ERIS - Eesti teadus- ja arendustegevuse infosüsteem

Elulookirjeldus (CV)
1.	Eesnimi	Jaak
2.	Perekonnanimi	Maaroos
3.	Töökoht	Tartu Ülikool
4.	Ametikoht	korraline professor
5.	Sünniaeg	25.07.1942 (päev.kuu.aasta)
6.	Haridus	Tartu Ülikooli arstiteaduskond 1966 meditsiiniteaduste kandidaat 1971 (Tartu Ülikool, sisehaiguste erialal) meditsiiniteaduste doktor 1986 (Kaunase Kardioloogia Instituut, kardioloogia erialal)
7.	Teenistuskäik	1966 - 1968 TÜ spordimeditsiini kateedri assistent. 1968 - 1971 TÜ aspirant 1971 - 1974 TÜ spordimeditsiini ja ravikehakultuuri kateedri assistent 1974 - 1989 TÜ spordimeditsiini ja ravikehakultuuri kateedri dotsent 1989 – 1992 TÜ spordimeditsiini ja ravikehakultuuri kateedri professor 1992 - TÜ spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku juhataja, korraline professor
8.	Teaduskraad	meditsiiniteaduste doktor
9.	Teaduskraadi välja andnud asutus, aasta	1986 (Kaunase Kardioloogia Instituut, kardioloogia erialal)
10.	Tunnustused	1. Eesti teaduspreemia 1982 (kollektiivi liikmena) 2. Tartu Raefondi preemia 2000 (teadusgrupi juht) 3. Tartu Ülikooli Kliinikumi teaduspreemia 2001 ((kollektiivi liikmena)) 4. Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna teaduskonverentsi preemia 2001 (kaasautor) 5. Eesti Suusaliidu aukiri 2001.
11.	Teadusorganisatsiooniline ja –administratiivne tegevus	TÜ Arstiteaduskonna nõukogu liige Pärnu Kurortoloogia ja taastusravi Instituudi teadusnõukogu liige 1997-2002. Eesti Taastusarstide Seltsi juhatuse liige Euroopa kardioloogide Seltsi töörühma “Südamehaigete rehabilitatsioon” liige. Eesti Hüpertsensiooni Ühingu juhatuse liige (kuni 2000 a.) Eesti Spordimeditsiini Föderatsiooni juhatuse liige (kuni 2002 a. Eesti Südaemliidu nõunik Eesti Teadusfondi retsensent Eesti Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse ekspert füsioteraapia ja tegevusteraapia kutsestandardite alal. SA TÜ Kliinikumi konsultatiivkogu liige. EV Sotsiaalministeeriumi töörühma liige “Riiklik rehabilitatsiooni kontseptsioon” väljatöötamisel (1998-2000 a.).
12.	Juhendamisel kaitstud väitekirjad	Ülle Pechter, PhD, 2004, juh. Jaak Maaroos. The Impact of Complex Rehabilitation on the Cardiorespiratory Reserve in Patients with Kidney Deficiency and the Markers of Lipid Peroxydation. Tartu Aet Lukmann, PhD, 2002, juh. Jaak Maaroos. Early rehabilitation of surgically treated cardiac ischaemia patients; evaluation of cardiopulmonary reserve, oxydative stress and quality of life. Tartu S. Sulling, cand, 1989, juh. Jaak Maaroos. Infarktikolde suuruse muutus südamelihase infarktiga haigetel prekordiaalse mappingu alusel. Tartu A. Rosenthal, cand, 1988, juh. Jaak Maaroos. Müokardi infarkti konservatiivse ja kirurgilise ravi kaugtulemused. Tartu
