ERIS - Eesti teadus- ja arendustegevuse infosüsteem

Elulookirjeldus (CV)
1.	Eesnimi	Sirje
2.	Perekonnanimi	Mäearu
3.	Töökoht	Eesti Keele Instituut
4.	Ametikoht	teadur
5.	Sünniaeg	11.09.1959 (päev.kuu.aasta)
6.	Haridus	1983 Tartu ülikool, eesti filoloogia osakond, eesti keel
7.	Teenistuskäik	1993 - teadur 1992-1993 nooremteadur 1983, 1986-1992 vanemlaborant
8.	Teaduskraad	MA
9.	Teaduskraadi välja andnud asutus, aasta	Tartu Ülikool 2002
10.	Tunnustused	2000 riigi teaduspreemia sotsiaal- ja humanitaarteadustes (kollektiiv: T. Erelt, T. Leemets, S. Mäearu, M. Raadik) "Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999" eest
11.	Teadusorganisatsiooniline ja –administratiivne tegevus	Eesti Laborimeditsiini Ühingu terminoloogia töörühma liige
12.	Juhendamisel kaitstud väitekirjad
13.	Teadustöö põhisuunad	Eesti keelekorraldus, leksikoloogia
14.	Jooksvad grandid
15.	Teaduspublikatsioonid	A. Aab, L. Kuhi, E. Ora, S. Mäearu, P. Kedars, G. Zemtsovskaja. Biokeemiliste analüüside nimetused ja lühendid. Laborimeditsiini mõisted. Esmane juhend. Eesti Laborimeditsiini Ühing. ELMÜ, märts 2005 (I), I aastakäik Henn Saari „Keelehääling. Eesti Raadio „Keeleminutid“ 1975–1999“. Koostanud ja toimetanud Sirje Mäearu. Eesti Keele Sihtasutus, 2004. Rahvusvaheline terminoloogiakonverents „Eesti oskuskeel 2003“ 10. ja 11. oktoobril 2003. Ettekanded. Toimetanud Sirje Mäearu. Eesti Terminoloogia Ühing, Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2004. Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999. Teine, parandustega trükk. Eesti Keele Instituut. Toimetanud Tiiu Erelt. Koostanud Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2001. Сирье Мяэару, Сложные слова и словосочетания с собственными именами. – Vārds un tā pētīšanas aspekti. Rakstu krājums 5. Liepājas Pedagoģijas akadēmijas zinātnisko rakstu krājums. Liepāja 2001, lk 337–343. Tiiu Erelt, Mati Erelt, Maire Raadik, Tiina Leemets, Sirje Mäearu. Keelenõuanne soovitab 2. Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn, 2000. Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999. Eesti Keele Instituut. Toimetanud Tiiu Erelt. Koostanud Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 1999. Sirje Mäearu, Eesnimi liitumi osana. – Congressus Octavus Internationalis Fenno-Ugristarum, Jyväskylä 10.–15.8.1995. Pars V. Sessiones sectionum. Lexicologia & Onomastica. Jyväskylä, 1996, lk 261–264. Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Keelenõuanne soovitab. Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn, 1996. Sirje Mäearu, eerima-verbid keelekorraldussõnaraamatus. – Keel ja Kirjandus 1993, nr 7, lk 433–435. Sirje Mäearu, Võõrnimetuletiste õigekirjast. – Keel ja Kirjandus 1992, nr 8, lk 489–491. Sirje Mäearu, Nüüdiseesti deadjektiivsed ne-translatiivid. – Emakeele Seltsi aastaraamat 34, 1988. Tallinn, 1991, lk 47–54. Sirje Mäearu, Sufiksi liitumine tunnusele eesti kirjakeeles. – Ars Grammatica 1986. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn, 1987, lk 23–43.

viimati muudetud: 10.10.2005

Curriculum Vitae (CV)
1.	First Name	Sirje
2.	Surname	Mäearu
3.	Institution	Institute of the Estonian Language
4.	Position	research associate
5.	Date of birth	11.09.1959 (day.month.year)
6.	Education	1983 University of Tartu, Estonian philology with a major in Estonian language
7.	Research and professional experience	1993– research associate 1992–1993 junior research associate 1983, 1986–1992 senior lab assistant
8.	Academic degree	MA
9.	Dates and sites of earning the degrees	University of Tartu 2002
10.	Honours/awards	2000 National Science Prize in Social Sciences and Humanities (collective: T. Erelt, T. Leemets, S. Mäearu, M. Raadik) for "Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999"
11.	Research-administrative experience	Member of terminological work group of Estonian Society of Laboratory Medicine
12.	Supervised dissertations
13.	Current research program	Estonian language planning, lexicology
14.	Current grant funding
15.	List of most important publications	A. Aab, L. Kuhi, E. Ora, S. Mäearu, P. Kedars, G. Zemtsovskaja. Biokeemiliste analüüside nimetused ja lühendid. Laborimeditsiini mõisted. Esmane juhend. Eesti Laborimeditsiini Ühing. ELMÜ, märts 2005 (I), I aastakäik Henn Saari „Keelehääling. Eesti Raadio „Keeleminutid“ 1975–1999“. Koostanud ja toimetanud Sirje Mäearu. Eesti Keele Sihtasutus, 2004. Rahvusvaheline terminoloogiakonverents „Eesti oskuskeel 2003“ 10. ja 11. oktoobril 2003. Ettekanded. Toimetanud Sirje Mäearu. Eesti Terminoloogia Ühing, Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2004. Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999. Teine, parandustega trükk. Eesti Keele Instituut. Toimetanud Tiiu Erelt. Koostanud Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2001. Сирье Мяэару, Сложные слова и словосочетания с собственными именами. – Vārds un tā pētīšanas aspekti. Rakstu krājums 5. Liepājas Pedagoģijas akadēmijas zinātnisko rakstu krājums. Liepāja 2001, lk 337–343. Tiiu Erelt, Mati Erelt, Maire Raadik, Tiina Leemets, Sirje Mäearu. Keelenõuanne soovitab 2. Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn, 2000. Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999. Eesti Keele Instituut. Toimetanud Tiiu Erelt. Koostanud Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 1999. Sirje Mäearu, Eesnimi liitumi osana. – Congressus Octavus Internationalis Fenno-Ugristarum, Jyväskylä 10.–15.8.1995. Pars V. Sessiones sectionum. Lexicologia & Onomastica. Jyväskylä, 1996, lk 261–264. Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Keelenõuanne soovitab. Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn, 1996. Sirje Mäearu, eerima-verbid keelekorraldussõnaraamatus. – Keel ja Kirjandus 1993, nr 7, lk 433–435. Sirje Mäearu, Võõrnimetuletiste õigekirjast. – Keel ja Kirjandus 1992, nr 8, lk 489–491. Sirje Mäearu, Nüüdiseesti deadjektiivsed ne-translatiivid. – Emakeele Seltsi aastaraamat 34, 1988. Tallinn, 1991, lk 47–54. Sirje Mäearu, Sufiksi liitumine tunnusele eesti kirjakeeles. – Ars Grammatica 1986. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn, 1987, lk 23–43.

last updated: 10.10.2005