[ sulge aken ]
| Elulookirjeldus (CV) | ||
| 1. | Eesnimi | Jüri |
| 2. | Perekonnanimi | Viikberg |
| 3. | Töökoht | Tallinna Ülikool Eesti Keele Instituut |
| 4. | Ametikoht | professor (1,0) vanemteadur (0,5) |
| 5. | Sünniaeg | 10.09.1953 (päev.kuu.aasta) |
| 6. | Haridus | 1978-1980 aspirantuur, TA Keele ja Kirjanduse Instituut 1971-1976 Tartu Riiklik Ülikool, soome-ugri keeled |
| 7. | Teenistuskäik | erialane pedagoogistaaž – 16 aastat: 2005– TLÜ, professor 1997–05 TPÜ/TLÜ, dotsent (kohakaaslus) 1989–93 TPedI, vanemõpetaja (kohakaaslus) 1976–78 Juuru Keskkool, eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialane uurijastaaž – 25 aastat: 2005- EKI vanemteadur (kohakaaslus) 2000–05 EKI eesti murrete ja sugukeelte sektor, vanemteadur 1993–99 Eesti Keele Instituut (EKI), murdesektori juhataja, vanemteadur 1990–93 KKI murdesektori juhataja kt 1984–90 KKI nooremteadur 1981–84 Keele ja Kirjanduse Instituut (KKI), murdesektori vanemlaborant |
| 8. | Teaduskraad | filoloogiakandidaat (dr. phil.), väitekiri "Estonskie jazykovye ostrovki v Sibiri" (Eesti keelesaared Siberis) |
| 9. | Teaduskraadi välja andnud asutus, aasta |
Tartu Riiklik Ülikool, 1989 |
| 10. | Tunnustused | 1984 - ajakirja Keel ja Kirjandus aastapreemia 1989 - Kirjandusmuuseumi rahvaluulematerjali kogumise I preemia 1994 - Eesti Teaduste Akadeemia ingliskeelse välispublikatsiooni preemia 2004 - haridusministri tänukiri |
| 11. | Teadusorganisatsiooniline ja –administratiivne tegevus |
2005- TLÜ eesti keele õppetooli juhataja 1999- "Eesti murrete sõnaraamatu" töörühma juht - Emakeele Seltsi juhatuse liige, ES-i abiesimees - Eesti Keele Instituudi teadusnõukogu liige - Võru Instituudi teadusnõukogu liige - TLÜ Demograafia Instituudi teadusnõukogu liige - ajakirja Oma Keel toimetuskolleegiumi liige - Emakeele Seltsi aastaraamatu toimetuskolleegiumi liige - F. J. Wiedemanni keeleauhinna komisjoni liige - TLÜ lingvistika doktoriõppekava kaitsmisnõukogu liige |
| 12. | Juhendamisel kaitstud väitekirjad |
Kaja Toikka, MA, 2000, juh. Jüri Viikberg. Kirderannikumurde idaosa murde- ja keelekontaktid. Tallinna Ülikool Mari Kendla, MA, 1999, juh. Jüri Viikberg. Lääne-Eesti kalanimetused. Tartu Ülikool |
| 13. | Teadustöö põhisuunad | Leksikoloogia, keelekontaktid, eesti dialektoloogia |
| 14. | Jooksvad grandid | Eesti Teadusfond, 2004-2007 grant nr 5968 "Eesti murrete grammatika", grandihoidja |
| 15. | Teaduspublikatsioonid |
Eesti murrete sõnaraamat. III köide ( K ), 15. vihik (kreep – kulänja). Toim Anu Haak, Mari Kendla, Jüri Viikberg. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004, lk 821–1032. Eesti murrete sõnaraamat. IV köide (K–L), 16. vihik (kuma – kõhvitsema). Toim Anu Haak, Evi Juhkam, Mari Kendla, Jüri Viikberg. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004, lk 1–212. Viikberg, Jüri 2004. Akadeemiline tekstisari "Eesti murded I–VIII" on valmis. – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 124–130. Viikberg, Jüri 2003. CD Estonian Dialects. A Discography of Estonian Language on CD-DAs and CD-ROMs. – Folklore vol. 24, pp. 118-119; 120–122. Viikberg, Jüri; Kurs, Ott 2003. Estonians in the Crimea. – Yearbook of Population Research in Finland XXXIX (2003), pp. 171–180. Eesti murrete sõnaraamat. III köide ( K ), 12. vihik (kirikline – kohaline). Toimetanud Anu Haak, Evi Juhkam, Mari Kendla, Varje Lonn, Piret Norvik, Vilja Oja, Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2002, lk 209–408. Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg, Eesti murded ja kohanimed. Toimetaja Tiit Hennoste. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002. 320 lk. Krimmi kogumik. Krymskij sbornik. The Crimean Papers. Konverentsi "140 aastat eestlust Krimmis" ettekanded (09.