ERIS - Eesti teadus- ja arendustegevuse infosüsteem

Elulookirjeldus (CV)
1.	Eesnimi	Birute
2.	Perekonnanimi	Klaas
3.	Töökoht	Tartu Ülikool
4.	Ametikoht	eesti keele (võõrkeelena) korraline professor, filosoofiateaduskonna dekaan
5.	Sünniaeg	19.03.1957 (päev.kuu.aasta)
6.	Haridus	kõrgem, eesti filoloog, filoloogiateaduste kandidaat
7.	Teenistuskäik	1987-1988 TRÜ eesti keele kateedri vanemõpetaja, 1989-1991 TRÜ praktilise eesti keele kateedri vanemõpetaja, 1991-1995 Helsingi ülikooli eesti keele lektor, 1995-1999 Tartu ülikooli eesti keele (võõrkeelena) õppetooli dotsent, 1997-1999 Tartu ülikooli keelekeskuse juhataja, 1999- eesti keele (võõrkeelena) korraline professor, 1999- filosoofiateaduskonna dekaan.
8.	Teaduskraad	filoloogiateaduste kandidaat
9.	Teaduskraadi välja andnud asutus, aasta	Tartu Riiklik Ülikool, 1988
10.	Tunnustused
11.	Teadusorganisatsiooniline ja –administratiivne tegevus	i. osalemine erinevates nõukogudes ja komisjonides Eestis: 1999-2001 Haridusministeeriumi juures asuva riigikeeleõpetaja staatuse omistamise komisjoni liige; 1998-2000 Euroopa keelte aasta Eesti korralduskomisjoni liige; 1999-2001 Haridusministeeriumi juures asuva Eesti eurotõlkide komisjoni liige; 2001- Eesti keelenõukogu liige (Haridus- ja Teadusministeeriumi juures), 2005 - esimees; 2002– Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe komisjoni liige (Haridus- ja Teadusministeeriumi juures), 2004-2005 - esimees; ii. osalemine rahvusvahelistes teadus-arendusvõrgustikes: 2000-2003 Euroopa Komisjoni teadus-arendusvõrgustiku Thematic Network Project in the Area of Languages (TNP II) alaprojekti New Learning Environments juhtgrupi liige, 2003-2006 Euroopa Komisjoni teadus-arendusvõrgustiku Thematic Network Project in the Area of Languages (TNP III) alaprojekti Languages as an interface between the different sectors of education liige; 1996- VIRSU – eesti ja soome keele kui võõrkeele uurimise ja õpetamise alane koostöövõrgustik Tallinna Pedagoogikaülikooli, Joensuu, Oulu ja Helsinki ülikoolidega, 2003-2006 BLaiN – eesti, läti ja leedu keelte ja integratsiooni alane teadusvõrgustik Vilniuse, Riia ja Bristoli ülikoolidega, 2003-2004 PARROT´ programm koostööks Pariisi III ülikooli ja Tallinna Pedagoogikaülikooliga; iii. rahvusvaheline eksperttegevus: 2002 Helsingi ülikooli õppekava Soome keel teise keelena rahvusvahelise evalveerimiskomisjoni liige; iv. konverentside korraldamine: rahvusvaheliste konverentside sari "Emakeel ja teised keeled" (1996, 2001, 2003, 2005); ülemaailmne konverents „Eesti keel ja kultuur maailmas“ (koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Eesti Instituudiga) 2000, 2004.
