[ sulge aken ]
| Elulookirjeldus (CV) | ||
| 1. | Eesnimi | Krista |
| 2. | Perekonnanimi | Kerge |
| 3. | Töökoht | Tallinna Ülikool |
| 4. | Ametikoht | üld- ja rakenduskeeleteaduse dotsent |
| 5. | Sünniaeg | 07.11.1952 (päev.kuu.aasta) |
| 6. | Haridus | 2003 TÜ, PhD eesti keele alal 1998-2002 TPÜ, doktoriõpe 1997 TÜ, MA eesti keele alal 1972-1979 TÜ, filoloog, eesti keele ja kirjanduse õpetaja |
| 7. | Teenistuskäik | al. 1987 Tallinna Ülikool, ametite järjekorras: vanemõpetaja, lektor, assistent, dotsent al. 1995 paralleelselt (TÜ) õigusinstituut, dotsent, õppeülesande täitja 1979-1987 TA Keele ja Kirjanduse Insituut (praegune EKI), nooremteadur, teaduri kutse 1982 |
| 8. | Teaduskraad | PhD |
| 9. | Teaduskraadi välja andnud asutus, aasta |
Tallinna Ülikool, 2003 |
| 10. | Tunnustused | 2003 TPÜ tänukiri 2002 TPÜ rektori tänukiri 2001 TPÜ aasta parim kõrgkooli õppekomplekt 2000 TPÜ aasta õppejõud 1992 - 2003 TPÜ aukirjad (7 või enam) üliõpilaste teadustööde konkursi võitjate juhendamise eest 2000 EV justiitsministri tänukiri |
| 11. | Teadusorganisatsiooniline ja –administratiivne tegevus |
Emakeele Seltsi keeletoimkonna liige Üleriigilise eesti keele (kui emakeele), kirjanduse ja meediaõpetuse ainenõukogu esimees Eesti Rakenduslingvistika Ühingu juhatuse liige Ajakirja OK toimetuskolleegiumi liige Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse testiarenduskomisjoni liige Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse eesti keele kõrgtaseme eksami apellatsioonikomisjoni liige Riigi F. J. Wiedemanni keeleauhinna toimkonna liige Emakeele Seltsi liige Rahvusvahelise Õpikute ja Haridusmeedia Ühingu (International Association of Textbooks and Educational Media) liige EALTE (European Association for Language Testing and Assessment) liige |
| 12. | Juhendamisel kaitstud väitekirjad |
Heidi Meier, MA, 2003, juh. Krista Kerge. Essee asend allkeelte tekstitüübivõrdluses. Tallinna Ülikool Helin Puksand, MA, 2003, juh. Krista Kerge. Sõnavara omandamine ja õpivara põhikooli II astmel. Tallinna Ülikool Merike Mägedi, MA, 2002, juh. Krista Kerge. Sõnavara võõrus. Võõrsõnad eesti tekstis. Tallinna Ülikool Sigrid Salla, MA, 2001, juh. Krista Kerge. Interneti meelelahutusliku jututoa kui võrgusuhtlusvormi erijooni Virtual City jututoa näitel. Tallinna Ülikool Reili Argus, MA, 1998, juh. Krista Kerge. CHILDES'i eesti andmepank ja selle suhtluskeskne analüüs. Tallinna Ülikool |
| 13. | Teadustöö põhisuunad | kirjakeele allkeeled ja tekstilingvistika, leksika ja grammatika seosed; seosed süntaksi ja prosoodia vahel; rakenduslingvistika (sh keele omandamine ema- ja võõrkeelena, keeleoskuse olemus ja testitavus, ametialane keeleoskus) |
| 14. | Jooksvad grandid | ETF 5039. Lause süntaktiliste ja prosoodiliste tunnuste ühildatavus kõnesünteesis. 2002-2005. Grandihoidja Hille Pajupuu, Eesti Keele Instituut |
| 15. | Teaduspublikatsioonid |
