[ sulge aken ]
| Elulookirjeldus (CV) | ||
| 1. | Eesnimi | Martin |
| 2. | Perekonnanimi | Ehala |
| 3. | Töökoht | Tallinna Ülikool |
| 4. | Ametikoht | üld- ja rakenduskeeleteaduse professor |
| 5. | Sünniaeg | 20.12.1963 (päev.kuu.aasta) |
| 6. | Haridus | 1992-1994 Cambridge’i Ülikool, doktorantuur keeleteaduses, Ph.D. 1996 1991-1992 Cambridge'i Ülikool, magistriõpe keeleteaduses, M.Phil. 1993 1985-1990 Tallinna Pedagoogikaülikool, Eesti keele ja kirjanduse eriala |
| 7. | Teenistuskäik | 2004 nov - TLÜ eesti filoloogia osakonna juhataja 2003 sept - TLÜ üld ja rakenduslingvistika professor 1998 juuni - 2003 aug, TPÜ emakeele didaktika professor 1996 aprill - 2000 aprill, Tallinna Pedagoogikaülikooli filoloogiateaduskonna dekaan 1994 nov - 1998 juuni, Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti keele õppetooli vanemteadur ja dotsent 1992 sept- 1993 jaan, Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti keele ja kirjanduse kateedri dotsent 1990 aug -1991 mai, Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti keele ja kirjanduse kateedri lektor |
| 8. | Teaduskraad | PhD |
| 9. | Teaduskraadi välja andnud asutus, aasta |
Cambridge'i Ülikool, 1996 |
| 10. | Tunnustused | 2003 okt, Vabariigi Presidendi hariduspreemia väljapaistva tegevuse eest emakeele didaktika arendamisel |
| 11. | Teadusorganisatsiooniline ja –administratiivne tegevus |
1996 jaan. – 2002 dets. Rahvusvahelise humanitaar- ja sotsiaalteaduste ajakirja Trames peatoimetaja. 1996 aprill - 2000 jaan, Tallinna Pedagoogikaülikooli filoloogiateaduskonna dekaan |
| 12. | Juhendamisel kaitstud väitekirjad |
Siim Rõõmussaar, MA, 2005, juh. Martin Ehala. Eestlaste kohta käibivad stereotüübid. Uurimus prantslaste stereotüüpidest eestlaste kohta. Tallinna Ülikool Ott Laido, MA, 2004, juh. Martin Ehala. Harju maakonna kriisikommunikatsioonigrupi loomine ja kriisikommunikatsioonikava väljatöötamine. Tallinna Ülikool Pille Riismaa, MA, 2004, juh. Martin Ehala. Gümnaasiumi kirjandusõpik "Eelmise sajandi eesti kirjandus". Tallinna Ülikool Sirje Nootre, MA, 2003, juh. Martin Ehala. Muutuv kirjandusuurimus. Lugemiskunst. Tallinna Ülikool Katrin Aava, MA, 2002, juh. Martin Ehala. Selgitus õpikule "Veenmiskunst". Tallinna Ülikool Mall Pesti, MA, 2002, juh. Martin Ehala. Metoodilisi aspekte eesti keele kui võõrkeele õpikus. Grammatika õpetamine algtasemel "E nagu Eesti näitel". Tallinna ülikool Ülle Rannut, MA, 2001, juh. Martin Ehala. Varase keelekümbluse ja eesti keele kui teise keele õppe teooria ja praktika. Tallinna Ülikool |
| 13. | Teadustöö põhisuunad | Keelemuutuste ja keelehoiakute uurimine, eesti keele kui emakeele metoodika |
| 14. | Jooksvad grandid | 2003-2007, Sihtfinantseeritava teema “Eesti keele arengu analüüs, modelleerimine ja juhtimine” teaduslik juht. 2002-2005, ETF grant “Keelesugulus ja keelekontaktid: keelkondade kujunemise kriitiline analüüs” 2004-2008, Riiklikust programmist “Eesti keel ja rahvuslik mäliu II” finantseeritava arendusprojekti “Eesti identiteediuuringute andmebaas” juht. |
| 15. | Teaduspublikatsioonid |
Ehala, M. (2006) "The Word Order of Estonian: Implications to Universal Language", Journal of Universal Language 7, 49-89 Ehala, M. ja K. Niglas (2006) „Language attitudes of the Estonian secondary school students.” Journal of Language, Identity and Education, 3, 31 lk. Ehala, M. (2005) "The role of MTE in language maintenance and developing multiple identities." European Identities in Mother Tongue Education. Siegfried Kiefer ja Kari Sallamaa (toim). Trauner Verlag: Linz, lk 36-50. ISBN 3-85487-839-7 Ehala, M., T. Veismann, A. Kiin, ja A. Aus (2005) Noor keelekasutaja: Põhikooli vanema astme eesti keele metoodika ja õpetajaraamat.Tallinn: Künnimees. 312 lk. ISBN 9985-9415-2-7 Ehala, M. (2004) "Keelehoid ja mitmikidentiteet". Kiil ja hindätiidmine. Keel ja identiteet. Toim Karl Pajusalu ja Jan Rahman. Võru: Võru Instituut, lk 11-22. Ehala, M. (2004) Sümbolilise võimu kasutusvõimalusi lõimepoliitikas. Eesti sotsiaalteaduste V aastakonverentsi erinumber. Estonian Social Sciences Online http://www.sotsioloogia.ee/esso3/11/martin_ehala.htm, 6 lk Ehala, M., Niglas, K. (2004) Eesti koolinoorte keelehoiakud. Akadeemia, 10, lk 2115-2143. Ehala, M. (2003) "Eesti keele fonoloogia". Eesti keele uurimise analüüs. M. Erelt (toim). Tallinn: Emakeele Selts. 