[ sulge aken ]

Elulookirjeldus (CV)
1.Eesnimi Helmi
2.Perekonnanimi Neetar
3.Töökoht Eesti Keele Instituut
4.Ametikoht erakorraline vanemteadur
5.Sünniaeg 29.01.1934 (päev.kuu.aasta)
6.Haridus 1953-1958 Tartu Riiklik Ülikool (eesti keele ja kirjanduse õpetaja)
7.Teenistuskäik Eesti Keele Instituudi (1947-1993 Keele ja Kirjanduse Instituut) murdesektoris (2000. aastast eesti murrete ja lähisugukeelte sektor)
2003- erakorraline vanemteadur
1998-2003 vanemteadur
1993-1998 juhtteadur
1974-1993 vanemteadur
1965-1974 nooremteadur
1964-1965 bibliograaf
1963-1964 nooremteadur
1960-1963 aspirantuur instituudis

1958-1960 Märjamaa Keskkool (eesti keele ja kirjanduse õpetaja)
8.Teaduskraad filoloogiadoktor
9.Teaduskraadi välja
andnud asutus, aasta		 Tartu Ülikool, 1994
10.Tunnustused Soome Kirjanduse Seltsi välisliige (aastast 2000)
Emakeele Seltsi auliige (aastast 2005)
11.Teadusorganisatsiooniline
ja –administratiivne
tegevus		 Atlas Linguarum Europae (ALE) toimetuskolleegiumi liige
"Oma Keel" - toimetuskolleegiumi liige
1999-2004 Emakeele Seltsi aastaraamatu toimetuskolleegiumi liige
ALE kohalike komiteede liige: NSVL komitee (1976-1991), Eesti rahvuskomitee esimees (alates 1977)
Tallinna Pedagoogikaülikooli toimetiste (sotsiaal- ja kasvatusteadused) toimetuskolleegiumi liige
Atlas Linguarum Fennicarum - toimetuskolleegiumi liige
12.Juhendamisel kaitstud
väitekirjad

Taimi Rosenberg, MA, 2003, juh. Helmi Neetar. Hargla noomeni muutmine. Tallinna Pedagoogikaülikool
13.Teadustöö põhisuunad dialektoloogia, leksikoloogia, geolingvistika
14.Jooksvad grandid Teadusteema "Eesti keele geograafiline ja diakrooniline teisenemine"
(tunnusnumber SF0052487s03, kestus 2003-2007), täitja
15.Teaduspublikatsioonid

Altas Linguarum Fennicarum. Itämerensuomalainen kielikartasto. Läänemeresoome keeleatlas. Ostseefinnischer Sprachatlas. Лингвистический атлас прибалтийско-финских языков. ALFE 1. Päätoimittaja Tuomo Tuomi. Vastaava toimittaja Seppo Suhonen. Toimitus: Anneli Hänninen, Raimo Jussila, Lilja Kirppu, Arvo Laanest, Heikki Leskinen, Helmi Neetar, Vilja Oja, Vladimir Rjagojev, Ulla Vanhatalo, Tiit-Rein Viitso, Nina Zaitseva. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 800. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 118. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus 2004, 464 lk.

Eesti murrete sõnaraamat, III köide (K). Koostanud Anu Haak, Evi Juhkam, Mari Kendla Varje Lonn, Mari Must, Helmi Neetar, Salme Nigol, Ellen Niit, Piret Norvik, Vilja Oja, Valdek Pall, Eevi Ross, Aldi Sepp, Jüri Viikberg, Helmi Viires, toimetanud Anu Haak, Evi Juhkam, Varje Lonn, Helmi Neetar, Piret Norvik, Vilja Oja, Jüri Viikberg. Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2001-2004, 1032 lk.

Neetar, Helmi 2002a. Aili Univere kui murdeuurija. – Emakeele Seltsi aastaraamat 47 (2001). Eesti Teaduste Akadeemia. Emakeele Selts. Tallinn, 7-22.

Neetar, Helmi 2002b. tk-ühend eesti murretes (välja arvatud pitk ~ pikk). – Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Koostanud Marja Kallasmaa, toimetanud M. Kallasmaa, Margit Langemets. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 113-127.