Hille Pajupuu, Krista Kerge, Hingav süntesaator ja pausid tekstiliigiti. – Keel ja Kirjandus 3, 202–210. Meelis Mihkla, Krista Kerge, Hille Pajupuu, Statistical modelling of intonation and breaks for Estonian text-to-speech synthesizer. – Robert Vich (ed.), Electronic Speech Processing. Proceedings of the 16th Conference. September 26 - 28, 2005. Studientexte zur Sprachkommunikation. Band 36. Prague, 2005, 91–98. Rühma- ja paaristöö ühiskonnaprotsesside ja tekstiteadmiste taustal. – M. Kadakas (koost.), K. Kalamees (toim.), Emakeele ja kirjanduse õpetamisest põhikoolis. Abiks õpetajale. Tallinn: REKK, Argo, 54–64. Viga ja loovus tekstis. Sõnaloome ja loov sõnakasutus ajakirjanduslikus essees. – Reet Kasik (toim.), Tekstid ja taustad IV. Tekstiliigivaatlusi. TÜ eesti keele õppetooli toimetised 29, Tartu: TÜ, 37-52. Väärikas doktoriväitekiri nimeteemal. – Keel ja Kirjandus 12, 1014–1019. Õigus- ja haldussuhtlus keelemuutuste tuules. – Õiguskeel 2005, 4, 6-13. Eesti kirjakeele mõtteruum. – Emakeele Seltsi Aastaraamat 49, 2003, 7-22 Keelenormi tänapäevane olemus (2). Normi liigid ja sõnavaranorm. – Õiguskeel 2004, 1, 11–20 Meelis Mihkla, Hillle Pajupuu, Krista Kerge & Jüri Kuusik. Prosody modelling for Estonian text-to-speech synthesis. The First Baltic Conference. Human Language Technologies. The Baltic Perspective. Riga, Latvia. April 21–22 2004, 2004, 127–131. Terminid leksikaalse ja grammatilise keelendina. – Eesti oskuskeel 2003. Rahvusvaheline terminoloogiakonverents 10. ja 11. oktoobril 2003. Ettekanded. Tallinn: Eesti Terminoloogia Ühing, Eesti Keele Instituut, ETA Emakeele Selts. Eesti Keele Sihtasutus 2004, 19-46 Veebikommentaariumi mitmetahuline maailm. – Reet Kasik (toim.), Tekstid ja taustad 3. TÜ eesti keele õppetooli toimetised. Tartu: TÜ Autori stiil ja allkeele tekst. – Reet Kasik (toim.), Tekstid ja taustad 2. Tekstianalüüsi vaatepunkte. TÜ eesti keele õppetooli toimetised 26. Tartu, Tartu Ülikool, 59–89 Hille Pajupuu, Krista Kerge & Meelis Mihkla. kas-küsimus kõnesünteesis. Keel ja Kirjandus 10, 2003, 752–759. Keelenormi tänapäevane olemus (1). – Õiguskeel 5, 26–34 Keelenormi tänapäevane olemus (3). Grammatika-, hääldus- ja kirjanorm. – Õiguskeel 2004, 2, 26–34 Krista Kerge. Keele variatiivsus ja mine-tuletus teksti süntaktilise keerukuse tegurina. TPÜ humanitaarteaduste dissertatsioonid 10. Tallinn: TPÜ Kirjastus [theses: Linguistic Varieties: Regular Nominalization as a Parameter of the Complicacy of Syntaxs in Different Fields of Language Use] 2003. Krista Kerge. Tekstilingvistika ja toimetamine. Keel ja Kirjandus 2003, 4, 271-280. Meelis Mihkla, Hille Pajupuu & Krista Kerge. Modelling and perception of the Estonian general questions with the kas-particle. Proceedings of 15th International Congress of Phonetic Sciences. Barcelona, 2003, 539–542. Reet Kasik, Silvi Vare, Krista Kerge, Sõnamoodustus. – Mati Erelt (koostaja), Eesti keele uurimise analüüs. Emakeele Seltsi aastaraamat 48, 2002. Tallinn: ETA Emakeele Selts 2003, 49–62 Teksti omadused allkeeliti ja eesti keele kui teise keele õpetamine. – P. Muikku-Werner, H. Remes (toim.), VIRSU. Viro ja suomi: kohdekielet kontrastissa. Lähivertailuja 13. Joensuu: Joensuun yliopisto, 61–68 Kirjakeele kasutusvaldkondade süntaktiline keerukus. – Tekstid ja taustad. Artikleid tekstianalüüsist. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 23. Tartu, 29–46 Martin Ehala, Krista Kerge, Katrin Niglas, Hille Pajupuu, Mait Raava), Eesti keele kui teise keele õpetaja pädevusmudel ja koolitusvajadus. Uurimuskokkuvõte. Tallinn: Phare / Pro Konsultatsioonid Teoreetiline keeleteadus ja rakenduslingvistilised arusaamad Eestis. – Teoreetiline keeleteadus Eestis. TÜ üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 4, Tartu, 105–119 Varieties of language and mother tongue teaching