13.	Teadustöö põhisuunad	TÜ spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku põhiliseks teadustöö ja arendustegevuse suunaks kardiopulmonaalse funktsionaalse reservi ja kehalise võimekuse hindamine normi ja patoloogia korral. 1. Kirurgiliselt ravitud südamehaigete varajane kompleksne taastusravi. Uuringutega on välja töötatud kriteeriumid individualiseeritud taastusravi varajaseks rakendamiseks 2-3 nädalat pärast akuutseid koronaarseid sündroome või kirurgilist ravi. 3 kuulise kompleksse raviga (liikumisravi, vereringe riskifaktorite profiili mõjutamine, nõustamine) on saavutatud nende haigete tervisliku seisundi ja elukvaliteedi näitajate oluline positiivne dünaamika. Koostöös TÜ Biokeemia Instituudiga (prof. M. Zilmer) on kasutusele võetud südamehaigete oksüdatiivse stressi hindamise metodoloogia ja loodud eeldused taastusravi tõhustamiseks antioksüdantide abil. Biokeemiliste alusuuringute ühildamine kliiniliste uuringutega on oluliselt parandanud kliiniku teadusliku töö tulemuslikkust. Nimetatud suunal on valminud kliiniku arst-õppejõul Aet Lukmannil doktoridissertatsioon ja uurijate kollektiivile on 2001 aastal omistatud SA TÜ Kliinikumi teadustöö aastapreemia ja TÜ Arstiteaduskonna teaduspreemia. 2. Koostöös TÜ Füsioloogia Instituudiga (prof. E. Vasar) on alustatud uurimisvaldkonnaga: “Angiotensiin-konverteeriva ensüümi geeni ja I/D polümorfismi ning vereringe neurohumoraalse regulatsiooni mehhanismide uurimine normi ja patoloogia korral” Käesolevaks ajaks on välja selgitatud uudsed andmed geenide polümorfismi ja kardiopulmonaalse jõudlusreservi vahel nii tervetel inimestel kui ka südame isheemiatõve haigetel. 3. Jätkunud on uuringud tervise edenduseks ja vereringe riskitegurite analüüsiks Eesti elanike ja TÜ üliõpilaste hulgas ning südame isheemiatõve primaarse ja sekundaarse ennetuse valdkonnas Kindlaks on tehtud kehalise aktiivsuse osa oksüdatiivse stressi vähendamisel. 4. Uudseks teadustöö teemaks on kompleksse taastusravi mõju uurimine neerupuudulikkusega haigetel. Koostöös TÜ Sisekliinikuga (dots M. Ots)on hinnatud basseinivõimlemise mõju haigete kehalisele võimekusele, elukvaliteedile ja neerude funktsioonile Uuringu tulemused on näidanud taastusravi positiivset mõju neerupuudulikkuse kompleksses ravis. 5. TÜ spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku Eesti parim materiaal-tehniline baas on võimaldanud pidevalt uurida Eesti vastupidavusalade (suusatamine, pikamaajooks jt.) tippsportlaste kardiopulmonaalset jõudlusreservi ja kehalist töövõimet ning abistada spordifüsiolooge ja – pedagooge treeningprotsessi juhtimisel. 6. Rakendusliku uurimuse “Tegevteenistuseks piirangutega kõlblike ajateenijate tervisliku seisundi ja kehalise võimekuse hindamine ning soovitused teenistuslike normatiividega rakendamiseks” aluseks on koostööleping Eesti Kaitseväega. Käesolevaks ajaks on välja töötatud algoritmid ja programm sellele kontingendile vähendatud intensiivsuse ja mahuga teenistuslike normatiivide rakendamiseks. 7. Alajäsemete ja selja fiunktsionaalse seisundi muutustest endoproteesimise järgses varajases taastusravis (EMG, jala koormusjaotuse analüüs). Doktorantuuri teema, M. Jürgel.
14.	Jooksvad grandid	grant nr. 5481 Alajäsemete ja selja fiunktsionaalse seisundi muutustest endoproteesimise järgses varajases taastusravis (EMG, jala koormusjaotuse analüüs).
