[ sulge aken ]

Elulookirjeldus (CV)
1.Eesnimi Marju
2.Perekonnanimi Luts
3.Töökoht Tartu Ülikool, Õigusteaduskond, Eraõiguse instituut
4.Ametikoht õiguse ajaloo professor
5.Sünniaeg 03.03.1966 (päev.kuu.aasta)
6.Haridus 1984 Nõo keskkool;
1990 TÜ õigusteaduskond;
1992-93 magistrantuur TÜ õigusteaduskond;
1993-99 doktorantuur TÜ õigusteaduskond
7.Teenistuskäik TÜ õigusteaduskond:
1990-92 stažöör-uurija;
1992-93 lektor;
1994-97 õppeülesande täitja;
1997-2001 erakorraline teadur (0,5);
2001 dotsent, õiguse ajaloo õppetooli hoidja;
2003 professor, õiguse ajaloo õppetooli juhataja
8.Teaduskraad magister iuris
doctor iuris
9.Teaduskraadi välja
andnud asutus, aasta
TÜ õigusteaduskond 1993
TÜ õigusteaduskond 2000
10.Tunnustused Roman Herzogi stipendium 1998-2000
rektor von Ewersi auhind (Rektor von Ewers-Preis) 2005
11.Teadusorganisatsiooniline
ja –administratiivne
tegevus
2001 DAAD Eesti valikukomisjoni liige;
al. 2001 TÜ interdistsiplinaarse Eetikakeskuse nõukogu liige;
al. 2003 ajakirja "Acta Baltica nova" (Köln, Verlag Wissenschaft und Politik) teadusliku nõukogu liige;
al. 2004 Euroopa Õigusajaloo Max-Planck-Instituudi rahvusvahelise koostööprojekti "Modernse Ida-Euroopa õiguskultuurid. Traditsioonid ja siirded" teadusliku nõukogu liige
12.Juhendamisel kaitstud
väitekirjad

Hesi Siimets-Gross, MSc, 2002, juh. Marju Luts. Asja mõiste ja liigitus klassikalise ajastu Rooma õiguses Gaiuse institutsioonide näitel. TÜ, õigusteaduskond

13.Teadustöö põhisuunad eraõiguse ja eraõigusteaduse ajalugu;
Tartu ülikooli õigusteaduskonna ajalugu;
Eesti õigusajalugu;
õigusfilosoofia;
juriidiline meetodiõpetus
14.Jooksvad grandid -
15.Teaduspublikatsioonid

Die estnische Privatrechtsreform zwischen den Vorbildern aus der Geschichte, aus Deutschland und aus der europäischen Zukunft. – S. I. Oksaar, N. Redecker (Hg.), Deutsch-Estnische Rechtsvergleichung und Europa. Frankfurt/M e.a.: Peter Lang 2004 (= Studien des Instituts für Ostrecht München, Bd. 50), S. 51-68.

Juristenausbildung im Richteramt (baltische Ostseeprovinzen im 19. Jh.). - J. Eckert, K. Å. Modéer (Hrsg.), Juristische Fakultäten und Juristenausbildung im Ostseeraum. Zweiter Rechtshistorikertag im Ostseeraum, Lund 12 – 17. 3. 2002. (= Rättshistoriska Skrifter 6) Stockholm 2004, S. 272-312.

Võtta kordki vabadust tõsiselt: Eesti eraõigusreform kui ajalooline ja humanitaristlik väljakutse. – Juridica, 2003, nr. 4, lk. 261-270.

Die Begründung der Wissenschaft des provinziellen Rechts der baltischen Ostseeprovinzen im 19. Jh. – J. Eckert, K. Å. Modéer (Hrsg.), Geschichte und Perspektiven des Rechts im Ostseeraum. Erster Rechtshistorikertag im Ostseeraum 8.-12. März 2000. Frankfurt a. M. u.a.: Peter Lang 2002 (Rechtshistorische Reihe, Bd. 251), S. 147-168.

Die Begründung der Wissenschaft des provinziellen Rechts der baltischen Ostseeprovinzen im 19. Jh. – J. Eckert, K. Å. Modéer (Hrsg.), Geschichte und Perspektiven des Rechts im Ostseeraum. Erster Rechtshistorikertag im Ostseeraum 8.-12. März 2000. Frankfurt a. M. u.a.: Peter Lang 2002 (Rechtshistorische Reihe, Bd. 251), S. 147-168.