12.	Juhendamisel kaitstud väitekirjad	Riina Reinthal, MA, 2004, juh. Birute Klaas. Eesti keel Eesti vene õppekeelega üldhariduskoolis. Tartu Ülikool Kristiina Praakli, MA, 2002, juh. Birute Klaas. Kui kontaktis on eesti ja soome keel.Soome keele mõjud Tampere eesti keeles. Tartu Ülikool Mari Allik, MA, 2002, juh. Birute Klaas. Lõuna-Rootsi noored eestlased: nende keel ja identiteet. Tartu Ülikool Ingrid Nikopensius (Rummo), MA, 2001, juh. Birute Klaas. Võõrkeelte osaoskuste õpetamine ja arendamine interaktiivse infotehnoloogia võimalusi kasutades. Tartu Ülikool Reet Pärss, MA, 2001, juh. Birute Klaas. Kohtla-Järve, Jõhvi ja Sillamäe vene õppekeelega koolide riigikeeleõpetajate eesti keele oskusest. Tartu Ülikool
13.	Teadustöö põhisuunad	areaaltüpoloogia, väliseesti keel ja kakskeelsus, eesti keele võõrkeelena/teise keelena õpetamine
14.	Jooksvad grandid	Euroopa Komisjoni Socrates/Lingua grant ONENESS VFLEE 04.119. (2004-2006) Euroopa Komisjoni Socrates/Comenius grant TESSLA VFLEE 04.126. (2004-2006) PHARE grant SFLEE 04.049. (2004-2005) Riiklik programm Eesti keel ja rahvuslik mälu RFLEEKLAAS (2004-2006)
15.	Teaduspublikatsioonid	Birute Klaas. Case marking in Estonian and the Baltic languages: a comparative view. – Les langues ouraliennes aujourd´hui. Approche linguistique et cognitive. The Uralic languages today. A linguistic and cognitive approach. Sous la direction de M.M. Jocelyne Frenandez-Vest. Libraire Honoré Champion, Éditeur. Paris, 2005, 273-288. Aino Laagus, Birute Klaas, Mari Allik: Lõuna-Rootsi eestlased ja nende keel. Valimik intervjuusid. Tartu ülikooli eesti keele (võõrkeelena) õppetooli toimetised 4. Tartu ülikooli kirjastus. Tartu, 2004 Birute Klaas. Conditional Mood and Politeness in Lithuanian in Comparison with Estonian. – Linguistica Uralica. XL 2004, nr 4, Tallinn, 306-317. Birute Klaas. Eesti keel võõrkeelena ja eesti keel teise keelena Eesti kõrgkoolides. – Emakeel ja teised keeled IV. Tartu ülikooli eesti keele (võõrkeelena) õppetooli toimetised 3. Toimetanud Birute Klaas ja Silvi Tenjes. Tartu, 2004, 205-238. Annukka Kataja, Birute Klaas: Elämisluvalla lopettajaisiin. Viron suomalaisopiskelijoiden suomen kielestä. - Jönsson-Korhola, Hannele & Lindgren, Anna-Riitta (toim), Monena suomi maailmalla. Suomalaisperäisiä kielivähemmistöjä. s 300-310. Helsinki, 2003. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. Birute Klaas. Eesti keele õpetamisest ja uurimisest võõrkeelena ja teise keelena Tartu ülikoolis. - 200 aastat eesti keele ülikooliõpet. Juubelikogumik. Tartu ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 25. Tartu, 2003, 319-348. Birute Klaas. Viro vieraana kielenä uudessa oppimisympäristössä. – VIRSU. Viro ja suomi: kohdekielet kontrastissa. Toimittaneet Pirkko Muikku-Werner ja Hannu Remes. Lähivertailuja 13. Joensuu, 2003, 9-20. Birute Klaas. Eesti-rootsi kakskeelsusest Lõuna-Rootsis. – Krimmi kogumik. Konverentsi “140 aastat eestlust Krimmis” ettekanded (09.-10-09.2001). Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Tallinn, 2002, 187-201. Birute Klaas. Estonians and Estonian language in Southern Sweden and Lithuania. - Languages in development. (Ed. by Helle Metslang and Mart Rannut.) München, LINCOM Europa. 2002, 37-48. Birute Klaas. Reported commands in Lithuanian compared to Estonian. – Linguistica Uralica. XXXVIII 2002, nr 2, Tallinn, lk 118-124 Birute Klaas. The New Learning Environments and Estonian as a Foreign Language in Higher Education. – 100 aastat akadeemilist eesti keele õpet Uppsala ülikoolis. Eesti keele ja keelepoliitika ettekanded. 100 Years of Academic Teaching of Estonian at the University of Uppsala. Reports on the Estonian Language and Language Policy. Uppsala, Tartu 2001, 60-67. Birute Klaas. Ühisjooni eesti, läti ja leedu keele arengus: keele ühiskondlik referents. – Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum 7.-13. 8. 