-10.09.2001). Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts. Eesti keelenõukogu. Tallinn, 2002. 240 lk. Viikberg, Jüri 2002. Eestlaste väljarändamine Krimmi. – Krimmi kogumik. Krymskij sbornik. The Crimean papers. Konverentsi "140 aastat eestlust Krimmis" ettekanded (09.-10.09.2001). Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts. Eesti keelenõukogu. Tallinn, lk 21–43; 44–48. Viikberg, Jüri 2002. Language shift among Siberian Estonians: pro et contra. – Opportunities and Challenges of Bilingualism. Li Wei, Jean-Marc Dewaele, Alex Housen (eds.). Contributions to the Sociology of Language 87. Berlin–New York: Mouton de Gruyter, pp. 125–144. Eesti murrete sõnaraamat. II köide (J – K), 10. vihik (katt – kesävuma). Toimetanud Vilja Oja, Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2001, lk 845–1073. Liina Lindström, Varje Lonn, Mari Mets, Karl Pajusalu, Pire Teras, Ann Veismann, Eva Velsker, Jüri Viikberg, Eesti murrete korpus ja kolme murde sagedasema sõnavara võrdlus. – Keele kannul. Pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks. Koostanud ja toimetanud Reet Kasik. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 17. Tartu, lk 186–211. Margus Kolga, Igor Tõnurist, Lembit Vaba, Jüri Viikberg. The Red Book of the Peoples of the Russian Impire. Tallinn: NGO Red Book, 2001. Estada Kirjastus OÜ. 400 p. Viikberg, Jüri 2001. Mobility and minorities in Estonia. – Developing minority languages. The Proceedings of the Fifth International Conference on Minority Languages. July 1993, Cardiff, Wales. Editors Peter Wynn Thomas, Jayne Mathias. Cardiff University: Gomer Press, pp. 47–54. Viikberg, Jüri 2001. Vom Kaukasien bis zum Japanischen Meer. Sprachkontakte estnischer Umsiedler mit den einheimischen Völkern. – 100 aastat akadeemilist eesti keele õpet Uppsala ülikoolis. Eesti keele ja keelepoliitika ettekanded. 100 Years of Academic Teaching of Estonian at the University of Uppsala. Reports on the Estonian Language and Language Policy. Koostajad R. Raag, J. Valge. Uppsala-Tartu, lk 89–97. Viikberg, Jüri 2001. Vähemusrahvus. Terminist, selle tähendusest ja kasutamisest. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 197–201. Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Eesti Keele Instituudi toimetised 7. Tallinn. XXII + 498 lk. Viikberg, Jüri 2000. Estonian National Minorities: Past and Present. – Integrācija un etnopolitika. Red. E. Vēbers. Rīga: Jumava, pp. 470–482. Viikberg, Jüri 2000. Omad ja võõrad murdearhiivi vaatevinklist. – Eestlane ja tema maa. Konverentsi "Kodumaa ja kodupaik: eestlase territoriaalne identiteet" (16.-17. november 1999) materjale. Koostanud ja toimetanud A. Jürgenson. Scripta ethnologica 4. Tallinn: Ajaloo Instituut, lk 186–196. Eesti murrete sõnaraamat. II köide (J – K), 9. vihik (kandetagune – kats). Toimetanud Anu Haak, Vilja Oja, Aldi Sepp, Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 1999, lk 645–844. Eesti rahvaste raamat. Rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1999. 598 lk. Viikberg, Jüri 1999. Language shift among Siberian Estonians: pro and contra. – International Journal of the Sociology of Language 139. Estonian Sociolinguistics. Edited by T. Hennoste. General Editor J. Fishman. Berlin-New York: Mouton de Gruyter, pp. 105–124. Viikberg, Jüri 1998. Eesti Vabariigi rahvastik ja rahvastikupoliitika 1990. aastatel. – Kaks algust. Eesti Vabariik – 1920. ja 1990. aastad. Ad fontes 3. Tallinn: Eesti Riigiarhiiv, lk 156–163. Viikberg, Jüri 1998. Siperian suomalaiset ja kielipolitiikka. – Kaheksa keelt, kaheksa rahvast. Koostanud J. Õispuu, toimetanud M. Joalaid. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, lk 83–93. Viikberg, Jüri 1998. Venemaa eestlaste keele uurimisest. – Väliseestlaste keelest. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 9. Tartu: Tartu Ülikool, lk 36–38. Eesti filoloogia poolsajand Teaduste Akadeemias. Toimetanud Jüri Viikberg. Eesti Keele Instituut. Tallinn, 1997. 440 lk. Viikberg, Jüri 1997. Dialects and minorities contra official language. – Language minorities and minority languages in the changing Europe. Proceedings of the 6th International Conference on Minority Languages Gdansk, 1–5 July, 1996. Edited by B. Synak and T. Wicherkiewicz. Gdansk, pp. 109–114. Viikberg, Jüri 1997. Eesti külad Venemaal: keel ja identiteet. – Eestlane olla... Eesti keele ja kultuuri perspektiivid. Tartu: Tartu Ülikool, lk 28–52. Viikberg, Jüri 1996. Nord- und Südestnisch in Sibirien: neben- und übereinander. – Lapponica et Uralica. 100 Jahre finnisch-ugrischer Unterricht an der Universität Uppsala. Vorträge am Jubiläumssymposium 20.–23. April 1994. Herausgegeben von Lars-Gunnar Larsson. Studia Uralica Upsaliensia 26. Uppsala, S. 325–329. Viikberg, Jüri 1995. Die kulturelle Lage der Minderheiten in Estland. – Letopis. Zeitschrift für sorbische Sprache, Geschichte und Kultur. Gesamtband 42. Jahrgang 1995. Sonderheft: Minderheiten – Rechte und Realitäten. Bautzen: Domowina-Verlag, S. 104–110. Viikberg, Jüri 1994. Estonians in Russia – Russians in Estonia. – Oral Memory & National Identity. Papers of the International Conference held in Tallinn, September 18–19, 1993. Tallinn, pp. 54–64. Margus Kolga, Igor Tõnurist, Lembit Vaba, Jüri Viikberg, Vene impeeriumi rahvaste punane raamat. Tallinn 1993. XII + 372 lk. Viikberg, Jüri 1992. Estonians in Siberia. – Fenno-ugrica Suecana 11. Stockholm, pp. 79–90. Viikberg, Jüri 1991. An Estonian village in the Far East. – Multilingualism in the Nordic countries and beyond. Ed. K. Herberts & C. Laurén. Papers from the Sixth Nordic Conference on Bilingualism 4.–6.6.1990 Vasa, Finland. Abo, pp. 326–332. Viikberg, Jüri 1990. Die Sprachkontakte des Sibirien-Estnischen. – Congressus Septimus Internationalis Fenno-ugristarum. B 3. Sessiones sectionum. Dissertationes. Linguistica. Debrecen, S. 298–303. Viikberg, Jüri 1990. The Siberian Estonians and Language Policy. – Fourth International Conference on Minority Languages. Vol. II: Western and Eastern European Papers. D. Corter, J. F. Hoekstra, L. G. Jansma and J. Ytsma (eds.). Multilingual Matters 71. – Clevedon – Philadelphia, pp. 175–180. Viikberg, Jüri 1989. Koodivahetus ja Siberi eestlased. Lähtekohti. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 202–205. Viikberg, Jüri 1989. Suomalais-virolaisia kielisuhteita Siperiassa. – Virittäjä, n:o 1, s. 79–88. Viikberg, Jüri 1988. Vanematest eesti asundustest Siberis. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 284–288. Viikberg, Jüri; Rannut, Mart. Istoricheskij aspekt statusa jazyka (na materiale éstonskogo jazyka). Preprint KKI-52. Tallinn. 36 c. Viikberg, Jüri 1986. Éstonskie jazykovye ostrovki v Sibiri. (Vozniknovenie, izmenenija, kontakty.) Preprint KKI-41. Tallinn. 32 c. Viikberg, Jüri 1984. Vadjalaste nahaparkimisest. – Etnograafiamuuseumi aastaraamat 34. Tallinn, lk 91–98. Viikberg, Jüri; Vaba, Lembit 1984. Siberi põhjaeestlasi kõnetamas. – Keel ja Kirjandus, nr 3-4, lk 145–156, 210–223. Hans Tiismani elutee. – Keel ja Kirjandus 1976, nr 7, lk 419–421. Viikberg, Jüri 1976. Zur Bedeutung und Etymologie von pirkka. – SFU XV, nr 3, S. 155–158. |
viimati muudetud: 10.10.2005
| Curriculum Vitae (CV) | ||
| 1. | First Name | Jüri |
| 2. | Surname | Viikberg |
| 3. | Institution | Tallinn University Institute of the Estonian Language |
| 4. | Position | professor (1,0) senior researcher (0,5) |
| 5. | Date of birth | 10.09.1953 (day.month.year) |