27-35. Ehala, M. (2003) "Estonian quantity: Implications for Moraic Theory". Generative Approaches to Finnic and Saami Linguistics, D. Nelson ja S. Manninen (toim). Stanford: CSLI, lk 51-80. ISBN 1-57586-411-8 Ehala, M. (2003) "Modelling the impact of substrate on the superstrate language." The 16th International Conference on Historical Linguistics, Copenhagen, Denmark, August 11-15, 2003, Mouton de Gruyter: Berlin,lk. 151. Ehala, M., Kaalep H.-J., Kilgi, A. and Viks Ü. (2003): "Eesti keele morfoloogia". Eesti keele uurimise analüüs. M. Erelt (toim). Tallinn: Emakeele Selts. 36-48. Ehala, M. (2002) “Päris- ja mängukeeleteadus." Teoreetiline keeleteadus Eestis. R. Pajusalu, I. Tragel, T. Hennoste and H. Õim (toim). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 24-33. Ehala, M. (2001) "Eesti keele baassõnajärjest." Keele kannul. R. Kasik (toim). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 24-41. Ehala, M. (2000) "Second language learner’s impact on the structure of Estonian." Languages at universities today and tomorrow. K. Allikmets (toim). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 20-32. Ehala, M. (1999) Eesti väldete probleemi üks lahendusi. Keel ja Kirjandus 6 ja 7, lk 378-386 ja 453-466. Ehala, M. (1999)"Stable states and impossible changes: the limits of teleological explanation in diachronic linguistics." Trames 4, 203-214. Ehala, M. (1998) "How a man changed a parameter value: the loss of SOV in Estonian subclauses." Historical Linguistics 1995. Volume 2: Germanic Linguistics. R. M. Hogg and L. van Bergen (toim). Amsterdam: John Benjamins. 73-88. Ehala, M. (1996) "Self-organisation and language change." Diachronica 1, 1-28. |
viimati muudetud: 14.10.2005
| Curriculum Vitae (CV) | ||
| 1. | First Name | Martin |
| 2. | Surname | Ehala |
| 3. | Institution | Tallinn University |
| 4. | Position | professor of general and applied linguistics |
| 5. | Date of birth | 20.12.1963 (day.month.year) |
| 6. | Education | 1992-1994 Cambridge University Ph.D. in linguistics (1996) 1991-1992 Cambridge University M.Phil. in linguistics (1993) 1985-1990 Tallinn Pedagogical University, speciality of Estonian language and literature |
| 7. | Research and professional experience |
2004 Nov - Tallinn University, Head of the Department of Estonian Philology 2003 Aug - Tallinn University, Professor of General and Applied Linguistics 1998 June - 2003 Aug, Tallinn Pedagogical University, Professor of Mother Tongue Didactics 1994 Nov-1998 June, Tallinn Pedagogical University, Dept. of Estonian Senior researcher and associate professor 1992 Sept - 1993 Jan, Tallinn Pedagogical University, Dept. of Estonian, Associate professor 1990 Aug-1991 May, Tallinn Pedagogical University, Dept. of Estonian, lector |
| 8. | Academic degree | PhD |
| 9. | Dates and sites of earning the degrees |
Cambridge University, 1996 |
| 10. | Honours/awards | 2003 Oct, The Education Prize of The President of the Republic’s Cultural Foundation for outstanding textbooks and achievements on the field of mother tongue didactics. |
| 11. | Research-administrative experience |
1996 Jan. – 2002 Dec. Editor in Chief of “Trames”, a journal of the humanities and social sciences, Estonian Academy of Sciences. (See http://www.kirj.ee/trames/) 1996 April – 2000 Jan. Tallinn Pedagogical University, Dean of the Philological Faculty. |
| 12. | Supervised dissertations |
Siim Rõõmussaar, MA, 2005, superv. Martin Ehala. Eestlaste kohta käibivad stereotüübid. Uurimus prantslaste stereotüüpidest eestlaste kohta. Tallinna Ülikool Ott Laido, MA, 2004, superv. Martin Ehala. Harju maakonna kriisikommunikatsioonigrupi loomine ja kriisikommunikatsioonikava väljatöötamine. Tallinna Ülikool Pille Riismaa, MA, 2004, superv. Martin Ehala. Gümnaasiumi kirjandusõpik "Eelmise sajandi eesti kirjandus". Tallinna Ülikool Sirje Nootre, MA, 2003, superv. Martin Ehala. Muutuv kirjandusuurimus. Lugemiskunst. Tallinna Ülikool Katrin Aava, MA, 2002, superv. Martin Ehala. Selgitus õpikule "Veenmiskunst". Tallinna Ülikool Mall Pesti, MA, 2002, superv. Martin Ehala. Metoodilisi aspekte eesti keele kui võõrkeele õpikus. Grammatika õpetamine algtasemel "E nagu Eesti näitel". Tallinna ülikool Ülle Rannut, MA, 2001, superv. Martin Ehala. Varase keelekümbluse ja eesti keele kui teise keele õppe teooria ja praktika. Tallinna Ülikool |
