[ sulge aken ]
Elulookirjeldus (CV) | ||
1. | Eesnimi | Merike |
2. | Perekonnanimi | Lang |
3. | Töökoht | Eesti Vabaõhumuuseum |
4. | Ametikoht | direktor |
5. | Sünniaeg | 18.05.1958 (päev.kuu.aasta) |
6. | Haridus | Tartu Ülikool (1981, etnoloogia ja ajalugu) Tallinna Ülikool (2005, kultuurikorraldus) |
7. | Teenistuskäik | alates 1981. a Eesti Vabaõhumuuseumis, sh 1991-1992 teadusdirektor ja alates 1992 direktor |
8. | Teaduskraad | sotsiaalteaduse magister etnoloogia spetsialist |
9. | Teaduskraadi välja andnud asutus, aasta |
2005 Tallinna Ülikool 1981 Tartu Ülikool |
10. | Tunnustused | ei ole |
11. | Teadusorganisatsiooniline ja –administratiivne tegevus |
Alates 1993. a Euroopa Vabaõhumuuseumide Liidu liige, 1995—2003 Liidu juhatuses 1994—2000 Eesti Rahva Muuseumi teadusnõukogu liige. 1994—1996 ja 2002—2005 Eesti Muuseuminõukogu esimees, 2005. a alates liige. 1999—2005 Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu Eesti Rahvuskomitee juhatuse liige. 2002.—2004. a Eesti Põllumajandusmuuseumi nõuandva kogu liige. Alates 2005. a Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu liige |
12. | Juhendamisel kaitstud väitekirjad |
Julia Amor, MA, 2006, juh. Merike Lang. Museum Marketing:applied theory and European experience serving Estonian Open Air Museum. Eesti Muusikaakadeemia |
13. | Teadustöö põhisuunad | museoloogiline kommunikatsioon |
14. | Jooksvad grandid | ei ole |
15. | Teaduspublikatsioonid |
Lang, M. Hüperreaalsusest ja selle ilmingutest kaasaegsetes muuseumides. – Rmt: “Kultuuriloost noorteadlaste pilguga” 3. Tallinn, 2005, lk 109—115. Lang, M. Matusekommetest Kirde-Eestis 19. sajandil ja 20. sajandi algul. – Rmt: Mäetagused 25. Hüperajakiri. Kõiva, M., Kuperjanov, A. Tartu: EKM folkloristika ja meedia töörühm, MTÜ Eesti Folkloori Instituut, 2004, lk 77—102. vt ka http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr25/merikelang.pdf Lang, M. Die Integrationsrolle der Freilichtmuseen anhand vom Beispiel des Estnischen Freilichtmuseums. – In: Acta Scansenologica. Tom 8. Sanok, 2001. S. 193—198. Lang, M. Klügere geben nach! Überlegungen über das Zweigespräch zwischen den Museen und der Gesellschaft. – In: 20. Tagung des Verbandes Europäischer Freilichtmuseen. 20th Conference of the Association of European Open Air Museums. Szentendre, 2001. S. 97—102. Lang, M. Das Estnische Freilichtmuseum. Ein Opfer mehrmaliger Brandstiftungen. – In: J. Carstensen , J. Kleinmanns (Hrsg.). Freilichtmuseum und Sachkultur. Festschrift für Stefan Baumeier zum 60. Geburtstag. Münster / New York / München / Berlin, 2000. S. 261—266. Lang, M. Die Interpretation des Lebens durch den Weinachtsspiegel. Aus den Erfahrungen der Weinachtsveranstaltungen im Estnischen Freilichtmuseum. – Berichte aus dem Schleswig-Holsteinischen Freilichtmuseum. Festschrift für Carl Ingwer Johannsen. /Neumünster 2000/. S. 58—64. Lang, M. Eessõna asemel ehk Eesti Vabaõhumuuseum kahe “Suitsutare” vahel. – Rmt: Suitsutare 2. Valitud artiklid 1975—1999. Tallinn, 2000, lk. 4—30. Lang, M. Um die Geschichte zu verstehen, muss man ihre Sprache und ihren Wert kennen. – In: 19. Tagung des Verbandes Europäischer Freilichtmuseen. 19th Conference of the Association of European Open Air Museums. Kiel, 1999. S. 100—105. Lang, M. “Észt Szabadtéri Múzeum. Alapkoncepció és a fejlödés jelenlegi tendenciái. (Eesti Vabaõhumuuseum. Põhikontseptsioon ja kaasaegsed arengutendentsid). – In: Ház és Ember. A Szabadtéri Néprajzi Múzeum Évkönyve. 12. Szentendre, 1998. 253—268. Lang, M. Eesti Vabaõhumuuseumi kujunemine kaasaegseks muuseumiks. – Rmt: Eesti Vabaõhumuuseum. Ideest tegudeni. Tallinn, 1996, lk 48—86. Lang, M. Estnisches Freilichtmuseum als eine Wiederspiegelung der Geschichte und der volkstümlichen Baukunst Estlands. – Acta Scansenologica. Tom 7. Sanok, 1995. S. 27—56. Lang, M. Über Kopien historischer Gebäude im Estnischen Freilichtmuseum. – In: Konservierte Wirklichkeiten. Erhaltungs- und Aufbaustrategien in europäischen Freilichtmuseen. Detmold, 1995. S. 94—95. |
viimati muudetud: 31.07.2005
Curriculum Vitae (CV) | ||
1. | First Name | Merike |