| 6. | Education | 1978–1980 post-graduate student, Institute of Language and Literature, Estonian Academy of Sciences 1971–1976 Tartu State University, Estonian Philology, Finno-Ugric languages |
| 7. | Research and professional experience |
Pedagogical professional experience – 16 years: 1976–78 Juuru secondary school, teacher of the Estonian language and literature 1989–93 Tallinn Pedagogical University (TPU), (part-time) lecturer 1997–05 TPU, (part-time) assistant professor 2005– Tallinn University, professor Research professional experience – 25 years: 1981–84 Institute of Language and Literature (ILL), department of dialectology, senior assistant 1984–90 ILL, junior researcher 1990–93 ILL, acting head of the department of dialectology 1993–99 Institute of the Estonian Language (IEL), head of the department of dialectology, senior researcher 2000–05 IEL, department of Estonian dialects and cognate languages, senior researcher 2005- IEL (part-time) senior researcher |
| 8. | Academic degree | PhD, thesis "Estonskie jazykovye ostrovki v Sibiri" (Estonian linguistic enclaves in Siberia) |
| 9. | Dates and sites of earning the degrees |
Tartu University, 1989 |
| 10. | Honours/awards | 1984 - annual prize of the Keel ja Kirjandus magazine 1989 - the main prize of Estonian Literary Museum (for folkloristic collections) 1994 - prize of Estonian Academy of the Sciences (for publication abroad) 2004 - Letter of Thanks of the Minister of Education |
| 11. | Research-administrative experience |
2005- head of chair of the Estonian language, Tallinn University 1999- teamleader of the Dictionary of Estonian dialects, Institute of the Estonian Language – board of the Mother Tongue Society, vice president – scientific board of the Institute of the Estonian Language, member – scientific board of the Võru Institute, member – scientific board of the Institute of Estonian Demography, Tallinn University, member – editorial board of the journal Oma Keel, member – editorial board of the year-book of the Mother Tongue Society, member – examination commission for PhD thesis in linguistics, Tallinn University, member |
| 12. | Supervised dissertations |
Kaja Toikka, MA, 2000, superv. Jüri Viikberg. Kirderannikumurde idaosa murde- ja keelekontaktid. Tallinna Ülikool Mari Kendla, MA, 1999, superv. Jüri Viikberg. Lääne-Eesti kalanimetused. Tartu Ülikool |
| 13. | Current research program | Lexicology, language contacts, Estonian dialectology |
| 14. | Current grant funding | Grant of Estonian Science Foundation, principal investigator: 2004–07 (No 5968) Grammar of Estonian dialects |
| 15. | List of most important publications |
Eesti murrete sõnaraamat. III köide ( K ), 15. vihik (kreep – kulänja). Toim Anu Haak, Mari Kendla, Jüri Viikberg. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004, lk 821–1032. Eesti murrete sõnaraamat. IV köide (K–L), 16. vihik (kuma – kõhvitsema). Toim Anu Haak, Evi Juhkam, Mari Kendla, Jüri Viikberg. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004, lk 1–212. Viikberg, Jüri 2004. Akadeemiline tekstisari "Eesti murded I–VIII" on valmis. – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 124–130. Viikberg, Jüri 2003. CD Estonian Dialects. A Discography of Estonian Language on CD-DAs and CD-ROMs. – Folklore vol. 24, pp. 118-119; 120–122. Viikberg, Jüri; Kurs, Ott 2003. Estonians in the Crimea. – Yearbook of Population Research in Finland XXXIX (2003), pp. 171–180. Eesti murrete sõnaraamat. III köide ( K ), 12. vihik (kirikline – kohaline). Toimetanud Anu Haak, Evi Juhkam, Mari Kendla, Varje Lonn, Piret Norvik, Vilja Oja, Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2002, lk 209–408. Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg, Eesti murded ja kohanimed. Toimetaja Tiit Hennoste. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002. 320 lk. Krimmi kogumik. Krymskij sbornik. The Crimean Papers. Konverentsi "140 aastat eestlust Krimmis" ettekanded (09.-10.09.2001). Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts. Eesti keelenõukogu. Tallinn, 2002. 240 lk. Viikberg, Jüri 2002. Eestlaste väljarändamine Krimmi. – Krimmi kogumik. Krymskij sbornik. The Crimean papers. Konverentsi "140 aastat eestlust Krimmis" ettekanded (09.-10.09.2001). Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts. Eesti keelenõukogu. Tallinn, lk 21–43; 44–48. Viikberg, Jüri 2002. Language shift among Siberian Estonians: pro et contra. – Opportunities and Challenges of Bilingualism. Li Wei, Jean-Marc Dewaele, Alex Housen (eds.). Contributions to the Sociology of Language 87. Berlin–New York: Mouton de Gruyter, pp. 125–144. Eesti murrete sõnaraamat. II köide (J – K), 10. vihik (katt – kesävuma). Toimetanud Vilja Oja, Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2001, lk 845–1073. Liina Lindström, Varje Lonn, Mari Mets, Karl Pajusalu, Pire Teras, Ann Veismann, Eva Velsker, Jüri Viikberg, Eesti murrete korpus ja kolme murde sagedasema sõnavara võrdlus. – Keele kannul. Pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks. Koostanud ja toimetanud Reet Kasik. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 17. Tartu, lk 186–211. Margus Kolga, Igor Tõnurist, Lembit Vaba, Jüri Viikberg. The Red Book of the Peoples of the Russian Impire. Tallinn: NGO Red Book, 2001. Estada Kirjastus OÜ. 400 p. Viikberg, Jüri 2001. Mobility and minorities in Estonia. – Developing minority languages. The Proceedings of the Fifth International Conference on Minority Languages. July 1993, Cardiff, Wales. Editors Peter Wynn Thomas, Jayne Mathias. Cardiff University: Gomer Press, pp. 47–54. Viikberg, Jüri 2001. Vom Kaukasien bis zum Japanischen Meer. Sprachkontakte estnischer Umsiedler mit den einheimischen Völkern. – 100 aastat akadeemilist eesti keele õpet Uppsala ülikoolis. Eesti keele ja keelepoliitika ettekanded. 100 Years of Academic Teaching of Estonian at the University of Uppsala. Reports on the Estonian Language and Language Policy. Koostajad R. Raag, J. Valge. Uppsala-Tartu, lk 89–97. Viikberg, Jüri 2001. Vähemusrahvus. Terminist, selle tähendusest ja kasutamisest. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 197–201. Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Eesti Keele Instituudi toimetised 7. Tallinn. XXII + 498 lk. Viikberg, Jüri 2000. Estonian National Minorities: Past and Present. – Integrācija un etnopolitika. Red. E. Vēbers. Rīga: Jumava, pp. 470–482. Viikberg, Jüri 2000. Omad ja võõrad murdearhiivi vaatevinklist. – Eestlane ja tema maa. Konverentsi "Kodumaa ja kodupaik: eestlase territoriaalne identiteet" (16.-17. november 1999) materjale. Koostanud ja toimetanud A. Jürgenson. Scripta ethnologica 4. Tallinn: Ajaloo Instituut, lk 186–196. Eesti murrete sõnaraamat. II köide (J – K), 9. vihik (kandetagune – kats). Toimetanud Anu Haak, Vilja Oja, Aldi Sepp, Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 1999, lk 645–844. Eesti rahvaste raamat. Rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1999. 598 lk. Viikberg, Jüri 1999. Language shift among Siberian Estonians: pro and contra. – International Journal of the Sociology of Language 139. Estonian Sociolinguistics. Edited by T. Hennoste. General Editor J. Fishman. Berlin-New York: Mouton de Gruyter, pp. 105–124. Viikberg, Jüri 1998. Eesti Vabariigi rahvastik ja rahvastikupoliitika 1990. aastatel. – Kaks algust. Eesti Vabariik – 1920. ja 1990. aastad. Ad fontes 3. Tallinn: Eesti Riigiarhiiv, lk 156–163. Viikberg, Jüri 1998. Siperian suomalaiset ja kielipolitiikka. – Kaheksa keelt, kaheksa rahvast. Koostanud J. Õispuu, toimetanud M. Joalaid. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, lk 83–93. Viikberg, Jüri 1998. Venemaa eestlaste keele uurimisest. – Väliseestlaste keelest. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 9. Tartu: Tartu Ülikool, lk 36–38. Eesti filoloogia poolsajand Teaduste Akadeemias. Toimetanud Jüri Viikberg. Eesti Keele Instituut. Tallinn, 1997. 440 lk. Viikberg, Jüri 1997. Dialects and minorities contra official language. – Language minorities and minority languages in the changing Europe. Proceedings of the 6th International Conference on Minority Languages Gdansk, 1–5 July, 1996. Edited by B. Synak and T. Wicherkiewicz. Gdansk, pp. 109–114. Viikberg, Jüri 1997. Eesti külad Venemaal: keel ja identiteet. – Eestlane olla... Eesti keele ja kultuuri perspektiivid. Tartu: Tartu Ülikool, lk 28–52. Viikberg, Jüri 1996. Nord- und Südestnisch in Sibirien: neben- und übereinander. – Lapponica et Uralica. 100 Jahre finnisch-ugrischer Unterricht an der Universität Uppsala. Vorträge am Jubiläumssymposium 20.–23. April 1994. Herausgegeben von Lars-Gunnar Larsson. Studia Uralica Upsaliensia 26. Uppsala, S. 325–329. Viikberg, Jüri 1995. Die kulturelle Lage der Minderheiten in Estland. – Letopis. Zeitschrift für sorbische Sprache, Geschichte und Kultur. Gesamtband 42. Jahrgang 1995. Sonderheft: Minderheiten – Rechte und Realitäten. Bautzen: Domowina-Verlag, S. 104–110. Viikberg, Jüri 1994. Estonians in Russia – Russians in Estonia. – Oral Memory & National Identity. Papers of the International Conference held in Tallinn, September 18–19, 1993. Tallinn, pp. 54–64. Margus Kolga, Igor Tõnurist, Lembit Vaba, Jüri Viikberg, Vene impeeriumi rahvaste punane raamat. Tallinn 1993. XII + 372 lk. Viikberg, Jüri 1992. Estonians in Siberia. – Fenno-ugrica Suecana 11. Stockholm, pp. 79–90. Viikberg, Jüri 1991. An Estonian village in the Far East. – Multilingualism in the Nordic countries and beyond. Ed. K. Herberts & C. Laurén. Papers from the Sixth Nordic Conference on Bilingualism 4.–6.6.1990 Vasa, Finland. Abo, pp. 326–332. Viikberg, Jüri 1990. Die Sprachkontakte des Sibirien-Estnischen. – Congressus Septimus Internationalis Fenno-ugristarum. B 3. Sessiones sectionum. Dissertationes. Linguistica. Debrecen, S. 298–303. Viikberg, Jüri 1990. The Siberian Estonians and Language Policy. – Fourth International Conference on Minority Languages. Vol. II: Western and Eastern European Papers. D. Corter, J. F. Hoekstra, L. G. Jansma and J. Ytsma (eds.). Multilingual Matters 71. – Clevedon – Philadelphia, pp. 175–180. Viikberg, Jüri 1989. Koodivahetus ja Siberi eestlased. Lähtekohti. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 202–205. Viikberg, Jüri 1989. Suomalais-virolaisia kielisuhteita Siperiassa. – Virittäjä, n:o 1, s. 79–88. Viikberg, Jüri 1988. Vanematest eesti asundustest Siberis. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 284–288. Viikberg, Jüri; Rannut, Mart. Istoricheskij aspekt statusa jazyka (na materiale éstonskogo jazyka). Preprint KKI-52. Tallinn. 36 c. Viikberg, Jüri 1986. Éstonskie jazykovye ostrovki v Sibiri. (Vozniknovenie, izmenenija, kontakty.) Preprint KKI-41. Tallinn. 32 c. Viikberg, Jüri 1984. Vadjalaste nahaparkimisest. – Etnograafiamuuseumi aastaraamat 34. Tallinn, lk 91–98. Viikberg, Jüri; Vaba, Lembit 1984. Siberi põhjaeestlasi kõnetamas. – Keel ja Kirjandus, nr 3-4, lk 145–156, 210–223. Hans Tiismani elutee. – Keel ja Kirjandus 1976, nr 7, lk 419–421. Viikberg, Jüri 1976. Zur Bedeutung und Etymologie von pirkka. – SFU XV, nr 3, S. 155–158. |
last updated: 10.10.2005
[ sulge aken ]