[ sulge aken ]
| Elulookirjeldus (CV) | ||
| 1. | Eesnimi | Jaan |
| 2. | Perekonnanimi | Undusk |
| 3. | Töökoht | Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus |
| 4. | Ametikoht | direktor, teemajuht |
| 5. | Sünniaeg | 14.11.1958 (päev.kuu.aasta) |
| 6. | Haridus | 1966-1977 Tallinna 21. Keskkool 1977-1982 Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele ja kirjanduse eriala (dipl.-töö “Impressionism F. Tuglase novellides”, juhendaja prof. H. Peep) 1982-1986 aspirant Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudi juures (väitekiri “F. Tuglase osa eesti ilukirjandusliku stiili teooria arengus”, juhendaja prof. H. Peep) Hilisemad enesetäiendamised uurijana: 1989 F. Tuglase Seltsi stipendiaat Soome Kirjanduse Seltsi juures Helsingis (1 kuu) 1992 stipendiaat Institut für die Wissenschaften vom Menschen'i juures Viinis (4 kuud) 1996 stipendiaat Cambridge’i ülikooli juures (1 kuu) 1996 DAAD-i stipendiaat Herderi-Instituudis Marburgis (2 kuud) 1998, 2000, 2001 vahetusteadlane Austria TA juures Viinis (2 kuud) 2001 vahetusteadlane Ungari TA juures Budapestis (2 nädalat) 2002 Herzog August Bibliothek'i stipendiaat Wolfenbüttelis (3 kuud) 2004 Hertie-Stiftungi külalisdotsent ja -uurija Maini-äärse Frankfurti Ülikoolis (2 kuud) 2005 uurija-stipendiaat École des Hautes Études en Sciences Sociales’i juures Pariisis (1 kuu) |
| 7. | Teenistuskäik | 1986-1993 Eesti TA Keele ja Kirjanduse Instituudi nooremteadur, teadur ja vanemteadur 1993-2000 Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur alates 2000 Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse direktor (taasvalitud 2005) 2004 külalisdotsent Maini-äärse Frankfurti Ülikoolis võrdleva ja üldise kirjandusteaduse alal |
| 8. | Teaduskraad | Ph. D. (filoloogiateaduste kandidaat) |
| 9. | Teaduskraadi välja andnud asutus, aasta |
Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudi nõukogu, 1986 |
| 10. | Tunnustused | 2001 EV Presidendi Valgetähe III klassi orden 1995 rahvusvaheline J. G. v. Herderi auhind võrdleva kirjandusteaduse alal (Viini ülikool) 1996, 1998 eesti kirjanduse aastapreemia esseistika ja kirjandusteaduse alal (Eesti Kultuurkapital) 1987, 2003 F. Tuglase novelliauhind 1991 B. Alveri kirjandusauhind 1999 eesti kirjanduse aastapreemia draama alal (Eesti Kultuurkapital) 2003 Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse I auhind 1997 Eesti Kirjanike Liidu esseeauhind Ajakirjade “Keel ja Kirjandus”, “Looming”, “Vikerkaar”, ajalehe “Sirp” aastaauhinnad |
| 11. | Teadusorganisatsiooniline ja –administratiivne tegevus |
1994-2001 Eesti Teadusfondi kirjandusteaduse ekspert 1996 kuni tänaseni ajakirja "Keel ja Kirjandus" kolleegiumi liige 1997-2001 riikliku programmi “Eesti keel ja rahvuskultuur” juhtkomitee liige 2002 riikliku programmi “Eesti klassika” juhtkomitee liige 2005 Tallinna Ülikooli filoloogiateaduskonna kaitsmisnõukogu liige 2005 Eesti Kirjandusmuuseumi teadusnõukogu liige |
| 12. | Juhendamisel kaitstud väitekirjad |
|
| 13. | Teadustöö põhisuunad | Kirjandusfilosoofia ja -teooria Eesti ja Euroopa tekstitraditsioonide retoorilis-tüpoloogilised mudelid (kirjandus, filosoofia, historiograafia, teoloogia) Baltisaksa kirjandus, historiograafia ja filosoofia Eesti kirjanduslugu |