orientation. – Jaan Mikk, Veijo Meisalo, Hasso Kukemelk, Mike Horsley (eds.), Learning and Educational Media. The Third IARTEM Volume. The International Association for Research on Textbooks and Educational Media; University of Tartu, 230–236 Action Nouns on -mine in Estonian Grammar and Lexicon. – J. Niemi, J. Heikkinen (eds.), Nordic and Baltic Morphology: Papers from a NorFA Course, Tartu, June 2000. Studies in Languages 36. Joensuu: University of Joensuu, 34–45 Eesti süntaks keeleõppe praktikule. Tallinn: TEA; Eesti süntaks. Harjutusvihik. Tallinn: TEA. (Kõrgkoolide õpikomplekt) Eesti süntaks võõrkeeleõppe praktikule. Tallinn: Phare/TEA Kirjakeel ja igapäevakeel. – Eesti keele allkeeled. TÜ eesti keele õppetooli toimetised 16. Tartu: TÜ, 75–110 Mai Loog, Krista Kerge, Tuul tiibades. Eesti keele suhtluse kõrgtase. Tallinn: REKK Seaduskeel ja tema kirju kontekst. – Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts 1996-1998. aastal, Tartu: EAÕS, 219-243 Nüüdistekstid: kas suunamatu keelemuutus? – Keel ja Kirjandus 4, 225–235 Vormimoodustus, sõnamoodustus, leksikon. Oleviku kesksõna võrdluse all. Tallinn: TPÜ Kirjastus Funktsionaalse keeleoskuse taseme määratlemine. Tallinn: EV Haridusministeeriumi Metoodika- ja Koolituskeskus The Estonian Agent Noun: Grammar versus Lexicon. – Sprachtypologie und Universalienforschung (STUF) 49 (1996), 3, 286–294. Berlin Keeletöö tänane ja tulevik (I): kes ja kuidas. – Keel ja Kirjandus 3, 145–149; (II): mis ja miks. – Keel ja Kirjandus 4, 196–202; 5, 285–290 Liitsõna. Mõisteid ja seoseid. Tallinn: ENSV Teaduste Akadeemia KKI |
viimati muudetud: 25.03.2006
| Curriculum Vitae (CV) | ||
| 1. | First Name | Krista |
| 2. | Surname | Kerge |
| 3. | Institution | Tallinn University |
| 4. | Position | associate professor |
| 5. | Date of birth | 07.11.1952 (day.month.year) |
| 6. | Education | 1998-2002 Tallinn University of Educational Sciences, post-graduate student, doctoral studies 1997 Tartu University, external grand master studies (280 credits), MA 1979 Tartu (State) University, Philologist, Teacher of the Estonian Language and Literature |
| 7. | Research and professional experience |
1987 --- Tallinn University (f. TU of Educational Sciences): senior lecturer, assistant, associate professor 1995 -- in parallel: Institute of Law by UT, ass. professor, docent 1979-1987 Institute of Language and Literature, junior researcher |
| 8. | Academic degree | PhD |
| 9. | Dates and sites of earning the degrees |
Tallinn University, 2003 |
| 10. | Honours/awards | 2003 Letter of Thanks of Tallinn Pedagogical University 2002 Letter of Thanks of the Rector of TPU 1992-2003: many nominations and awards of home university (Lecturer of the Year, the best publication of the year in humanities, the best tutor, etc) 2002 Honour certificate of the Minister of Justice |
| 11. | Research-administrative experience |
Estonian Mother Tongue Society, member of the Language Board of the Society Estonian Society of Applied Linguistics, member of the Board State Board of the Media and Mother Tongue Teaching, chairwoman Oma Keel (linguistic magazine), member of the Editorial Board Test Development Commission by State Examination and Qualification Centre,member EALTA (European Association for Language Testing and Assessment), member Member of Appeal Commission of High Level Examination of the Estonian Language of the State Examinations and Qualification Centre |