2000 Tartu. Pars V. Dissertationes sectionum: Linguistica II. Tartu, 2001, 88-95. Birute Klaas. Dependence of the object case on the semantics of the verb in Estonian, Finnish, and Lithuanian. - Typological Studies III. Tartu ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 11. Publications of the department of Estonian of the University of Tartu 11 (Ed by Mati Erelt). Tartu, 1999, 47-83. Birute Klaas. On the Indirect Object in the Baltic Area. Fenno-Ugristica 22. Indo-European-Uralic-Siberian Linguistic and Cultural Contacts, edited by Ago Künnap. Tartu, 1999, 102-115. Birute Klaas. Viron vaikutuksia Tarton yliopistossa opiskelevien suomalaisten äidinkielessä. - 75 vuotta viroa Helsingin yliopistossa. Viron kielen ja kulttuurin opettaminen Suomessa - seminaari 23.11.1998. Esitelmät. Toimittaneet Reet Kasik ja Leena Huima, Castrenianumin toimitteita 56. Helsinki, 1999, 132-145. Birute Klaas. Eesti keel Lõuna-Rootsis. - Väliseestlaste keelest. Tartu ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 9. Tartu, 1998, 39-54, (kaasautor Aino Laagus). Birute Klaas. Lundi eestlaste keelest. - Lähivertailuja 9. Suomalais-virolainen kontrastiiviseminaari 3.-5.5.1996 Lammi. Castrenianumin toimitteita 53. Helsinki, 1997, 80-91. Helsinki. Birute Klaas. The Quotative Mood in the Baltic Sea Areal. - Typological Studies II. Tartu ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 8. Publications of the department of Estonian of the University of Tartu 8 (Ed by Mati Erelt). Tartu, 1997, 73-97. Birute Klaas. Emakeel ja teised keeled. - Rahvuslik kontakt 4 (152). Stockholm, 1996, 38-40 Birute Klaas. Kohakäänete funktsioonidest ja kohakäänete- adpositsioonkonstruktsioonide vastavusest lokaalsuhetes eesti ja leedu keeles. - Emakeel ja teised keeled II. Tartu, 1996, 47-54. Birute Klaas. On functions of locatives and the correlation of locative-adpositional constructions in Estonian and Lithuanian locality relationships. - Bernsteinstrasse. SCLOMB und Mittel-Europa. Hrsg. von Janos Pusztay. Szombathely, 1996, 7-16. Birute Klaas. Similarities in Case Marking of Syntactic Relations in Estonian and Lithuanian. - Estonian: Typological Studies I. Tartu ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 4. Publications of the department of Estonian of the University of Tartu 4 (Ed by Mati Erelt). Tartu, 1996, 37-67. Birute Klaas. Hasselblatt, Cornelius: Lehrbuch des Estnischen. Wiesbaden. Harrassowitz Verlag, 1995. 196 S. - Finnisch-Ugrische Mitteilungen, Band 18/19. Helmut Buske Verlag. Hamburg, 1996. 195-199. Birute Klaas. Über den Ursprung der anlautenden Konsonantenverbindungen der estnischen und finnischen Sprachen. - Itämerensuomalainen kulttuurialue. Castrenianumin toimitteita 49. Helsinki, 1995, 108-131. Birute Klaas. Adressaatobjekt Balti keeleareaalis. - Lähivertailuja 7. Turun yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja N:o 44. Turku, 1994, 52-64. Birute Klaas. Kontrastiivseid noppeid Balti keeleareaali atribuutkonstruktsioonidest. - Emakeel ja teised keeled. Tartu, 1994, 25-33. Birute Klaas. Sõnaalgulise konsonantühendi algupärasusest eesti keeles. - Lähivertailuja 8. Oulun yliopiston suomen ja saamen kielen laitoksen tutkimusraportteja 40. Oulu, 1994, 45-55. Birute Klaas. Mõtteid võõrkeeleõpetuse psühholoogiast. - Lähivertailuja 5. Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Virroilla 27. ja 28. syyskuuta. Tampereen yliopiston suomen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja 15. Tampere, 1992, 29-33. Birute Klaas. Vaba daativi väljendusvõimalustest Balti keeleareaalis. - Lähivertailuja 6. Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Mekrijärvellä 10. - 11.4.1992. Kielitieteellisiä tutkimuksia N:o 27. Joensuu, 1992, 36-44. Birute Klaas. Muutamia yhteispiirteitä viron ja liettuan kielen mukautumattoman jälkiattribuutin käyttämisessä. - Congressus septimus internationalis fenno-ugristarum l B. Debrecen, 1990, 256-261. Birute Klaas. Rollimängud keeletunnis II. - Lingua 6. Tallinn, 1990, 7-9. Birute Klaas. Rollimängud keeletunnis I. - Lingua 5. Tallinn, 1990, 11-15. Birute Klaas. Indirektne objekt eesti keeles. - Keel ja Kirjandus. Tallinn, 1988, nr l, 37-42 Birute Klaas. Shodnõje tšertõ sintaksisa estonskogo i litovskogo jazõkov i ih proishoždenije. -Dissertacija kandidata nauk. Tartu, 1988. Birute Klaas. Ühisjooni ja erinevusi eesti ja leedu keele predikatiivi iseloomus. - Dialoogi mudelid ja eesti keel. Tartu, 1987, 25-37. Birute Klaas. Gemeinsamkeiten und Unterschiede im Wesen des Subjekts der estnischen und litauischen Sprache. - Sovetskoje finno-ugrovedenije. Tallinn, nr 19, 2. 1983, 90-98.