| 14. | Jooksvad grandid | 2004-2005 F. R. Faehlmanni teoste akadeemiline väljaanne (Eesti Kultuuriministeeriumi "Eesti kirjandusklassika" programm) 2005 Gustav Suitsu nimeline kirjandusuurijastipendium Eesti Kultuurkapitalilt |
| 15. | Teaduspublikatsioonid |
Jaan Undusk, Isiksusest, ajaloost ja häbist: Jaan Krossi lugedes. – Looming 2005, nr. 4, lk. 597–619 Jaan Undusk, Jaan Kross ehk kirja katkematus. – Metamorfiline Kross: Sissevaateid Jaan Krossi loomingusse. Koost. Eneken Laanes. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2005, lk. 224–229 Jaan Undusk, Lenin kontra Bogdanov: Mõtteid Vene revolutsiooni filosoofilistest eeldustest. – Tuna 2005, nr. 1, lk. 4–21 (with an abstract in English ”Lenin versus Bogdanov: Philosophical assumptions of the Russian revolution”, lk. 157) Jaan Undusk, Paradiesische Syntax und Buchstabenmagie: Bemerkungen zum “magischen” Hamann. – Die Gegenwärtigkeit J. G. Hamanns. Acta des achten Internationalen Hamann–Kolloquiums an der Martin–Luther–Universität Halle–Wittenberg 2002. Hrsg. Bernhard Gajek. (Regensburger Beiträge zur deutschen Sprach– und Literaturwissenschaft. Reihe B: Untersuchungen. Bd. 88). Frankfurt am Main etc.: Peter Lang, 2005, lk. 551–571 Jaan Undusk, The Untranslatability of Body: Remarks on Language in the Extreme. – At the End of the World: Text, Motif, Culture. (Collegium litterarum, 18). Ed by Rein Undusk. Tallinn: The Under and Tuglas Literature Centre, 2005, lk. 200–224 Jaan Undusk, Vai mēs klūsim par Baltijas baskiem jeb Kā būt pārstāvētiem?. – Karogs 2005, nr. 5, lk. 10–23 Jaan, Undusk, B. Alver, A. Gailit, K. A. Hindrey, Kalevipoeg, J. Kaplinski, A. Kitzberg, L. Koidula, F. R. Kreutzwald, J. Kross, J. Liiv, U. Masing, A. Mälk, H. Raudsepp, K. Ristikivi, J. Semper, G. Suits, A. H. Tammsaare, F. Tuglas, V. Uibopuu, M. Under, E. Vilde, H. Visnapuu. – Lexikon der Weltliteratur: Biographisch–bibliographisches Handwörterbuch nach Autoren und anonymen Werken. Fremdsprachige Autoren. Bd. 1–2. Hrsg. G. v. Wilpert. 4. Aufl. Stuttgart: Alfred Kröner Verlag, 2004, Bd. 1–2, lk. 56, 622–623, 796, 910, 917, 951, 962, 983, 986, 1063–1064, 1119, 1173, 1503, 1530–1531, 1635–1636, 1744, 1768–1769, 1833–1834, 1843, 1846, 1892, 1898. Jaan Undusk, Beichte ohne Priester: F. Nietzsche und sein substantielles ich (Ecce homo). – Triangulum. Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen. Neunte Folge. Riga – Bonn 2002 (teg. 2004), lk. 7–61 Jaan Undusk, „Die Muttersprachenlandschaft“ – Ein Topos der Sprachverehrung. – Literatur und nationale Identität IV. Landschaft und Territorium. Zur Literatur und Geschichte des 19. Jahrhunderts im Ostseeraum: Finnland, Estland, Lettland, Litauen und Polen. (Acta Universitatis Stockholmiensis. Studia Baltica Stockholmiensia 25). Hrsg. Yrjö Varpio, Maria Zadencka. Stockholm, 2004, lk. 32–49 Jaan Undusk, Eesti regivärsi parallelism ja maagilise elutunde taandumine. – Mäetagused 24. Tartu, 2004, lk. 37–57 Jaan Undusk, Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar 2004, nr. 10/11, lk. 133–152 Jaan Undusk, Füsiognoomika eitus eksistentsiaalses judaismis: Emmanuel Lévinasi mõtteilmast. – E. Lévinas, Raske vabadus: Esseid judaismist. Tõlk. K. Ross, K. Sisask, J. Undusk. Toim. J. Undusk. Tallinn: Vagabund, 2004, lk. 348–359 Jaan Undusk, Keyserling 2003: Mõtteid rahvusvahelise sümpoosioni järel. – Tuna 2004, nr. 1, lk. 141–150 Jaan Undusk, Eesti kui Belgia: Viimne baltlane Hermann Keyserling. – Tuna 2003, nr. 2, lk. 48–78 (with an abstract in English: Estonia as Belgium: “The last of the Balts” Count Hermann Keyserling, lk. 159) Jaan Undusk, Retooriline sund eesti nõukogude ajalookirjutuses. – Võim ja kultuur. Koost. A. Krikmann, S. Olesk. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum – Eesti Kirjandusloo ja Folkloristika Keskus, 2003 (teg. 2004), lk. 41–68 (with an abstract in English ”Rhetorical constraints in Soviet historiography”, lk. 530–531) Jaan Undusk, Scaliger ja Opitz: Juhuluule uurimine uuele tasemele. – Akadeemia 2003, nr. 7, lk. 1495–1506 Jaan Undusk, Are we the Basques of the Baltic? The Problem of how to be Represented. – 8th Baltic Conference on Intellectual Co–operation. 15–16 June 2001, Tallinn, Estonia. Proceedings. Tallinn: Estonian Academy of Sciences, 2002, lk. 121–127 Jaan Undusk, Baltisaksa kirjandus. – Eesti Entsüklopeedia. Kd. 11: Eesti üld. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002, lk. 629–634 Jaan Undusk, Eesti ajaloo kotkaperspektiivist: Minu vaidlus Brüggemanniga.– Tuna 2002, nr. 3, lk. 99–116, 160 (with an abstract in English: “Estonia’s history from the perspective of an eagle: My argument with Brüggemann”) Jaan Undusk, Epp Annus ja tema aeg. – Keel ja Kirjandus 2002, nr. 10, lk. 734–738 Jaan Undusk, Estnisch als Göttersprache Aspekte der Sprachverehrung. – Finno-Ugrians and Indo–Europeans: Linguistic and Literary Contacts. Proceedings of the Symposium at the Groningen University, November 22–24, 2001. (Studia Fenno-Ugrica Groningana, 2). Eds. Rogier Blokland, Cornelius Hasselblatt. Maastricht: Shaker, 2002, lk. 370–392 Jaan Undusk, Kas meist saavad balti baskid ehk kuidas olla esindatud.– Looming 2002, nr. 9, lk. 1359–1372 Jaan Undusk, Oxymoron als Profanation des Heiligen: Zu Thomas Bernhard. – Interlitteraria 7 (2002): “World Drama on the Threshold of the 21st Century: Tradition and Avant–garde”. Vol. II. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk. 365–379 Jaan Undusk, Par igauņu literatūras laiku, telpu un uzdevumiem 20. gadsimtā: Tēzes ar komentāriem. – Karogs: Literatūras mēnešraksts 2002, nr. 6, lk. 154–162 Jaan Undusk, Pasaule kā melnā magija: Par Gētes jaunrades filosofiju (Mit einer deutschen Zusammenfassung: Die Welt als schwarze Magie: Zur Schaffensphilosophie Goethes). – Gēte und Baltija. Rīga: Nordik, 2002, lk. 21–35, 297–298 Jaan Undusk, De idélösa esterna: Vid läsning av estnisk krigslitteratur. – Ariel 2001, nr. 4/5, lk. 83–103 Jaan Undusk, Eesti regivärsi parallelism ja maagilise elutunde taandumine. – Uurimusi müüdist ja maagiast. Koost. Peet Lepik. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, 2001, lk. 110–134 Jaan Undusk, Estnisch als Göttersprache: Aspekte der Sprachverehrung. – Finnougrier und Indoeuropäer: Kontakte der Sprachen, Kontakte der Literaturen. Internationales Symposium, 22.–24. November 2001, Groningen. Programm. Abstracts. Zusammenfassungen. Hrsg. Rogier Blokland, Cornelius Hasselblatt. (Mitteilungen der Societas Uralo–Altaica, Heft 22). Groningen, 2001, lk. 66 Jaan Undusk, IAAK. Kristian Jaak Peterson 200: Aus Anlass seines 200. Geburtstages. Toim. K. Ross, U. Sutrop, J. Undusk, E. Vainik, Ü. Viks. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2001. 