15.	Teaduspublikatsioonid	Kiive E., Maaroos J., Shlik J., Tõru I., Harro J. Growth hormone, cortisol and prolactin responses to physical exercise: higher prolactin response in depressed patients. Progress in Neuro-Psychopharmacology & Biological Psychiatry 28 (2004) 1007-1013. Landõr, A., Lukmann, A., Mustimets, M, Maaroos J. "Juhendatud liikumisravi kirurgilise revaskulariseerimise läbinud südame isheemiatõvehaigetel varases taastusravi etapis" "Voprosõ kurortologii i fizioterapii" (1). 12-14 , 2004 (CC) Ü. Pechter, J. Maaroos, S. Mesikepp, A. Veraksits, M. Ots Regular Low-intensity Aquatic Exercise Improves Cardiorespiratory Functional Capacity and Reduces Proteinuria in Chronic Renal failure Patients Nephrology Dialysis Transplantation. 2003, 18, 3, 624-625. Ü. Pechter, M. Ots, S. Mesikepp, K. Zilmer, T. Kullisaar, T. Vihalemm, M. Zilmer, J. Maaroos Beneficial Effects of Water-based Exercise in the Patients with Chronic Kidney Disease. International Journal of Rehabilitation Research, 2003, 26(2), 153-156. A. Arak-Lukmann, M. Zilmer, J. Maaroos, K. Zilmer, T. Vihalemm, T. Kullisaar and J. Vider, A, Veraksitsh The influence of regular exercise Conmtioning to functional and biochemical parametres in patients with Chronic Heart Failure. J. of the American College of Cardiology, 2002, 39, 9 (supplement B), 453 B (CC) A. Arak-Lukmann, M. Zilmer, J. Maaroos, K. Zilmer, T. Vihalemm, T. Kullisaar and J. Vider Oxidative stress before and after exercise condtioning in patients following surgical revascularization of the myocardium. International J. of Rehabilitation Research, 2002, 25, 1-10. (CC) Arak-Lukmann A., Maaroos J., Landõr A., Zilmer M., Zilmer K., Vihalemm T., Kullisaar T., Vider J. Kardiorespiratoorse reservi ja kehalise töövõime ning oksüdatiivse stressi näitajate muutustest varajase taastusravi käigus müokardi kirurgilise revaskulariseerimise läbiteinud patsientidel. (vene k.) Kardiologija, 2002, 2, 14-19, (CC, Medline). Arak-Lukmann A., Maaroos J., Landõr A., Veraksitš A. Südamepuudulikkusega haigete varase taastusravi tulemustest pärast müokardi kirurgilist revaskulariseerimist. (vene k.) "Ter. Arhiv"(2002) , 8, 21-24 (CC, Medline). Landõr A., Maaroos J., Lepik M., Vider J. The effect of physical exercise of different intensity on the blood parameters. Papers on Antropology XI. Tartu. 2002, 135-150. (CC) Y. Pechter, J. Maaroos, M. Zilmer, K. Zilmer, S. Mesikepp, A. Veraksits, M. Ots The Impact of Aquatic Exercise on Cardio-respiratory, Renal and Lipid parameters in Chonic Renal Failure Patients in: Atherosclerosis: risk facy´tors, diagnosis, and treatment. Ed. G. M. Kostner, K. M. Kostner. Monduzzi Editore S.p A. 2002, p. 67-70. (CC) Lukmann A., Pärna K., Maaroos J. An instrument for assessing health-related quality of life after surgical revascularization of myocardium in complex cardiac rehabilitation. International Journal of Rehabilitation Research, 2001, 24, 235 – 239. (CC, Medline). Maaroos J., Landõr A. Anthropometric indices and physical fitness in university undergraduates with different physical activity. Anthropologisher Anzeiger, 2001, 59: 2, 157-163. (Medline) Maaroos J., Lukmann A., Landõr A. Südame isheemiatõve haigete varase taastusravi tulemuste võrdlev analüüs taastuskeskuse ja koduse ravi tingimustes (vene keeles). Voprossõ kurortologii, füsioterapii ii fiszitšeskoi kulturõ, 2000, 3, 5 – 7. (CC, Medline). Nurmekivi A., Lemberg H., Kaljumäe Ü., Maaroos J. The relationship between marathon running performance and indices of aerobic power during the competition period. Sports Medicine, Training and Rehabilitation, 2000, Vol. 9(4), pp. 253 – 261. (“Focus On”). Veraksitš A., Bileviciute-Ljungar I., Maaroos J., Vasar E., Lundeberg T. Neuronal mechanisms contribute to corticotropin-releasing factor-induced anti-oedema effect in the rat hind paw. Neuropeptides, 2000, 34(2), 129 – 134 (CC, Medline).

