus – tagamaa – ääreala. Uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. (Muinasaja teadus, 11) Tallinn; Tartu, 7–16. Lang, V. Interpreting archaeological cultures. – Trames. Journal of the Humanities and Social Sciences, 5: 1, 48–58. Lang, V. & Jonuks, T. Vajangu pronksmõõk. – Eesti Arheoloogia Ajakiri, 5: 2, 148–153. Lang, V. & Kriiska, A. Eesti esiaja periodiseering ja kronoloogia. – Eesti Arheoloogia Ajakiri, 5: 2, 83–109. Lang, V., Laneman, M., Ilves, K. & Kalman, J. Fossil fields and stone-cist graves of Rebala revisited. – Arheoloogilised välitööd Eestis. Archaeological Field Works in Estonia, 2000. Tallinn, 34–47. Lang, V. Results of archaeological investigations in Estonia 1995–2000. – Congressus nonus internationalis Fenno-Ugristarum 7.–13. 8. 2000 Tartu. Pars VIII. Dissertationes sectionum: Litteratura, Archaeologia & Anthropologia & Genetica & Acta Congressus. Tartu, 335–342. Lang, V. Some selected comments on the plenary presentation “Essay on archaeology and languages in the Western end of the Uralic zone” by Christian Carpelan. – Congressus nonus internationalis Fenno-Ugristarum 7.–13. 8. 2000 Tartu. Pars VIII. Dissertationes sectionum: Litteratura, Archaeologia & Anthropologia & Genetica & Acta Congressus. Tartu, 343–344. Lang, V. Archaeology and language. – Fennoscandia Archaeologica, XVII. Helsinki, 2000, 103–110. Lang, V. Eesti arheoloogia 20. sajandi teisel poolel. – Eesti Arheoloogia Ajakiri, 4: 1, 72–77. Lang, V. First landnahm in North Estonia. Appendices to ethnic history of the Corded Ware Culture. – Künnap, A. (toim.), The Roots of Peoples and Languages of Northern Eurasia II and III. Szombathely 30.9.–2.10.1998 and Loona 29.6.–1.7.1999. (Fenno-Ugristica, 23 / Historica Fenno-Ugrica.) Tartu, 339–348. Lang, V. & Kalman, J. Late Pre-Roman and Viking Age stone grave of Uusküla. – Arheoloogilised välitööd Eestis / Archaeological Field Works in Estonia, 1999. Tallinn, 29–34. Lang, V. Keskusest ääremaaks. Viljelusmajandusliku asustuse kujunemine ja areng Vihasoo-Palmse piirkonnas Virumaal. Lisad 2-7: Jonathan Kalman, Liina Maldre ja Ulla Saluäär. (Muinasaja teadus, 7) Tallinn. (450 lk.) Lang, V. Politics, science or money? A reply. – Fennoscandia Archaeologica, XVII. Helsinki, 2000, 125–127. Lang, V. Rescue excavations on fossil fields at Kaseküla, West Estonia. – Arheoloogilised välitööd Eestis / Archaeological Field Works in Estonia, 1999. Tallinn, 70–78. Lang, V. Varased kangurkalmed Eestis. – Eesti Arheoloogia Ajakiri, 4: 1, 3–20. Lang, V. Early farming in the Eastern Baltic Region and Finland: some introductory remarks. – Miller, U., Hackens, T., Lang, V., Raukas, A. & Hicks, S. (eds), Environmental and Cultural History of the Eastern Baltic Region. (PACT, 57.) Rixensart, 269–273. Lang, V. Fossil fields and stone grave II at Uusküla, North Estonia. – Arheoloogilised välitööd Eestis 1998. Tallinn, 25–37. Lang, V. Kultuurmaastik ja arheoloogia: vastus kommentaaridele. – EAA, 3: 2, 170–174. Lang, V. Kultuurmaastikku luues. Essee maastiku religioossest ja sümboliseeritud korraldusest. – Eesti Arheoloogia Ajakiri, 3: 1, 63–85. Lang, V. Pre-Christian history of farming in the Eastern Baltic Region and Finland: a synthesis. – Miller, U., Hackens, T., Lang, V., Raukas, A. & Hicks, S. (eds), Environmental and Cultural History of the Eastern Baltic Region. (PACT, 57.) Rixensart, 359–372. Lang, V. The introduction and early history of farming in Estonia, as revealed by archaeological