425 lk Jaan Undusk, Kristian Jaak Peterson: Kommentaare eluloodaatumeile – Kommentare zu seinen Lebensdaten. – IAAK. Kristian Jaak Peterson 200/ IAAK. Kristian Jaak Peterson: Aus Anlass seines 200. Geburtstages. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2001, lk. 13–30 Jaan Undusk, Ajalootõde ja metahistoorilised zhestid: Eesti ajaloo mitmest moraalist. – Tuna 2000, nr. 2, lk. 114–130 Jaan Undusk, Ideetud eestlased: Eesti sõjakirjandust lugedes. – Vikerkaar 2000, nr. 8/9, lk. 105–115 Jaan Undusk, Maailm kui must maagia: Goethe loomisfilosoofiast. – Goethe Tartus: Konverentsi "Goethe Tartus" (1999) ettekanded. (Eesti Goethe–Seltsi aastaraamat II). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2000, lk. 22–36 Jaan Undusk, Nationsbildung als Textgestaltung: Die Rhetorik der Synekdoche im Diskurs des nationalen Erwachens. – Literatur und nationale Identität III. Zur Literatur und Geschichte des 19. Jahrhunderts im Ostseeraum: Finnland, Estland, Lettland, Litauen und Polen. (Acta Universitatis Stockholmiensis. Studia Baltica Stockholmiensia 22). Hrsg. Yrjö Varpio, Maria Zadencka. Stockholm, 2000 (teg. 2001), lk. 9–30 Jaan Undusk, Reden über Redlichkeit: Edzard Schaper in der Sprechsituation seiner Zeit. – Annäherungen – Edzard Schaper wiederentdeckt? (Texte und Studien 3). Basel: Schwabe–Verlag, 2000, lk. 67–77 Jaan Undusk, "Wechsel und Wiederkehr" als Prinzipien des Weltgeschehens: Zu Merkels Geschichtsideologie. – "Ich werde gewiß große Energie zeigen." Garlieb Merkel (1769–1850) als Kämpfer, Kritiker und Projektmacher in Berlin und Riga. (Bielefelder Schriften zu Linguistik und Literaturwissenschaft, 13). Hrsg. Jörg Drews. Bielefeld: Aisthesis Verlag, 2000, lk. 133–147 Jaan Undusk, Adressat und Sprache im deutschbaltischen Literaturraum. - Balten - Slaven - Deutsche: Aspekte und Perspektiven kultureller Kontakte: Festschrift für Friedrich Scholz zum 70. Geburtstag. (Veröffentlichungen des Slavisch-Baltischen Seminars der Universität Münster, Bd. 1). Hrsg. Ulrich Obst, Gerhard Ressel, unter Mitarbeit von Monika Glaser, Astrid Müncho. Münster - Hamburg - London: LIT Verlag, 1999 (teg. 2000), lk. 347-361 Jaan Undusk, Maagiline müstiline keel. (oxymora, 2). Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus - Virgela, 1998. 349 lk Jaan Undusk, Kolm võimalust kirjutada eestlaste ajalugu: Merkel - Jakobson - Hurt. - Keel ja Kirjandus 1997, nr. 11, lk. 721-734; nr. 12, lk. 797-811 (Mit einer deutschen Zusammenfassung „Drei Möglichkeiten die Geschichte der Esten niederzuschreiben: G. H. Merkel - C. R. Jakobson - J. Hurt“, lk. 872) Jaan Undusk, Hamanni ja Herderi vaim eesti kirjanduse edendajana: Sünekdohhi printsiip. – Keel ja Kirjandus 1995, nr. 9, lk. 577-587, nr. 10, S. 669-679, nr. 11, lk. 746-756 Jaan Undusk, Verbindungen zwischen Estland und den Deutschen auf dem Gebiet der Literatur. – Tausend Jahre Nachbarschaft: Die Völker des baltischen Raumes und die Deutschen. Hrsg. Wilfried Schlau. München: Bruckmann, 1995, lk. 300-306, 344-346 |
viimati muudetud: 27.09.2005
| Curriculum Vitae (CV) | ||
| 1. | First Name | Jaan |
| 2. | Surname | Undusk |
| 3. | Institution | Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences |
| 4. | Position | Director, head of the research project |
| 5. | Date of birth | 14.11.1958 (day.month.year) |