viimati muudetud: 06.10.2005

Curriculum Vitae (CV)
1.	First Name	Birute
2.	Surname	Klaas
3.	Institution	University of Tartu
4.	Position	professor of Estonian as a foreign language, Dean of the Faculty of Philosophy
5.	Date of birth	19.03.1957 (day.month.year)
6.	Education	Philologist (Estonian language and literature) PhD (Linguistics)
7.	Research and professional experience	1987-1991 Tartu State University, lecturer of Estonian 1991-1995 University of Helsinki, lecturer of Estonian 1995-1999 University of Tartu, associate professor of Estonian as a foreign language, 1997-1999 University of Tartu, Head of language centre, 1999- University of Tartu, professor of Estonian as a foreign language, 1999- University of Tartu, Dean of the Faculty of Philosophy
8.	Academic degree	PhD (Linguistics)
9.	Dates and sites of earning the degrees	Tartu State University, 1988
10.	Honours/awards
11.	Research-administrative experience	Membership in various councils and committees in Estonia: 1999–2001 member of the committee for awarding the status of Teacher of the State Language at the Ministry of Education and Research; 1998–2000 member of the Estonian organizing committee of the European Year of Languages; 1999–2001 member of the committee for training Estonian EU translators at the Ministry of Education and Research; 2001– member of the Estonian Language Board (at the Ministry of Education and Research), 2005 - chair; 2002– member of the Foreign Studies Council of the Estonian Language and Culture (at the Ministry of Education and Research), 2004–2005 – chair; ii. Participation in international research and development networks: 2000–2003 member of the steering group of New Learning Environments: sub-project of the European Commission’s research and development network Thematic Network Project in the Area of Languages (TNP II); 2003–2006 member of Languages as an Interface between the Different Sectors of Education: sub-project of the European Commission’s research and development network Thematic Network Project in the Area of Languages (TNP III); 1996– VIRSU – cooperation network between the Tallinn Pedagogical University and the universities of Joensuu, Oulu, and Helsinki for the study and teaching Finnish as a foreign language 2003–2006 BLaiN – research network between the universities of Vilnius, Riga, and Bristol on the Estonian, Latvian, and Lithuanian language and integration; 2003–2004 PARROT programme for cooperation with the University of Paris III and the Tallinn Pedagogical University; iii. Work as an international expert: 2002 member of the international committee for evaluation of the curriculum of Finnish as a second language at the University of Helsinki; iv. Organization of conferences: A series of international conferences "Mother Tongue and other Languages" (1996, 2001, 2003, 2005); Global conference “The Estonian Language and Culture in the World”(in cooperation with the Ministry of Education and Research, and The Estonian Institute) 2000, 2004.
12.	Supervised dissertations	Riina Reinthal, MA, 2004, superv. Birute Klaas. Eesti keel Eesti vene õppekeelega üldhariduskoolis. Tartu Ülikool Kristiina Praakli, MA, 2002, superv. Birute Klaas. Kui kontaktis on eesti ja soome keel.Soome keele mõjud Tampere eesti keeles. Tartu Ülikool Mari Allik, MA, 2002, superv. Birute Klaas. Lõuna-Rootsi noored eestlased: nende keel ja identiteet. Tartu Ülikool Ingrid Nikopensius (Rummo), MA, 2001, superv. Birute Klaas. Võõrkeelte osaoskuste õpetamine ja arendamine interaktiivse infotehnoloogia võimalusi kasutades. Tartu Ülikool Reet Pärss, MA, 2001, superv. Birute Klaas. Kohtla-Järve, Jõhvi ja Sillamäe vene õppekeelega koolide riigikeeleõpetajate eesti keele oskusest. Tartu Ülikool
13.	Current research program	areal typology, Estonian language abroad and bilingualism; teaching Estonian as a foreign/second language