2. | Surname | Lang |
3. | Institution | The Estonian Open Air Museum |
4. | Position | director |
5. | Date of birth | 18.05.1958 (day.month.year) |
6. | Education | University of Tartu (1981; ethnology and history) Tallinn University (2005; cultural management) |
7. | Research and professional experience |
Since 1981 I have worked in the Estonian Open Air Museum, whereas in 1991-1992 I was the deputy director in research, and since 1992 the director of the museum |
8. | Academic degree | master of social sciences ethnologist |
9. | Dates and sites of earning the degrees |
2005 Tallinn University 1981 University of Tartu |
10. | Honours/awards | none |
11. | Research-administrative experience |
Since 1993 the member of the Association of European Open Air Museums, whereas 1995-2003 the boardmember 1994-2000 the member of the Council of the Estonian National Museum 1994-1996 and 2002-2005 the head of the Council of Estonian Museums; since 2005 the member of the council 1999-2005 the member of the National Board of the ICOM 2002-2004 the member of the Council of the Estonian Agricultural Museum Since 2005 the member of Estonian National Board of the CIOFF |
12. | Supervised dissertations |
Julia Amor, MA, 2006, superv. Merike Lang. Museum Marketing:applied theory and European experience serving Estonian Open Air Museum. Eesti Muusikaakadeemia |
13. | Current research program | museological communication |
14. | Current grant funding | None |
15. | List of most important publications |
Lang, M. Hüperreaalsusest ja selle ilmingutest kaasaegsetes muuseumides. – Rmt: “Kultuuriloost noorteadlaste pilguga” 3. Tallinn, 2005, lk 109—115. Lang, M. Matusekommetest Kirde-Eestis 19. sajandil ja 20. sajandi algul. – Rmt: Mäetagused 25. Hüperajakiri. Kõiva, M., Kuperjanov, A. Tartu: EKM folkloristika ja meedia töörühm, MTÜ Eesti Folkloori Instituut, 2004, lk 77—102. vt ka http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr25/merikelang.pdf Lang, M. Die Integrationsrolle der Freilichtmuseen anhand vom Beispiel des Estnischen Freilichtmuseums. – In: Acta Scansenologica. Tom 8. Sanok, 2001. S. 193—198. Lang, M. Klügere geben nach! Überlegungen über das Zweigespräch zwischen den Museen und der Gesellschaft. – In: 20. Tagung des Verbandes Europäischer Freilichtmuseen. 20th Conference of the Association of European Open Air Museums. Szentendre, 2001. S. 97—102. Lang, M. Das Estnische Freilichtmuseum. Ein Opfer mehrmaliger Brandstiftungen. – In: J. Carstensen , J. Kleinmanns (Hrsg.). Freilichtmuseum und Sachkultur. Festschrift für Stefan Baumeier zum 60. Geburtstag. Münster / New York / München / Berlin, 2000. S. 261—266. Lang, M. Die Interpretation des Lebens durch den Weinachtsspiegel. Aus den Erfahrungen der Weinachtsveranstaltungen im Estnischen Freilichtmuseum. – Berichte aus dem Schleswig-Holsteinischen Freilichtmuseum. Festschrift für Carl Ingwer Johannsen. /Neumünster 2000/. S. 58—64. Lang, M. Eessõna asemel ehk Eesti Vabaõhumuuseum kahe “Suitsutare” vahel. – Rmt: Suitsutare 2. Valitud artiklid 1975—1999. Tallinn, 2000, lk. 4—30. Lang, M. Um die Geschichte zu verstehen, muss man ihre Sprache und ihren Wert kennen. – In: 19. Tagung des Verbandes Europäischer Freilichtmuseen. 19th Conference of the Association of European Open Air Museums. Kiel, 1999. S. 100—105. Lang, M. “Észt Szabadtéri Múzeum. Alapkoncepció és a fejlödés jelenlegi tendenciái. (Eesti Vabaõhumuuseum. Põhikontseptsioon ja kaasaegsed arengutendentsid). – In: Ház és Ember. A Szabadtéri Néprajzi Múzeum Évkönyve. 12. Szentendre, 1998. 253—268. Lang, M. Eesti Vabaõhumuuseumi kujunemine kaasaegseks muuseumiks. – Rmt: Eesti Vabaõhumuuseum. Ideest tegudeni. Tallinn, 1996, lk 48—86. Lang, M. Estnisches Freilichtmuseum als eine Wiederspiegelung der Geschichte und der volkstümlichen Baukunst Estlands. – Acta Scansenologica. Tom 7. Sanok, 1995. S. 27—56. Lang, M. Über Kopien historischer Gebäude im Estnischen Freilichtmuseum. – In: Konservierte Wirklichkeiten. Erhaltungs- und Aufbaustrategien in europäischen Freilichtmuseen. Detmold, 1995. S. 94—95. |
last updated: 31.07.2005
[ sulge aken ]