| 6. | Education | 1966-1977 Tallinn Secondary School No. 21 1977-1982 Tartu State University, Estonian philology (MA thesis “Impressionism in the Short Stories of F. Tuglas”) 1982-1986 postgraduate at the Institute of Language and Literature of the Estonian Academy of Sciences (Ph.D. thesis “F.Tuglas as a theorist of style”) International research grants: 1989 - “Estonian-Finnish Cultural Contacts at the Beginning of the 20th Century” (F. Tuglas Society & Finnish Literary Society, Helsinki, 1 month) 1992 - “Austrian Literature and Philosophy in the Turn-of-the-Century Period” (Institute for Human Sciences, Vienna, 4 months) 1996 - “Recent Neorhetoric and Language Philosophy” (University of Cambridge, 1 month) 1996 - “Deutschbaltische Literatur und Geistesgeschichte - Die sprachphilosophischen Ansichten Hamanns, Herders und C. G. Jochmanns” (Deutscher Akademischer Austauschdienst - Herder-Institut Marburg, Germany, 2 months) 1998, 2000, 2001 - "Die Ideologie des Übernationalen zwischen Estland und Österreich" (Austrian Academy of Sciences, Vienna, 3 months) 2001 - “The Limits and Power of Linguistically Peripheral Literatures” (Hungarian Academy of Sciences, Budapest, 2 weeks) 2002 - “Der sprachphilosophische Diskurs des 18. Jahrhunderts und seine Spiegelungen im deutschbaltischen Raum” (Herzog August Bibliothek, Wolfenbüttel, 3 months) 2004 - "Das Oxymoron als Denkfigur in Theologie, Philosophie und Literatur" (Universität Frankfurt am Main, 2 months) 2005 - research grant of the École des Hautes Études en Sciences Sociales (Paris, 1 month) |
| 7. | Research and professional experience |
1986-1993 researcher at the Institute of Language and Literature of the Estonian Academy of Sciences 1993-1998 senior researcher at the Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences 2000 until now director of the Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences 2004 visiting professor of general and comparative literature at the University of Frankfurt/Main |
| 8. | Academic degree | Ph. D. |
| 9. | Dates and sites of earning the degrees |
Institute of Language and Literature of the Estonian Academy of Sciences, 1986 |
| 10. | Honours/awards | 2001 - 3rd class Order of the White Star of the Estonian Republic 1995 – international Gottfried von Herder prize for comparative literary studies (University of Vienna) 1996, 1998 – the annual state prize for literary studies and essayism 1999 - the annual state prize for drama 1997 – Estonian Writers Union prize for essayism 1991 - Betti Alver annual prize for the best newcomer in literature 1987, 2003 - Friedebert Tuglas annual prize for short story writing 2003 - 1st prize in the drama contest of the Estonian Drama Agency Various years – annual prizes for articles and essays in the journals “Keel ja Kirjandus” and “Looming” |
| 11. | Research-administrative experience |
1994-2001 expert at the Estonian Science Foundation in literary history and theory 1996 until now member of the editorial board of the journal “Language and Literature” 1997-2001 member of the board of the state programme “The Estonian Language and National Culture” 2002 member of the board of the state programme “The Estonian Language and National Memory” 2005 member of the academic board of Tallinn University (philological department) 2005 member of the academic board of the Estonian Literary Museum |
| 12. | Supervised dissertations | |