14.	Current grant funding	Commission of the European Communities Socrates/Lingua ONENESS VFLEE 04.119. (2004-2006) Commission of the European Communities Socrates/Comenius TESSLA VFLEE 04.126. (2004-2006) PHARE SFLEE 04.049. (2004-2005) State programm Eesti keel ja rahvuslik mälu RFLEEKLAAS (2004-2006)
15.	List of most important publications	Birute Klaas. Case marking in Estonian and the Baltic languages: a comparative view. – Les langues ouraliennes aujourd´hui. Approche linguistique et cognitive. The Uralic languages today. A linguistic and cognitive approach. Sous la direction de M.M. Jocelyne Frenandez-Vest. Libraire Honoré Champion, Éditeur. Paris, 2005, 273-288. Aino Laagus, Birute Klaas, Mari Allik: Lõuna-Rootsi eestlased ja nende keel. Valimik intervjuusid. Tartu ülikooli eesti keele (võõrkeelena) õppetooli toimetised 4. Tartu ülikooli kirjastus. Tartu, 2004 Birute Klaas. Conditional Mood and Politeness in Lithuanian in Comparison with Estonian. – Linguistica Uralica. XL 2004, nr 4, Tallinn, 306-317. Birute Klaas. Eesti keel võõrkeelena ja eesti keel teise keelena Eesti kõrgkoolides. – Emakeel ja teised keeled IV. Tartu ülikooli eesti keele (võõrkeelena) õppetooli toimetised 3. Toimetanud Birute Klaas ja Silvi Tenjes. Tartu, 2004, 205-238. Annukka Kataja, Birute Klaas: Elämisluvalla lopettajaisiin. Viron suomalaisopiskelijoiden suomen kielestä. - Jönsson-Korhola, Hannele & Lindgren, Anna-Riitta (toim), Monena suomi maailmalla. Suomalaisperäisiä kielivähemmistöjä. s 300-310. Helsinki, 2003. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. Birute Klaas. Eesti keele õpetamisest ja uurimisest võõrkeelena ja teise keelena Tartu ülikoolis. - 200 aastat eesti keele ülikooliõpet. Juubelikogumik. Tartu ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 25. Tartu, 2003, 319-348. Birute Klaas. Viro vieraana kielenä uudessa oppimisympäristössä. – VIRSU. Viro ja suomi: kohdekielet kontrastissa. Toimittaneet Pirkko Muikku-Werner ja Hannu Remes. Lähivertailuja 13. Joensuu, 2003, 9-20. Birute Klaas. Eesti-rootsi kakskeelsusest Lõuna-Rootsis. – Krimmi kogumik. Konverentsi “140 aastat eestlust Krimmis” ettekanded (09.-10-09.2001). Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Tallinn, 2002, 187-201. Birute Klaas. Estonians and Estonian language in Southern Sweden and Lithuania. - Languages in development. (Ed. by Helle Metslang and Mart Rannut.) München, LINCOM Europa. 2002, 37-48. Birute Klaas. Reported commands in Lithuanian compared to Estonian. – Linguistica Uralica. XXXVIII 2002, nr 2, Tallinn, lk 118-124 Birute Klaas. The New Learning Environments and Estonian as a Foreign Language in Higher Education. – 100 aastat akadeemilist eesti keele õpet Uppsala ülikoolis. Eesti keele ja keelepoliitika ettekanded. 100 Years of Academic Teaching of Estonian at the University of Uppsala. Reports on the Estonian Language and Language Policy. Uppsala, Tartu 2001, 60-67. Birute Klaas. Ühisjooni eesti, läti ja leedu keele arengus: keele ühiskondlik referents. – Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum 7.-13. 8. 2000 Tartu. Pars V. Dissertationes sectionum: Linguistica II. Tartu, 2001, 88-95. Birute Klaas. Dependence of the object case on the semantics of the verb in Estonian, Finnish, and Lithuanian. - Typological Studies III. Tartu ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 11. Publications of the department of Estonian of the University of Tartu 11 (Ed by Mati Erelt). Tartu, 1999, 47-83. Birute Klaas. On the Indirect Object in the Baltic Area. Fenno-Ugristica 22. Indo-European-Uralic-Siberian Linguistic and Cultural Contacts, edited by Ago Künnap. Tartu, 1999, 102-115. Birute Klaas. Viron vaikutuksia Tarton yliopistossa opiskelevien suomalaisten äidinkielessä. - 75 vuotta viroa Helsingin yliopistossa. Viron kielen ja kulttuurin opettaminen Suomessa - seminaari 23.11.1998. Esitelmät. Toimittaneet Reet Kasik ja Leena Huima, Castrenianumin toimitteita 56. Helsinki, 1999, 132-145. Birute Klaas. Eesti keel Lõuna-Rootsis. - Väliseestlaste keelest. Tartu ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 9. Tartu, 1998, 39-54, (kaasautor Aino Laagus). Birute Klaas. Lundi eestlaste keelest. - Lähivertailuja 9. Suomalais-virolainen kontrastiiviseminaari 3.