viimati muudetud: 26.09.2005

Curriculum Vitae (CV)
1.	First Name	Jaak
2.	Surname	Maaroos
3.	Institution	University of Tartu
4.	Position	professor
5.	Date of birth	25.07.1942 (day.month.year)
6.	Education	7. Higher education Medical Faculty of the University of Tartu 1966 Candidate of medical sciences 1971 (University of Tartu, in the speciality of internal diseases) Doctor of medical sciences 1986 (Kaunas Institute of Cardiology, in the speciality of cardiology)
7.	Research and professional experience	1966 - 1968 assistant in the Department of Sports Medicine, University of Tartu. 1968 - 1971 aspirant, University of Tartu. 1971 - 1974 Department of Sports Medicine and Physical Therapy of the University of Tartu, assistant 1974 - 1989 Department of Sports Medicine and Physical Therapy of the University of Tartu, Associate Professor 1989 – 1992 Department of Sports Medicine and Physical Therapy of the University of Tartu, Professor TÜ 1992 - Head of the Sports Medicine and Rehabilitation Clinic of Tartu University Clinics
8.	Academic degree	Doctor of medical sciences
9.	Dates and sites of earning the degrees	1986 (Kaunas Institute of Cardiology, in the speciality of cardiology)
10.	Honours/awards	1. Estonian Reseach Award 1982 (as a member of the group) 2. As the leader of a group, Tartu University Raefond Award for researches carried out in the field of rehabilitation at the University of Tartu and for the provision of quality rehabilitation services for the inhabitants of Tartu. (01. 12 2000). 3.As a member of a group, scientific award of the Tartu University Clinics in 2001. (12.10 2001). 4.As joint author, scientific award of the TU Medical Faculty at the 2001 scientific conference of the Medical Faculty (12.10 2001). 5.Letter of gratitude from the Estonian Ski Association in 2001, for the contribution to the preparation of the Estonian male skiers.
11.	Research-administrative experience	Member of the Council of the Faculty of Medicine, University of Tartu Member of the Scientific Board of the Pärnu Institute of Health Resort Treatment and Medical Rehabilitation 1997-2002 Member of the board of the Estonian Rehabilitation Association Member of the work group “Rehabilitation of cardiac patients” within the European Society of Cardiology Member of the Board of the Estonian Association of Hypertension (until 2000) Member of the Board of the Estonian Federation of Sports Medicine (until 2002) Counsellor for the Estonian Heart Association Reviewer of the Estonian Science Foundation Expert in the field of physiotherapy and professional standards of the Estonian Professional Qualification Foundation Member of the Consultative Body of the Tartu University Clinics Member of the work team at the Ministry of Social Affairs of the Republic of Estonia, dealing with the elaboration of the “National concept of rehabilitation” (1998-2000).
12.	Supervised dissertations	Ülle Pechter, PhD, 2004, superv. Jaak Maaroos. The Impact of Complex Rehabilitation on the Cardiorespiratory Reserve in Patients with Kidney Deficiency and the Markers of Lipid Peroxydation. Tartu Aet Lukmann, PhD, 2002, superv. Jaak Maaroos. Early rehabilitation of surgically treated cardiac ischaemia patients; evaluation of cardiopulmonary reserve, oxydative stress and quality of life. Tartu S. Sulling, cand, 1989, superv. Jaak Maaroos. Infarktikolde suuruse muutus südamelihase infarktiga haigetel prekordiaalse mappingu alusel. Tartu A. Rosenthal, cand, 1988, superv. Jaak Maaroos. Müokardi infarkti konservatiivse ja kirurgilise ravi kaugtulemused. Tartu