Is Wedding Cake Valid Today? The Legal Function of Wedding Rites. – Folklore. Vol. 22, Tartu 2002, pp. 115-123 = Folklore. Electronic Journal of Folklore, Vol. 22: http://www.folklore.ee/vol22/wedding.pdf (kaasautor: H. Siimets)

Johann Ludwig Müthel – Tartu Keiserliku Ülikooli õigusteaduskonna isa. – Ajalooline Ajakiri, 2002, nr. 1/2(116/117), lk. 75-96

Kuidas lugeda õigusfilosoofi ehk viis minutit Gustav Radbruchiga. – Juridica, 2002, nr. 8, lk. 517-522.

Modernse eraõiguse võimalustest Eesti ajaloos. – Acta historica Tallinnensia. Vol. 6, 2002, lk. 40-52.

Vaimude veerandtund rüütelkondade kuratooriumiga. – Ajalooline Ajakiri, 2002, nr. 1/2(116/117), lk. 11-32

Estnische Verwaltungsgeschichtsschreibung. – Jahrbuch für europäische Verwaltungsgeschichte, Bd. 13. Baden-Baden: Nomos 2001, S. 319-343 (Kaasautor: Toomas Anepaio).

F. G. v. Bungen epäjohdonmukainen ja isänmaallinen provinssioikeustiede. – Oikeus, Helsinki 2001, nr. 3, s. 327-334 (tõlkinud: Heikki Pihlajamäki).

Milleks juristile õigusfilosoofia ja juriidiline meetodiõpetus? - Juridica, 2001, nr. 4, lk. 211-213.

Textbook of Pandects or New Style of Legislation in Estonia? – Juridica International: Law Review University of Tartu, Vol. VI, 2001, p. 152-158.

Õiguseraamat, seadus ja koodeks. - Raamatu osa Eesti arengus. Toim. T. Tender. Tartu, 2001, lk. 56-65.

“Eine Universität für Unser Reich, und insbesondere für die Provinzen Liv-, Ehst- und Kurland”: Die Aufgaben der Juristenfakultät zu Dorpat in der ersten Hälfte des 19. Jahrhunderts. - Zeitschrift der Savigny-Stiftung für Rechtsgeschichte, Germanistische Abteilung. Wien u.a.: Böhlau, Bd. 117, 2000, S. 607 - 639.

Juhuslik ja isamaaline: F. G. v. Bunge provintsiaalõigusteadus. Tartu: TÜ Kirjastus 2000 (Dissertationes iuridicae universitatis Tartuensis 3).

Private Law of the Baltic Provinces as a Patriotic Act. - Juridica International: Law Review of Tartu University. V. 2000, p. 157 - 167.

Privatrecht im Dienste eines ‘vaterländischen’ provinzialrechtlichen Partikularismus. – Rechtstheorie, Bd. 31, Berlin: Duncker & Humblot 2000, S. 383-393.

viimati muudetud: 29.09.2005

Curriculum Vitae (CV)
1.First Name Marju
2.Surname Luts
3.Institution University of Tartu, Faculty of Law, Institute of Private Law
4.Position Professor of Legal History
5.Date of birth 03.03.1966 (day.month.year)
6.Education 1984 Nõo Secondary School;
1990 University of Tartu, Faculty of Law;
1992-93 University of Tartu, Faculty of Law, Master studies;
1993-99 University of Tartu, Faculty of Law, Doctoral studies
7.Research and
professional experience
University of Tartu, Faculty of Law:
1990-92 assistant reseacher;
1992-93 lecturer;
1994-97 extraordinary lecturer;
1997-2001 extraordinary researcher (part time);
2001 docent, ass. head of Department of Legal History;
2003 professor of Legal History
8.Academic degree magister iuris

doctor iuris
9.Dates and sites of
earning the degrees
University of Tartu, Faculty of Law 1993
University of Tartu, Faculty of Law 2000
10.Honours/awards Roman Herzog Scholarship 1998-2000
Rector von Ewers-Price 2005
11.Research-administrative
experience
2001 Member of Estonian Election Committee of German Academic Exchange Service 2001;
from 2001 Member of Council of Ethical Centre at the University of Tartu;
from 2003 Member of Scientific Board on "Acta Baltica Nova";
from 2004 Member of Scientific Board on the Project of Max Planck-Institut for European Legal History "Legal Cultures of Modern Eastern Europe. Traditions and Transfers"
12.Supervised dissertations

Hesi Siimets-Gross, MSc, 2002, superv. Marju Luts. Asja mõiste ja liigitus klassikalise ajastu Rooma õiguses Gaiuse institutsioonide näitel. TÜ, õigusteaduskond

13.Current research program History of Private Law and Private Law Scholarship;
History of The Faculty of Law on The University of Tartu;
Estonian Legal History;
Jurisprudence;
Legal Argumentation
14.Current grant funding -
15.List of most important publications

Die estnische Privatrechtsreform zwischen den Vorbildern aus der Geschichte, aus Deutschland und aus der europäischen Zukunft. – S. I. Oksaar, N. Redecker (Hg.), Deutsch-Estnische Rechtsvergleichung und Europa. Frankfurt/M e.a.: Peter Lang 2004 (= Studien des Instituts für Ostrecht München, Bd. 50), S. 51-68.