-5.5.1996 Lammi. Castrenianumin toimitteita 53. Helsinki, 1997, 80-91. Helsinki. Birute Klaas. The Quotative Mood in the Baltic Sea Areal. - Typological Studies II. Tartu ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 8. Publications of the department of Estonian of the University of Tartu 8 (Ed by Mati Erelt). Tartu, 1997, 73-97. Birute Klaas. Emakeel ja teised keeled. - Rahvuslik kontakt 4 (152). Stockholm, 1996, 38-40 Birute Klaas. Kohakäänete funktsioonidest ja kohakäänete- adpositsioonkonstruktsioonide vastavusest lokaalsuhetes eesti ja leedu keeles. - Emakeel ja teised keeled II. Tartu, 1996, 47-54. Birute Klaas. On functions of locatives and the correlation of locative-adpositional constructions in Estonian and Lithuanian locality relationships. - Bernsteinstrasse. SCLOMB und Mittel-Europa. Hrsg. von Janos Pusztay. Szombathely, 1996, 7-16. Birute Klaas. Similarities in Case Marking of Syntactic Relations in Estonian and Lithuanian. - Estonian: Typological Studies I. Tartu ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 4. Publications of the department of Estonian of the University of Tartu 4 (Ed by Mati Erelt). Tartu, 1996, 37-67. Birute Klaas. Hasselblatt, Cornelius: Lehrbuch des Estnischen. Wiesbaden. Harrassowitz Verlag, 1995. 196 S. - Finnisch-Ugrische Mitteilungen, Band 18/19. Helmut Buske Verlag. Hamburg, 1996. 195-199. Birute Klaas. Über den Ursprung der anlautenden Konsonantenverbindungen der estnischen und finnischen Sprachen. - Itämerensuomalainen kulttuurialue. Castrenianumin toimitteita 49. Helsinki, 1995, 108-131. Birute Klaas. Adressaatobjekt Balti keeleareaalis. - Lähivertailuja 7. Turun yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja N:o 44. Turku, 1994, 52-64. Birute Klaas. Kontrastiivseid noppeid Balti keeleareaali atribuutkonstruktsioonidest. - Emakeel ja teised keeled. Tartu, 1994, 25-33. Birute Klaas. Sõnaalgulise konsonantühendi algupärasusest eesti keeles. - Lähivertailuja 8. Oulun yliopiston suomen ja saamen kielen laitoksen tutkimusraportteja 40. Oulu, 1994, 45-55. Birute Klaas. Mõtteid võõrkeeleõpetuse psühholoogiast. - Lähivertailuja 5. Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Virroilla 27. ja 28. syyskuuta. Tampereen yliopiston suomen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja 15. Tampere, 1992, 29-33. Birute Klaas. Vaba daativi väljendusvõimalustest Balti keeleareaalis. - Lähivertailuja 6. Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Mekrijärvellä 10. - 11.4.1992. Kielitieteellisiä tutkimuksia N:o 27. Joensuu, 1992, 36-44. Birute Klaas. Muutamia yhteispiirteitä viron ja liettuan kielen mukautumattoman jälkiattribuutin käyttämisessä. - Congressus septimus internationalis fenno-ugristarum l B. Debrecen, 1990, 256-261. Birute Klaas. Rollimängud keeletunnis II. - Lingua 6. Tallinn, 1990, 7-9. Birute Klaas. Rollimängud keeletunnis I. - Lingua 5. Tallinn, 1990, 11-15. Birute Klaas. Indirektne objekt eesti keeles. - Keel ja Kirjandus. Tallinn, 1988, nr l, 37-42 Birute Klaas. Shodnõje tšertõ sintaksisa estonskogo i litovskogo jazõkov i ih proishoždenije. -Dissertacija kandidata nauk. Tartu, 1988. Birute Klaas. Ühisjooni ja erinevusi eesti ja leedu keele predikatiivi iseloomus. - Dialoogi mudelid ja eesti keel. Tartu, 1987, 25-37. Birute Klaas. Gemeinsamkeiten und Unterschiede im Wesen des Subjekts der estnischen und litauischen Sprache. - Sovetskoje finno-ugrovedenije. Tallinn, nr 19, 2. 1983, 90-98.

last updated: 06.10.2005