13.	Current research program	During the period of 1997-2002, the main research and developmental direction of the Sports Medicine and Rehabilitation Clinic of the Tartu University was the evaluation of cardiopulmonary functional reserve and physical ability in norm and pathology. 1. Early and complex rehabilitation of surgically treated cardiac patients. Criteria for the early application of individualised rehabilitation 2-3 weeks after acute coronary syndromes or surgical treatment have been worked out by way of research. With a 3-month complex treatment (physical therapy, influencing the profile of blood circulation risk factors, counselling), a relevant positive dynamics of these patients has been achieved, with regard to their health status and indicators of the quality of life. In cooperation with the Institute of Biochemistry (Prof. M. Zilmer), the methodology for the evaluation of oxydative stress in cardiac patients has been taken into use and preconditions have been created for the enhancement of rehabilitation with the help of anti-oxydants. The combining of biochemical base studies with clinical trials has significantly improved the resultativeness of the scientific work of the Clinic. Aet Lukmann, doctor-teacher of the Clinic, has completed a Doctoral dissertation in the mentioned field and, in 2001, the group of researchers has been awarded the annual scientific award of the Tartu University Clinics, and the scientific award of the Faculty of Medicine of the University of Tartu (publications 6, 7, 11, 12, 13, 14, 15, 19, 21, 22, 23, 25, 28, 31, 33, 35, 36, 38, 40, 41, 42, 43, 44, 46, 48, 49, 53, 54, 56, 58). 2. A new area of research has been launched in cooperation with the Institute of Physiology of the University of Tartu (Prof. E. Vasar): “Study of Angiotensin-Converting Enzyme Gene and I/D Polymorphism and the Mechanisms of Neurohumoral Regulation of Blood Circulation, in Norm and Pathology” (Doctoral student A. Veraksitch). As of now, innovative data between the polymorphism of genes and cardiopulmonary performance reserve has been determined, both in persons with good health and in cardiac ischaemia patients. (Publications 8, 13, 29, 45, 50,51, 52). 3. Continuous research has proceeded in the areas of health promotion and the analysis of risk factors in blood circulation among the inhabitants of Estonia and the students of the University of Tartu, and in the field of primary and secondary prevention of cardiac ischaemia. (Associate Prof. A. Landõr). The importance of physical activity in the lessening of oxydative stress has been ascertained. (Publications 2, 4, 10, 18, 20, 24, 27, 47, 59, 60, 63). 4. An innovative subject of research is the study of the impact of complex rehabilitation in patients with kidney deficiency. The impact of swimming pool gymnastics on the patients’ physical ability, quality of life and the functioning of kidneys (Doctoral student Ü. Pechter) has been evaluated in cooperation with the Internal Medicine Clinic of Tartu University Clinics (Associate Professor M. Ots). The results of the study have shown the positive impact of rehabilitation in the complex treatment of kidney deficiency. 5. The best material-technological basis of the TU Sports Medicine and Rehabilitation Clinic has made it possible to constantly study the cardiopulmonary productivity reserve and physical performance of the Estonian top athletes in durability fields of sport (skiing, long-distance running, etc.), and to help sports physiologists and trainers in the management of the training process. (Publications 1, 5, 9, 16, 17, 30, 32, 37, 57). 6. The basis for the applied research, “Evaluation of the health status and physical ability of the conscripts eligible for service with restrictions, and recommendations for the application of compulsory military service normative standards”, is the cooperation contract with the Defence Forces of Estonia. By now, algorhythms and a programme have been elaborated for this particular group, regarding the application of normative standards for compulsory military service with diminished intensity and capacity. 7. Functional changes of low extremity and spine in the early stage of rehabilitation after the arthtroplasty (EMG, analysis of the force distribution of the foot) postgraduate study, M. Jürgel
14.	Current grant funding	grant nr. 5481 Functional changes of low extremity and spine in the early stage of rehabilitation after the arthtroplasty (EMG, analysis of the force distribution of the foot)