| 13. | Current research program | Philosophy and theory of literature Rhetorical models of European and Estonian textual traditions (literature, philosophy, historiography, theology) Baltic-German literature, historiography and philosophy History of Estonian literature |
| 14. | Current grant funding | 2004-2005 academic edition of the Works by F. R. Faehlmann (the state programme of Estonian Literary Classics of the Estonian Ministry of Culture) 2005 Gustav Suits research grant for literary scholarship (Estonian Cultural Endowment) |
| 15. | List of most important publications |
Jaan Undusk, Isiksusest, ajaloost ja häbist: Jaan Krossi lugedes. – Looming 2005, nr. 4, lk. 597–619 Jaan Undusk, Jaan Kross ehk kirja katkematus. – Metamorfiline Kross: Sissevaateid Jaan Krossi loomingusse. Koost. Eneken Laanes. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2005, lk. 224–229 Jaan Undusk, Lenin kontra Bogdanov: Mõtteid Vene revolutsiooni filosoofilistest eeldustest. – Tuna 2005, nr. 1, lk. 4–21 (with an abstract in English ”Lenin versus Bogdanov: Philosophical assumptions of the Russian revolution”, lk. 157) Jaan Undusk, Paradiesische Syntax und Buchstabenmagie: Bemerkungen zum “magischen” Hamann. – Die Gegenwärtigkeit J. G. Hamanns. Acta des achten Internationalen Hamann–Kolloquiums an der Martin–Luther–Universität Halle–Wittenberg 2002. Hrsg. Bernhard Gajek. (Regensburger Beiträge zur deutschen Sprach– und Literaturwissenschaft. Reihe B: Untersuchungen. Bd. 88). Frankfurt am Main etc.: Peter Lang, 2005, lk. 551–571 Jaan Undusk, The Untranslatability of Body: Remarks on Language in the Extreme. – At the End of the World: Text, Motif, Culture. (Collegium litterarum, 18). Ed by Rein Undusk. Tallinn: The Under and Tuglas Literature Centre, 2005, lk. 200–224 Jaan Undusk, Vai mēs klūsim par Baltijas baskiem jeb Kā būt pārstāvētiem?. – Karogs 2005, nr. 5, lk. 10–23 Jaan, Undusk, B. Alver, A. Gailit, K. A. Hindrey, Kalevipoeg, J. Kaplinski, A. Kitzberg, L. Koidula, F. R. Kreutzwald, J. Kross, J. Liiv, U. Masing, A. Mälk, H. Raudsepp, K. Ristikivi, J. Semper, G. Suits, A. H. Tammsaare, F. Tuglas, V. Uibopuu, M. Under, E. Vilde, H. Visnapuu. – Lexikon der Weltliteratur: Biographisch–bibliographisches Handwörterbuch nach Autoren und anonymen Werken. Fremdsprachige Autoren. Bd. 1–2. Hrsg. G. v. Wilpert. 4. Aufl. Stuttgart: Alfred Kröner Verlag, 2004, Bd. 1–2, lk. 56, 622–623, 796, 910, 917, 951, 962, 983, 986, 1063–1064, 1119, 1173, 1503, 1530–1531, 1635–1636, 1744, 1768–1769, 1833–1834, 1843, 1846, 1892, 1898. Jaan Undusk, Beichte ohne Priester: F. Nietzsche und sein substantielles ich (Ecce homo). – Triangulum. Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen. Neunte Folge. Riga – Bonn 2002 (teg. 2004), lk. 7–61 Jaan Undusk, „Die Muttersprachenlandschaft“ – Ein Topos der Sprachverehrung. – Literatur und nationale Identität IV. Landschaft und Territorium. Zur Literatur und Geschichte des 19. Jahrhunderts im Ostseeraum: Finnland, Estland, Lettland, Litauen und Polen. (Acta Universitatis Stockholmiensis. Studia Baltica Stockholmiensia 25). Hrsg. Yrjö Varpio, Maria Zadencka. Stockholm, 2004, lk. 32–49 Jaan Undusk, Eesti regivärsi parallelism ja maagilise elutunde taandumine. – Mäetagused 24. Tartu, 2004, lk. 37–57 Jaan Undusk, Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar 2004, nr. 10/11, lk. 133–152 Jaan