Eesti murrete sõnaraamat, II köide (J-K). Koostanud Evi Juhkam, Mari Must, Helmi Neetar, Salme Nigol, Ellen Niit, Vilja Oja, Eevi Ross, Helmi Viires. Trükki toimetanud Ellen Niit, Anu Haak, Vilja Oja, Aldi Sepp, Jüri Viikberg. Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut. Tallinn, 1997-2001, 1085 lk.

Neetar, Helmi 2001. Aili Univere kui murdekoguja. – Keel ja Kirjandus, 11, 778-782.

Neetar, Helmi 2000a. Ilmakaared keeleatlases: Atlas Linguarum Fennicarum (ALFE). – Studia ad geographiam linguarum pertinentia. Eesti Keele Instituudi toimetised 6. Toimetanud Vilja Oja, Seppo Suhonen. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 87-101.

Neetar, Helmi 2000b. Kihnu murraku kahest erijoonest. – Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Eesti Keele Instituudi toimetised 7. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 179-183.

Neetar, Helmi 1998. Võru murre eesti kirjakeele rikastajana. – Lõunaeesti keelest ja kiräkeelest. Võro Instituudi toimõtisõq 3. Toimõndanuq N. Reimann ja T. Tender. Tarto-Võro, 45-59, 116.

Eesti murrete sõnaraamat, I köide (A-J). Koostanud Anu Haak, Evi Juhkam, Mari Must, Mart Mäger, Helmi Neetar, Salme Nigol, Ellen Niit, Vilja Oja, Valdek Pall, Eevi Ross, Aili Univere, Helmi Viires, trükki toimetanud Helmi Neetar (a - ajama; b - iätüss), Ellen Niit (atak - aõldama; j - jüvätämä), Eevi Ross (ajamutt - asõl). Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 1994-1997, 1112 lk.

Neetar, Helmi 1997. Hiiu murdekeel Jean Baptiste Holzmayeri "Osilianas". – Pühendusteos Huno Rätsepale. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 7. Tartu, 155-166.

Neetar, Helmi 1994. Suffixvarianten in estnischen Dialekten. - Verhandlungen des Internationalen Dialektologenkongresses, Bamberg, 1990. Band 3. ZDL Beiheft 76. Hrsg.: Wolfgang Viereck. Stuttgart: Franz Steiner Verlag, 393-400.

Neetar, Helmi 1992a. "Eesti keele mõisteline sõnaraamat" (EKMS) ja murdekeel. – Keel ja Kirjandus, 6, 350-355.

Neetar, Helmi 1992b. Etymologisches im estnischen Dialektwörterbuch (EDW). – Euralex '92. Proceedings I-II. Part II (Studia translatologica A, vol. 2). Tampere: Tampere University, 607-614.

Neetar, Helmi 1991a. Ilmakaared rahvasuus. – Keel ja Kirjandus, 11, 656-665.

Neetar, Helmi 1991b. aeg-sõna "Eesti murrete sõnaraamatus". – Keel ja Kirjandus, 5, 289-292.

Neetar, Helmi 1991c. Sonderentwicklungen bei der Verbalnomina im estnischen Inseldialekt. – Linguistica Uralica, 1, 33-41.

Neetar, Helmi 1990a. Stand der Erforschung der estnischen Dialekte. Rundtischgespräch "Dialektologia Uralica". Debrecen, 30. August 1990. – Mitteilungen der Societatis Uralo-Altaica 10. Hamburg, 56-58.

Neetar, Helmi 1990b. Deverbaalne nominaaltuletus eesti murretes I. Toimetanud Valdek Pall. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 244 lk.

Neetar, Helmi 1990c. Die estnischen Verbalnomina auf *-in : -ime als Bestimmungswort. – Congressus Septimus Internationalis Fenno-Ugristarum, Debrecen 27.VII-2.IX 1990. Sessiones sectionum dissertationes. Linguistica 3B. Redigunt Lászlo Jakob, László Keresztes, Antal Kiss, Sándor Maticsák. Debrecen, 332-336.

Neetar, Helmi 1990d. Lehnverben und die deverbale Nominalderivation (insbesondere im Estnischen). – Materialy VI meždunarodnogo kongressa finno-ugrovedov. Tom 2. Akademia nauk SSR. Uralskoe otdelenie. Komi nautšnyi tsentr. Institut jazyka, literatury i istorii. Moskva: Nauka, 355-357.