15.	List of most important publications	Kiive E., Maaroos J., Shlik J., Tõru I., Harro J. Growth hormone, cortisol and prolactin responses to physical exercise: higher prolactin response in depressed patients. Progress in Neuro-Psychopharmacology & Biological Psychiatry 28 (2004) 1007-1013. Landõr, A., Lukmann, A., Mustimets, M, Maaroos J. "Juhendatud liikumisravi kirurgilise revaskulariseerimise läbinud südame isheemiatõvehaigetel varases taastusravi etapis" "Voprosõ kurortologii i fizioterapii" (1). 12-14 , 2004 (CC) Ü. Pechter, J. Maaroos, S. Mesikepp, A. Veraksits, M. Ots Regular Low-intensity Aquatic Exercise Improves Cardiorespiratory Functional Capacity and Reduces Proteinuria in Chronic Renal failure Patients Nephrology Dialysis Transplantation. 2003, 18, 3, 624-625. Ü. Pechter, M. Ots, S. Mesikepp, K. Zilmer, T. Kullisaar, T. Vihalemm, M. Zilmer, J. Maaroos Beneficial Effects of Water-based Exercise in the Patients with Chronic Kidney Disease. International Journal of Rehabilitation Research, 2003, 26(2), 153-156. A. Arak-Lukmann, M. Zilmer, J. Maaroos, K. Zilmer, T. Vihalemm, T. Kullisaar and J. Vider, A, Veraksitsh The influence of regular exercise Conmtioning to functional and biochemical parametres in patients with Chronic Heart Failure. J. of the American College of Cardiology, 2002, 39, 9 (supplement B), 453 B (CC) A. Arak-Lukmann, M. Zilmer, J. Maaroos, K. Zilmer, T. Vihalemm, T. Kullisaar and J. Vider Oxidative stress before and after exercise condtioning in patients following surgical revascularization of the myocardium. International J. of Rehabilitation Research, 2002, 25, 1-10. (CC) Arak-Lukmann A., Maaroos J., Landõr A., Zilmer M., Zilmer K., Vihalemm T., Kullisaar T., Vider J. Kardiorespiratoorse reservi ja kehalise töövõime ning oksüdatiivse stressi näitajate muutustest varajase taastusravi käigus müokardi kirurgilise revaskulariseerimise läbiteinud patsientidel. (vene k.) Kardiologija, 2002, 2, 14-19, (CC, Medline). Arak-Lukmann A., Maaroos J., Landõr A., Veraksitš A. Südamepuudulikkusega haigete varase taastusravi tulemustest pärast müokardi kirurgilist revaskulariseerimist. (vene k.) "Ter. Arhiv"(2002) , 8, 21-24 (CC, Medline). Landõr A., Maaroos J., Lepik M., Vider J. The effect of physical exercise of different intensity on the blood parameters. Papers on Antropology XI. Tartu. 2002, 135-150. (CC) Y. Pechter, J. Maaroos, M. Zilmer, K. Zilmer, S. Mesikepp, A. Veraksits, M. Ots The Impact of Aquatic Exercise on Cardio-respiratory, Renal and Lipid parameters in Chonic Renal Failure Patients in: Atherosclerosis: risk facy´tors, diagnosis, and treatment. Ed. G. M. Kostner, K. M. Kostner. Monduzzi Editore S.p A. 2002, p. 67-70. (CC) Lukmann A., Pärna K., Maaroos J. An instrument for assessing health-related quality of life after surgical revascularization of myocardium in complex cardiac rehabilitation. International Journal of Rehabilitation Research, 2001, 24, 235 – 239. (CC, Medline). Maaroos J., Landõr A. Anthropometric indices and physical fitness in university undergraduates with different physical activity. Anthropologisher Anzeiger, 2001, 59: 2, 157-163. (Medline) Maaroos J., Lukmann A., Landõr A. Südame isheemiatõve haigete varase taastusravi tulemuste võrdlev analüüs taastuskeskuse ja koduse ravi tingimustes (vene keeles). Voprossõ kurortologii, füsioterapii ii fiszitšeskoi kulturõ, 2000, 3, 5 – 7. (CC, Medline). Nurmekivi A., Lemberg H., Kaljumäe Ü., Maaroos J. The relationship between marathon running performance and indices of aerobic power during the competition period. Sports Medicine, Training and Rehabilitation, 2000, Vol. 9(4), pp. 253 – 261. (“Focus On”). Veraksitš A., Bileviciute-Ljungar I., Maaroos J., Vasar E., Lundeberg T. Neuronal mechanisms contribute to corticotropin-releasing factor-induced anti-oedema effect in the rat hind paw. Neuropeptides, 2000, 34(2), 129 – 134 (CC, Medline).

last updated: 26.09.2005