Undusk, Füsiognoomika eitus eksistentsiaalses judaismis: Emmanuel Lévinasi mõtteilmast. – E. Lévinas, Raske vabadus: Esseid judaismist. Tõlk. K. Ross, K. Sisask, J. Undusk. Toim. J. Undusk. Tallinn: Vagabund, 2004, lk. 348–359 Jaan Undusk, Keyserling 2003: Mõtteid rahvusvahelise sümpoosioni järel. – Tuna 2004, nr. 1, lk. 141–150 Jaan Undusk, Eesti kui Belgia: Viimne baltlane Hermann Keyserling. – Tuna 2003, nr. 2, lk. 48–78 (with an abstract in English: Estonia as Belgium: “The last of the Balts” Count Hermann Keyserling, lk. 159) Jaan Undusk, Retooriline sund eesti nõukogude ajalookirjutuses. – Võim ja kultuur. Koost. A. Krikmann, S. Olesk. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum – Eesti Kirjandusloo ja Folkloristika Keskus, 2003 (teg. 2004), lk. 41–68 (with an abstract in English ”Rhetorical constraints in Soviet historiography”, lk. 530–531) Jaan Undusk, Scaliger ja Opitz: Juhuluule uurimine uuele tasemele. – Akadeemia 2003, nr. 7, lk. 1495–1506 Jaan Undusk, Are we the Basques of the Baltic? The Problem of how to be Represented. – 8th Baltic Conference on Intellectual Co–operation. 15–16 June 2001, Tallinn, Estonia. Proceedings. Tallinn: Estonian Academy of Sciences, 2002, lk. 121–127 Jaan Undusk, Baltisaksa kirjandus. – Eesti Entsüklopeedia. Kd. 11: Eesti üld. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002, lk. 629–634 Jaan Undusk, Eesti ajaloo kotkaperspektiivist: Minu vaidlus Brüggemanniga.– Tuna 2002, nr. 3, lk. 99–116, 160 (with an abstract in English: “Estonia’s history from the perspective of an eagle: My argument with Brüggemann”) Jaan Undusk, Epp Annus ja tema aeg. – Keel ja Kirjandus 2002, nr. 10, lk. 734–738 Jaan Undusk, Estnisch als Göttersprache Aspekte der Sprachverehrung. – Finno-Ugrians and Indo–Europeans: Linguistic and Literary Contacts. Proceedings of the Symposium at the Groningen University, November 22–24, 2001. (Studia Fenno-Ugrica Groningana, 2). Eds. Rogier Blokland, Cornelius Hasselblatt. Maastricht: Shaker, 2002, lk. 370–392 Jaan Undusk, Kas meist saavad balti baskid ehk kuidas olla esindatud.– Looming 2002, nr. 9, lk. 1359–1372 Jaan Undusk, Oxymoron als Profanation des Heiligen: Zu Thomas Bernhard. – Interlitteraria 7 (2002): “World Drama on the Threshold of the 21st Century: Tradition and Avant–garde”. Vol. II. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk. 365–379 Jaan Undusk, Par igauņu literatūras laiku, telpu un uzdevumiem 20. gadsimtā: Tēzes ar komentāriem. – Karogs: Literatūras mēnešraksts 2002, nr. 6, lk. 154–162 Jaan Undusk, Pasaule kā melnā magija: Par Gētes jaunrades filosofiju (Mit einer deutschen Zusammenfassung: Die Welt als schwarze Magie: Zur Schaffensphilosophie Goethes). – Gēte und Baltija. Rīga: Nordik, 2002, lk. 21–35, 297–298 Jaan Undusk, De idélösa esterna: Vid läsning av estnisk krigslitteratur. – Ariel 2001, nr. 4/5, lk. 83–103 Jaan Undusk, Eesti regivärsi parallelism ja maagilise elutunde taandumine. – Uurimusi müüdist ja maagiast. Koost. Peet Lepik. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, 2001, lk. 110–134 Jaan Undusk, Estnisch als Göttersprache: Aspekte der Sprachverehrung. – Finnougrier und Indoeuropäer: Kontakte der Sprachen, Kontakte der Literaturen. Internationales Symposium, 22.