| 13. | Current research program | language change, language attitudes, mother tongue didactics |
| 14. | Current grant funding | 2003-2007, „The analysis, modeling and control of the development of the Estonian linguistic environment” Reg.: 0132493s03 Ministry of Education, Republic of Estonia. Leading researcher. 2002-2005,“Lineal and created kinship: a reassessment of language families and relationships”, Estonian Science Foundation grant no 5066, grantholder. 2004-2008, Development project "Dthe database of Estonian Identities", funded by the state program "Estonian language and national memory II" |
| 15. | List of most important publications |
Ehala, M. (2006) "The Word Order of Estonian: Implications to Universal Language", Journal of Universal Language 7, 49-89 Ehala, M. ja K. Niglas (2006) „Language attitudes of the Estonian secondary school students.” Journal of Language, Identity and Education, 3, 31 lk. Ehala, M. (2005) "The role of MTE in language maintenance and developing multiple identities." European Identities in Mother Tongue Education. Siegfried Kiefer ja Kari Sallamaa (toim). Trauner Verlag: Linz, lk 36-50. ISBN 3-85487-839-7 Ehala, M., T. Veismann, A. Kiin, ja A. Aus (2005) Noor keelekasutaja: Põhikooli vanema astme eesti keele metoodika ja õpetajaraamat.Tallinn: Künnimees. 312 lk. ISBN 9985-9415-2-7 Ehala, M. (2004) "Keelehoid ja mitmikidentiteet". Kiil ja hindätiidmine. Keel ja identiteet. Toim Karl Pajusalu ja Jan Rahman. Võru: Võru Instituut, lk 11-22. Ehala, M. (2004) Sümbolilise võimu kasutusvõimalusi lõimepoliitikas. Eesti sotsiaalteaduste V aastakonverentsi erinumber. Estonian Social Sciences Online http://www.sotsioloogia.ee/esso3/11/martin_ehala.htm, 6 lk Ehala, M., Niglas, K. (2004) Eesti koolinoorte keelehoiakud. Akadeemia, 10, lk 2115-2143. Ehala, M. (2003) "Eesti keele fonoloogia". Eesti keele uurimise analüüs. M. Erelt (toim). Tallinn: Emakeele Selts. 27-35. Ehala, M. (2003) "Estonian quantity: Implications for Moraic Theory". Generative Approaches to Finnic and Saami Linguistics, D. Nelson ja S. Manninen (toim). Stanford: CSLI, lk 51-80. ISBN 1-57586-411-8 Ehala, M. (2003) "Modelling the impact of substrate on the superstrate language." The 16th International Conference on Historical Linguistics, Copenhagen, Denmark, August 11-15, 2003, Mouton de Gruyter: Berlin,lk. 151. Ehala, M., Kaalep H.-J., Kilgi, A. and Viks Ü. (2003): "Eesti keele morfoloogia". Eesti keele uurimise analüüs. M. Erelt (toim). Tallinn: Emakeele Selts. 36-48. Ehala, M. (2002) “Päris- ja mängukeeleteadus." Teoreetiline keeleteadus Eestis. R. Pajusalu, I. Tragel, T. Hennoste and H. Õim (toim). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 24-33. Ehala, M. (2001) "Eesti keele baassõnajärjest." Keele kannul. R. Kasik (toim). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 24-41. Ehala, M. (2000) "Second language learner’s impact on the structure of Estonian." Languages at universities today and tomorrow. K. Allikmets (toim). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 20-32. Ehala, M. (1999) Eesti väldete probleemi üks lahendusi. Keel ja Kirjandus 6 ja 7, lk 378-386 ja 453-466. Ehala, M. (1999)"Stable states and impossible changes: the limits of teleological explanation in diachronic linguistics." Trames 4, 203-214. Ehala, M. (1998) "How a man changed a parameter value: the loss of SOV in Estonian subclauses." Historical Linguistics 1995. Volume 2: Germanic Linguistics. R. M. Hogg and L. van Bergen (toim). Amsterdam: John Benjamins. 73-88. Ehala, M. (1996) "Self-organisation and language change." Diachronica 1, 1-28. |
last updated: 14.10.2005
[ sulge aken ]