Neetar, Helmi 1989a. Laenamisest eesti sõnatuletuses. – Keelest ja kultuurist. Emakeele Seltsi aastaraamat 33 (1987). Tallinn: Eesti Raamat, 42-51.

Neetar, Helmi 1989b. Über die Rolle der Wörter mit *n und *ek/*eh bei der Herausbildung des estnischen Suffixes -e : -me (Ein morphologischer Überblick). – Sovetskoe Finnougrovedenie, 1, 4-18.

Neetar, Helmi 1988a. Problematisches in der Entwicklung des estnischen Suffixes -e : -me. - Sovetskoe Finnougrovedenie, 4, 251-262.

Neetar, Helmi 1988b. Mõnest teonimetarindist eesti murretes. - Sõnavara teemadel. Emakeele Seltsi aastaraamat 32 (1986). Tallinn: Eesti Raamat, 36-45.

Neetar, Helmi 1987a. Zu den Beziehungen zwischen Verb und Nomen agentis in den estnischen Dialekten. – Sovetskoe Finnougrovedenie, 1, 1-12.

Neetar, Helmi 1987b. Über die Semantik des Nomen agentis in den estnischen Dialekten. – Sovetskoe Finnougrovedenie, 3, 157-166.

Neetar, Helmi 1986a. Zu nichtsynkopischen Nomina agentis in den estnischen Dialekten. – Sovetskoe Finnougrovedenie, 3, 187-197.

Neetar, Helmi 1986b. Keelekilluke saartelt: käehakatus, käehakati, käehake. – Keelest ja rahvaluulest. Emakeele Seltsi aastaraamat 30 (1984). Tallinn: Eesti Raamat, 47-49.

Neetar, Helmi 1985a. Zur Form des Nomens agentis in den estnischen Dialekten (Vokalharmonie, einsilbige und e-stämmige Verben). – Sovetskoe Finnougrovedenie, 4, 237-246.

Neetar, Helmi 1985b. is- ja us-deverbaalide murdetaustast. – Eesti keelest mustlaskeeleni. Emakeele Seltsi aastaraamat 29 (1983). Tallinn: Eesti Raamat, 30-38.

Neetar, Helmi 1985c. Lauri Kettunen ja eesti murdeuurimine. Pilguheit aastate taha. – Keel ja Kirjandus, 9, 530-532.

Neetar, Helmi 1984. Über die Apokope in Nomina agentis der estnischen Dialekte. – Sovetskoe Finnougrovedenie, 2, 81-87.

Neetar, Helmi 1981. Der da-Infinitiv als Attribut in estnischen Dialekten. – Congressus Quartus Internationalis Fenno-Ugristarum. Pars III. Budapest, 312-313.

Neetar, Helmi 1980. Über die Beziehungen zwischen dem ma-Infinitiv und dem Ableitungssuffix -ma in den estnischen Dialekten. – Congressus Quintus Internationalis Fenno-Ugristarum. Pars III. Redegit Osmo Ikola. Curaverunt Kaisa Häkkinen, M. K. Suojanen. Turku: Suomen Kielen Seura, 135-142.

Neetar, Helmi 1978. Hiiumaa sõnade morfoloogiast Wiedemanni sõnaraamatus. – Sõna ja nimi. Emakeele Seltsi aastaraamat 23. Tallinn: Eesti Raamat, 33-40.

Neetar, Helmi 1976. Hiiumaa sõnade foneetikast Wiedemanni sõnaraamatus. – Emakeele Seltsi aastaraamat 21 (1975). Tallinn: Eesti Raamat, 89-93.

Neetar, Helmi 1975a. Die Komparation der Substantive im Estnischen. – Congressus Tertius Internationalis Fenno-Ugristarum. Pars I. Acta linguistica. Redegit Valmen Hallap. Adiuvantibus Anu-Reet Hausenberg & Aime Kährik. Tallinn: Valgus, 293-297.

Neetar, Helmi 1975b. i-mitmusest Hiiumaal. – Emakeele Seltsi aastaraamat 19-20 (1973-1974). Tallinn: Eesti Raamat, 205-217.

Neetar, Helmi 1970. Määrsõnalisest täiendist eesti murretes. – Emakeele Seltsi aastaraamat 16 (1970). Tallinn: Eesti Raamat, 195-206.

Neetar, Helmi 1969. ma-sufiksist eesti murretes. – Emakeele Seltsi aastaraamat 14-15 (1968-1969). Tallinn: Eesti Raamat, 115-130.