–24. November 2001, Groningen. Programm. Abstracts. Zusammenfassungen. Hrsg. Rogier Blokland, Cornelius Hasselblatt. (Mitteilungen der Societas Uralo–Altaica, Heft 22). Groningen, 2001, lk. 66 Jaan Undusk, IAAK. Kristian Jaak Peterson 200: Aus Anlass seines 200. Geburtstages. Toim. K. Ross, U. Sutrop, J. Undusk, E. Vainik, Ü. Viks. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2001. 425 lk Jaan Undusk, Kristian Jaak Peterson: Kommentaare eluloodaatumeile – Kommentare zu seinen Lebensdaten. – IAAK. Kristian Jaak Peterson 200/ IAAK. Kristian Jaak Peterson: Aus Anlass seines 200. Geburtstages. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2001, lk. 13–30 Jaan Undusk, Ajalootõde ja metahistoorilised zhestid: Eesti ajaloo mitmest moraalist. – Tuna 2000, nr. 2, lk. 114–130 Jaan Undusk, Ideetud eestlased: Eesti sõjakirjandust lugedes. – Vikerkaar 2000, nr. 8/9, lk. 105–115 Jaan Undusk, Maailm kui must maagia: Goethe loomisfilosoofiast. – Goethe Tartus: Konverentsi "Goethe Tartus" (1999) ettekanded. (Eesti Goethe–Seltsi aastaraamat II). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2000, lk. 22–36 Jaan Undusk, Nationsbildung als Textgestaltung: Die Rhetorik der Synekdoche im Diskurs des nationalen Erwachens. – Literatur und nationale Identität III. Zur Literatur und Geschichte des 19. Jahrhunderts im Ostseeraum: Finnland, Estland, Lettland, Litauen und Polen. (Acta Universitatis Stockholmiensis. Studia Baltica Stockholmiensia 22). Hrsg. Yrjö Varpio, Maria Zadencka. Stockholm, 2000 (teg. 2001), lk. 9–30 Jaan Undusk, Reden über Redlichkeit: Edzard Schaper in der Sprechsituation seiner Zeit. – Annäherungen – Edzard Schaper wiederentdeckt? (Texte und Studien 3). Basel: Schwabe–Verlag, 2000, lk. 67–77 Jaan Undusk, "Wechsel und Wiederkehr" als Prinzipien des Weltgeschehens: Zu Merkels Geschichtsideologie. – "Ich werde gewiß große Energie zeigen." Garlieb Merkel (1769–1850) als Kämpfer, Kritiker und Projektmacher in Berlin und Riga. (Bielefelder Schriften zu Linguistik und Literaturwissenschaft, 13). Hrsg. Jörg Drews. Bielefeld: Aisthesis Verlag, 2000, lk. 133–147 Jaan Undusk, Adressat und Sprache im deutschbaltischen Literaturraum. - Balten - Slaven - Deutsche: Aspekte und Perspektiven kultureller Kontakte: Festschrift für Friedrich Scholz zum 70. Geburtstag. (Veröffentlichungen des Slavisch-Baltischen Seminars der Universität Münster, Bd. 1). Hrsg. Ulrich Obst, Gerhard Ressel, unter Mitarbeit von Monika Glaser, Astrid Müncho. Münster - Hamburg - London: LIT Verlag, 1999 (teg. 2000), lk. 347-361 Jaan Undusk, Maagiline müstiline keel. (oxymora, 2). Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus - Virgela, 1998. 349 lk Jaan Undusk, Kolm võimalust kirjutada eestlaste ajalugu: Merkel - Jakobson - Hurt. - Keel ja Kirjandus 1997, nr. 11, lk. 721-734; nr. 12, lk. 797-811 (Mit einer deutschen Zusammenfassung „Drei Möglichkeiten die Geschichte der Esten niederzuschreiben: G. H. Merkel - C. R. Jakobson - J. Hurt“, lk. 872) Jaan Undusk, Hamanni ja Herderi vaim eesti kirjanduse edendajana: Sünekdohhi printsiip. – Keel ja Kirjandus 1995, nr. 9, lk. 577-587, nr. 10, S. 669-679, nr. 11, lk. 746-756 Jaan Undusk, Verbindungen zwischen Estland und den Deutschen auf dem Gebiet der Literatur. – Tausend Jahre Nachbarschaft: Die Völker des baltischen Raumes und die Deutschen. Hrsg. Wilfried Schlau. München: Bruckmann, 1995, lk. 300-306, 344-346 |
last updated: 27.09.2005
[ sulge aken ]