| 12. | Supervised dissertations |
Heidi Meier, MA, 2003, superv. Krista Kerge. Essee asend allkeelte tekstitüübivõrdluses. Tallinna Ülikool Helin Puksand, MA, 2003, superv. Krista Kerge. Sõnavara omandamine ja õpivara põhikooli II astmel. Tallinna Ülikool Merike Mägedi, MA, 2002, superv. Krista Kerge. Sõnavara võõrus. Võõrsõnad eesti tekstis. Tallinna Ülikool Sigrid Salla, MA, 2001, superv. Krista Kerge. Interneti meelelahutusliku jututoa kui võrgusuhtlusvormi erijooni Virtual City jututoa näitel. Tallinna Ülikool Reili Argus, MA, 1998, superv. Krista Kerge. CHILDES'i eesti andmepank ja selle suhtluskeskne analüüs. Tallinna Ülikool |
| 13. | Current research program | literary language varieties ans text linguistics, connections between lexicon and grammar; connections between syntax and prosody; applied linguistics (L1 and L2 acquisition, functional literacy and its testing, occupational language and literacy) |
| 14. | Current grant funding | ETF 5039. Capacity for conformity of syntactic and prosodic features of sentence in speech synthesis. 2002-2005. Institute of the Estonian Language (supervised by Dr. Hille Pajupuu). |
| 15. | List of most important publications |
Hille Pajupuu, Krista Kerge, Hingav süntesaator ja pausid tekstiliigiti. – Keel ja Kirjandus 3, 202–210. Meelis Mihkla, Krista Kerge, Hille Pajupuu, Statistical modelling of intonation and breaks for Estonian text-to-speech synthesizer. – Robert Vich (ed.), Electronic Speech Processing. Proceedings of the 16th Conference. September 26 - 28, 2005. Studientexte zur Sprachkommunikation. Band 36. Prague, 2005, 91–98. Rühma- ja paaristöö ühiskonnaprotsesside ja tekstiteadmiste taustal. – M. Kadakas (koost.), K. Kalamees (toim.), Emakeele ja kirjanduse õpetamisest põhikoolis. Abiks õpetajale. Tallinn: REKK, Argo, 54–64. Viga ja loovus tekstis. Sõnaloome ja loov sõnakasutus ajakirjanduslikus essees. – Reet Kasik (toim.), Tekstid ja taustad IV. Tekstiliigivaatlusi. TÜ eesti keele õppetooli toimetised 29, Tartu: TÜ, 37-52. Väärikas doktoriväitekiri nimeteemal. – Keel ja Kirjandus 12, 1014–1019. Õigus- ja haldussuhtlus keelemuutuste tuules. – Õiguskeel 2005, 4, 6-13. Eesti kirjakeele mõtteruum. – Emakeele Seltsi Aastaraamat 49, 2003, 7-22 Keelenormi tänapäevane olemus (2). Normi liigid ja sõnavaranorm. – Õiguskeel 2004, 1, 11–20 Meelis Mihkla, Hillle Pajupuu, Krista Kerge & Jüri Kuusik. Prosody modelling for Estonian text-to-speech synthesis. The First Baltic Conference. Human Language Technologies. The Baltic Perspective. Riga, Latvia. April 21–22 2004, 2004, 127–131. Terminid leksikaalse ja grammatilise keelendina. – Eesti oskuskeel 2003. Rahvusvaheline terminoloogiakonverents 10. ja 11. oktoobril 2003. Ettekanded. Tallinn: Eesti Terminoloogia Ühing, Eesti Keele Instituut, ETA Emakeele Selts. Eesti Keele Sihtasutus 2004, 19-46 Veebikommentaariumi mitmetahuline maailm. – Reet Kasik (toim.), Tekstid ja taustad 3. TÜ eesti keele õppetooli toimetised. Tartu: TÜ Autori stiil ja allkeele tekst. – Reet Kasik (toim.), Tekstid ja taustad 2. Tekstianalüüsi vaatepunkte. TÜ eesti keele õppetooli toimetised 26. Tartu, Tartu Ülikool, 59–89 Hille Pajupuu, Krista Kerge & Meelis Mihkla. kas-küsimus kõnesünteesis. Keel ja Kirjandus 10, 2003, 752–759. Keelenormi tänapäevane