material. – Miller, U., Hackens, T., Lang, V., Raukas, A. & Hicks, S. (eds), Environmental and Cultural History of the Eastern Baltic Region. (PACT, 57.) Rixensart, 325–338. Reintam, L. & Lang, V. The progress of pedogenesis within areas of prehistoric agriculture. – Miller, U., Hackens, T., Lang, V., Raukas, A. & Hicks, S. (eds), Environmental and Cultural History of the Eastern Baltic Region. (PACT, 57.) Rixensart, 415–431. Lang, V. & Konsa, M. Two Late Neolithic to Early Iron Age settlement sites at Ilumäe, North Estonia. – Arheoloogilised välitööd Eestis / Archaeological Field Works in Estonia 1997. Tallinn, 67–77. Lang, V. Some aspects of the Corded Ware Culture east of the Baltic Sea. – Julku, K. & Wiik, K. (eds.), The Roots of Peoples and Languages of Northern Eurasia, I. Turku 30.5.–1.6.1997. Historica Fenno-Ugrica. Turku, 84–104. Lang, V. Settlement site I of Ilumäe, North Estonia. - Stilus, 7. Arheoloogilised välitööd Eestis 1996. Tallinn, 40-51. Lang, V. Archaeological evidence for human settlement near the Tondi mire, Northern Estonia. - T. Hackens, S. Hicks, V. Lang, U. Miller & L. Saarse (eds.), Coastal Estonia: Recent Advances in Environmental and Cultural History. (PACT, 51) Rixensart, 69-83. Lang, V. & Kimmel, K. Archaeological and palynological evidence for human impact on the vegetation of the Tondi area, Northern Estonia. - T. Hackens, S. Hicks, V. Lang, U. Miller & L. Saarse (eds.), Coastal Estonia: Recent Advances in Environmental and Cultural History. (PACT, 51) Rixensart, 103-112. Lang, V. Muistne Rävala. Muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas, I-II. (Muinasaja teadus, 4.) Tallinn (629 lk.). Lang, V. Stone grave II of Tõugu and some remains of prehistoric land use in North Estonia. - Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised. Humanitaar- ja Sotsiaalteadused, 45: 4, 420-426. Lang, V. The Stone Age to Late Iron Age in the Maardu area, Northern Estonia, as revealed by archaeological excavations. The fossil fields at Saha-Loo. - T. Hackens, S. Hicks, V. Lang, U. Miller & L. Saarse (eds.), Coastal Estonia: Recent Advances in Environmental and Cultural History. (PACT, 51) Rixensart, 123-138. Saarse, L., Heinsalu, A. & Lang, V. The Maardu area, Northern Estonia: geological and environmental setting. - T. Hackens, S. Hicks, V. Lang, U. Miller & L. Saarse (eds.), Coastal Estonia: Recent Advances in Environmental and Cultural History. (PACT, 51) Rixensart, 115-122. Saarse, L., Veski, S., Lang, V., Heinsalu, A., Hiie, S., Kihno, K., Rajam„e, R., Sakson, M. & Sandgren, P. Reconstruction of the environmental history of the Maardu area, Northern Estonia, during the Holocene. - T. Hackens, S. Hicks, V. Lang, U. Miller & L. Saarse (eds.), Coastal Estonia: Recent Advances in Environmental and Cultural History. (PACT, 51.) Rixensart, 205-216. Veski, S. & Lang, V. Human impact in the surroundings of Saha-Loo. North Estonia, based on a comparison of two pollen diagrams from Lake Maardu and Saha-Loo Bog. - Landscapes and Life. Studies in Honour of Urve Miller. Edited by A.-M. Robertsson, S. Hicks, A. ¸kerlund, J. Risberg and T. Hackens. (PACT, 50.) Rixensart, 297-304. Veski, S. & Lang, V. Prehistoric human impact in the vicinity of Lake Maardu, Northern Estonia. A synthesis of pollen analytical and archaeological results. - T. Hackens, S. Hicks, V. Lang, U. Miller & L. Saarse (eds.), Coastal Estonia: Recent Advances in Environmental and Cultural History. (PACT, 51) Rixensart, 189--204. |
last updated: 04.10.2005
[ sulge aken ]