Juristenausbildung im Richteramt (baltische Ostseeprovinzen im 19. Jh.). - J. Eckert, K. Å. Modéer (Hrsg.), Juristische Fakultäten und Juristenausbildung im Ostseeraum. Zweiter Rechtshistorikertag im Ostseeraum, Lund 12 – 17. 3. 2002. (= Rättshistoriska Skrifter 6) Stockholm 2004, S. 272-312.

Võtta kordki vabadust tõsiselt: Eesti eraõigusreform kui ajalooline ja humanitaristlik väljakutse. – Juridica, 2003, nr. 4, lk. 261-270.

Die Begründung der Wissenschaft des provinziellen Rechts der baltischen Ostseeprovinzen im 19. Jh. – J. Eckert, K. Å. Modéer (Hrsg.), Geschichte und Perspektiven des Rechts im Ostseeraum. Erster Rechtshistorikertag im Ostseeraum 8.-12. März 2000. Frankfurt a. M. u.a.: Peter Lang 2002 (Rechtshistorische Reihe, Bd. 251), S. 147-168.

Die Begründung der Wissenschaft des provinziellen Rechts der baltischen Ostseeprovinzen im 19. Jh. – J. Eckert, K. Å. Modéer (Hrsg.), Geschichte und Perspektiven des Rechts im Ostseeraum. Erster Rechtshistorikertag im Ostseeraum 8.-12. März 2000. Frankfurt a. M. u.a.: Peter Lang 2002 (Rechtshistorische Reihe, Bd. 251), S. 147-168.

Is Wedding Cake Valid Today? The Legal Function of Wedding Rites. – Folklore. Vol. 22, Tartu 2002, pp. 115-123 = Folklore. Electronic Journal of Folklore, Vol. 22: http://www.folklore.ee/vol22/wedding.pdf (kaasautor: H. Siimets)

Johann Ludwig Müthel – Tartu Keiserliku Ülikooli õigusteaduskonna isa. – Ajalooline Ajakiri, 2002, nr. 1/2(116/117), lk. 75-96

Kuidas lugeda õigusfilosoofi ehk viis minutit Gustav Radbruchiga. – Juridica, 2002, nr. 8, lk. 517-522.

Modernse eraõiguse võimalustest Eesti ajaloos. – Acta historica Tallinnensia. Vol. 6, 2002, lk. 40-52.

Vaimude veerandtund rüütelkondade kuratooriumiga. – Ajalooline Ajakiri, 2002, nr. 1/2(116/117), lk. 11-32

Estnische Verwaltungsgeschichtsschreibung. – Jahrbuch für europäische Verwaltungsgeschichte, Bd. 13. Baden-Baden: Nomos 2001, S. 319-343 (Kaasautor: Toomas Anepaio).

F. G. v. Bungen epäjohdonmukainen ja isänmaallinen provinssioikeustiede. – Oikeus, Helsinki 2001, nr. 3, s. 327-334 (tõlkinud: Heikki Pihlajamäki).

Milleks juristile õigusfilosoofia ja juriidiline meetodiõpetus? - Juridica, 2001, nr. 4, lk. 211-213.

Textbook of Pandects or New Style of Legislation in Estonia? – Juridica International: Law Review University of Tartu, Vol. VI, 2001, p. 152-158.

Õiguseraamat, seadus ja koodeks. - Raamatu osa Eesti arengus. Toim. T. Tender. Tartu, 2001, lk. 56-65.

“Eine Universität für Unser Reich, und insbesondere für die Provinzen Liv-, Ehst- und Kurland”: Die Aufgaben der Juristenfakultät zu Dorpat in der ersten Hälfte des 19. Jahrhunderts. - Zeitschrift der Savigny-Stiftung für Rechtsgeschichte, Germanistische Abteilung. Wien u.a.: Böhlau, Bd. 117, 2000, S. 607 - 639.

Juhuslik ja isamaaline: F. G. v. Bunge provintsiaalõigusteadus. Tartu: TÜ Kirjastus 2000 (Dissertationes iuridicae universitatis Tartuensis 3).

Private Law of the Baltic Provinces as a Patriotic Act. - Juridica International: Law Review of Tartu University. V. 2000, p. 157 - 167.

Privatrecht im Dienste eines ‘vaterländischen’ provinzialrechtlichen Partikularismus. – Rechtstheorie, Bd. 31, Berlin: Duncker & Humblot 2000, S. 383-393.

last updated: 29.09.2005

[ sulge aken ]