Neetar, Helmi 1966. eks-laused. – Emakeele Seltsi aastaraamat 12 (1966). Tallinn: Eesti Raamat, 119-123.

Neetar, Helmi 1965a. Aluse ja öeldise ühildumise seaduspärasustest eesti murretes. – Keel ja Kirjandus, 1, 25-29.

Neetar, Helmi 1965b. Aluse (kollektiivsubstantiivi) ja öeldise ühildumisest eesti murretes. – Emakeele Seltsi aastaraamat 11 (1965). Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, 185-193.

Neetar, Helmi 1964. Aluse ja öeldise ühildumist mõjutavatest teguritest eesti murretes. – Emakeele Seltsi aastaraamat X (1964). Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, 151-166.

Neetar, Helmi 1963. Ühest aluse ja öeldise ühildumise juhust eesti murretes. – Nonaginta. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 6. Tallinn, 217-223.

Neetar, Helmi 1959. Ühest partitiivi funktsioonist karjala valdai murdes. – Emakeele Seltsi aastaraamat V (1959). Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 251-252.

viimati muudetud: 05.10.2005

Curriculum Vitae (CV)
1.First Name Helmi
2.Surname Neetar
3.Institution Institute of Estonian Language
4.Position senior researcher (extraordinary)
5.Date of birth 29.01.1934 (day.month.year)
6.Education 1953-1958 Tartu State University (diploma of teacher of Estonian Language and Literature)
7.Research and
professional experience		 Institute of Estonian Language (1947-1993 Institute of Language and Literature), Department of Dialectology (since 2000 Department of Dialects and Cognate Languages)
2003- senior researcher (extraordinary)
1998-2003 senior researcher
1993-1998 leading researcher
1974-1993 senior researcher
1965-1974 junior researcher
1964-1965 senior office assistant
1963-1964 junior researcher
1960-1963 postgraduate study (Institute of Language and Literature)

1958-1960 Märjamaa Secondary School (teacher of Estonian language and literature)
8.Academic degree PhD
9.Dates and sites of
earning the degrees		 University of Tartu, 1994
10.Honours/awards Correspondending member of the Finnish Literature Society (since 2000)
Honorary member of the Mother Tongue Society (since 2005)
11.Research-administrative
experience		 Member of the Editioral Board of Atlas Linguarum Europae (ALE)
Member of the Editirnal Board of the journal "Oma Keel"
1999-2004 member of the Editioral Board of the Yearbook of the Mother Tongue Society
Member of the local committees of ALE: committee of USSR (1976-1991), chairperson of the Estonian Committee since 1977
Member of the Editioral Board of the Proceedings of the Tallinn Pedagogical University of Social and Educational Sciences
Member of the Editioral Board of Atlas Linguarum Fennicarum
12.Supervised dissertations

Taimi Rosenberg, MA, 2003, superv. Helmi Neetar. Hargla noomeni muutmine. Tallinna Pedagoogikaülikool
13.Current research program dialectology, lexicology, geolinguistic
14.Current grant funding
15.List of most important publications

Altas Linguarum Fennicarum. Itämerensuomalainen kielikartasto. Läänemeresoome keeleatlas. Ostseefinnischer Sprachatlas. Лингвистический атлас прибалтийско-финских языков. ALFE 1. Päätoimittaja Tuomo Tuomi. Vastaava toimittaja Seppo Suhonen. Toimitus: Anneli Hänninen, Raimo Jussila, Lilja Kirppu, Arvo Laanest, Heikki Leskinen, Helmi Neetar, Vilja Oja, Vladimir Rjagojev, Ulla Vanhatalo, Tiit-Rein Viitso, Nina Zaitseva. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 800. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 118. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus 2004, 464 lk.

Eesti murrete sõnaraamat, III köide (K). Koostanud Anu Haak, Evi Juhkam, Mari Kendla Varje Lonn, Mari Must, Helmi Neetar, Salme Nigol, Ellen Niit, Piret Norvik, Vilja Oja, Valdek Pall, Eevi Ross, Aldi Sepp, Jüri Viikberg, Helmi Viires, toimetanud Anu Haak, Evi Juhkam, Varje Lonn, Helmi Neetar, Piret Norvik, Vilja Oja, Jüri Viikberg. Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2001-2004, 1032 lk.