olemus (1). – Õiguskeel 5, 26–34 Keelenormi tänapäevane olemus (3). Grammatika-, hääldus- ja kirjanorm. – Õiguskeel 2004, 2, 26–34 Krista Kerge. Keele variatiivsus ja mine-tuletus teksti süntaktilise keerukuse tegurina. TPÜ humanitaarteaduste dissertatsioonid 10. Tallinn: TPÜ Kirjastus [theses: Linguistic Varieties: Regular Nominalization as a Parameter of the Complicacy of Syntaxs in Different Fields of Language Use] 2003. Krista Kerge. Tekstilingvistika ja toimetamine. Keel ja Kirjandus 2003, 4, 271-280. Meelis Mihkla, Hille Pajupuu & Krista Kerge. Modelling and perception of the Estonian general questions with the kas-particle. Proceedings of 15th International Congress of Phonetic Sciences. Barcelona, 2003, 539–542. Reet Kasik, Silvi Vare, Krista Kerge, Sõnamoodustus. – Mati Erelt (koostaja), Eesti keele uurimise analüüs. Emakeele Seltsi aastaraamat 48, 2002. Tallinn: ETA Emakeele Selts 2003, 49–62 Teksti omadused allkeeliti ja eesti keele kui teise keele õpetamine. – P. Muikku-Werner, H. Remes (toim.), VIRSU. Viro ja suomi: kohdekielet kontrastissa. Lähivertailuja 13. Joensuu: Joensuun yliopisto, 61–68 Kirjakeele kasutusvaldkondade süntaktiline keerukus. – Tekstid ja taustad. Artikleid tekstianalüüsist. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 23. Tartu, 29–46 Martin Ehala, Krista Kerge, Katrin Niglas, Hille Pajupuu, Mait Raava), Eesti keele kui teise keele õpetaja pädevusmudel ja koolitusvajadus. Uurimuskokkuvõte. Tallinn: Phare / Pro Konsultatsioonid Teoreetiline keeleteadus ja rakenduslingvistilised arusaamad Eestis. – Teoreetiline keeleteadus Eestis. TÜ üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 4, Tartu, 105–119 Varieties of language and mother tongue teaching orientation. – Jaan Mikk, Veijo Meisalo, Hasso Kukemelk, Mike Horsley (eds.), Learning and Educational Media. The Third IARTEM Volume. The International Association for Research on Textbooks and Educational Media; University of Tartu, 230–236 Action Nouns on -mine in Estonian Grammar and Lexicon. – J. Niemi, J. Heikkinen (eds.), Nordic and Baltic Morphology: Papers from a NorFA Course, Tartu, June 2000. Studies in Languages 36. Joensuu: University of Joensuu, 34–45 Eesti süntaks keeleõppe praktikule. Tallinn: TEA; Eesti süntaks. Harjutusvihik. Tallinn: TEA. (Kõrgkoolide õpikomplekt) Eesti süntaks võõrkeeleõppe praktikule. Tallinn: Phare/TEA Kirjakeel ja igapäevakeel. – Eesti keele allkeeled. TÜ eesti keele õppetooli toimetised 16. Tartu: TÜ, 75–110 Mai Loog, Krista Kerge, Tuul tiibades. Eesti keele suhtluse kõrgtase. Tallinn: REKK Seaduskeel ja tema kirju kontekst. – Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts 1996-1998. aastal, Tartu: EAÕS, 219-243 Nüüdistekstid: kas suunamatu keelemuutus? – Keel ja Kirjandus 4, 225–235 Vormimoodustus, sõnamoodustus, leksikon. Oleviku kesksõna võrdluse all. Tallinn: TPÜ Kirjastus Funktsionaalse keeleoskuse taseme määratlemine. Tallinn: EV Haridusministeeriumi Metoodika- ja Koolituskeskus The Estonian Agent Noun: Grammar versus Lexicon. – Sprachtypologie und Universalienforschung (STUF) 49 (1996), 3, 286–294. Berlin Keeletöö tänane ja tulevik (I): kes ja kuidas. – Keel ja Kirjandus 3, 145–149; (II): mis ja miks. – Keel ja Kirjandus 4, 196–202; 5, 285–290 Liitsõna. Mõisteid ja seoseid. Tallinn: ENSV Teaduste Akadeemia KKI |
last updated: 25.03.2006
[ sulge aken ]