Neetar, Helmi 2002a. Aili Univere kui murdeuurija. – Emakeele Seltsi aastaraamat 47 (2001). Eesti Teaduste Akadeemia. Emakeele Selts. Tallinn, 7-22.

Neetar, Helmi 2002b. tk-ühend eesti murretes (välja arvatud pitk ~ pikk). – Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Koostanud Marja Kallasmaa, toimetanud M. Kallasmaa, Margit Langemets. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 113-127.

Eesti murrete sõnaraamat, II köide (J-K). Koostanud Evi Juhkam, Mari Must, Helmi Neetar, Salme Nigol, Ellen Niit, Vilja Oja, Eevi Ross, Helmi Viires. Trükki toimetanud Ellen Niit, Anu Haak, Vilja Oja, Aldi Sepp, Jüri Viikberg. Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut. Tallinn, 1997-2001, 1085 lk.

Neetar, Helmi 2001. Aili Univere kui murdekoguja. – Keel ja Kirjandus, 11, 778-782.

Neetar, Helmi 2000a. Ilmakaared keeleatlases: Atlas Linguarum Fennicarum (ALFE). – Studia ad geographiam linguarum pertinentia. Eesti Keele Instituudi toimetised 6. Toimetanud Vilja Oja, Seppo Suhonen. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 87-101.

Neetar, Helmi 2000b. Kihnu murraku kahest erijoonest. – Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Eesti Keele Instituudi toimetised 7. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 179-183.

Neetar, Helmi 1998. Võru murre eesti kirjakeele rikastajana. – Lõunaeesti keelest ja kiräkeelest. Võro Instituudi toimõtisõq 3. Toimõndanuq N. Reimann ja T. Tender. Tarto-Võro, 45-59, 116.

Eesti murrete sõnaraamat, I köide (A-J). Koostanud Anu Haak, Evi Juhkam, Mari Must, Mart Mäger, Helmi Neetar, Salme Nigol, Ellen Niit, Vilja Oja, Valdek Pall, Eevi Ross, Aili Univere, Helmi Viires, trükki toimetanud Helmi Neetar (a - ajama; b - iätüss), Ellen Niit (atak - aõldama; j - jüvätämä), Eevi Ross (ajamutt - asõl). Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 1994-1997, 1112 lk.

Neetar, Helmi 1997. Hiiu murdekeel Jean Baptiste Holzmayeri "Osilianas". – Pühendusteos Huno Rätsepale. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 7. Tartu, 155-166.

Neetar, Helmi 1994. Suffixvarianten in estnischen Dialekten. - Verhandlungen des Internationalen Dialektologenkongresses, Bamberg, 1990. Band 3. ZDL Beiheft 76. Hrsg.: Wolfgang Viereck. Stuttgart: Franz Steiner Verlag, 393-400.

Neetar, Helmi 1992a. "Eesti keele mõisteline sõnaraamat" (EKMS) ja murdekeel. – Keel ja Kirjandus, 6, 350-355.

Neetar, Helmi 1992b. Etymologisches im estnischen Dialektwörterbuch (EDW). – Euralex '92. Proceedings I-II. Part II (Studia translatologica A, vol. 2). Tampere: Tampere University, 607-614.

Neetar, Helmi 1991a. Ilmakaared rahvasuus. – Keel ja Kirjandus, 11, 656-665.

Neetar, Helmi 1991b. aeg-sõna "Eesti murrete sõnaraamatus". – Keel ja Kirjandus, 5, 289-292.

Neetar, Helmi 1991c. Sonderentwicklungen bei der Verbalnomina im estnischen Inseldialekt. – Linguistica Uralica, 1, 33-41.

Neetar, Helmi 1990a. Stand der Erforschung der estnischen Dialekte. Rundtischgespräch "Dialektologia Uralica". Debrecen, 30. August 1990. – Mitteilungen der Societatis Uralo-Altaica 10. Hamburg, 56-58.

Neetar, Helmi 1990b. Deverbaalne nominaaltuletus eesti murretes I. Toimetanud Valdek Pall. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 244 lk.

Neetar, Helmi 1990c. Die estnischen Verbalnomina auf *-in : -ime als Bestimmungswort. – Congressus Septimus Internationalis Fenno-Ugristarum, Debrecen 27.VII-2.IX 1990. Sessiones sectionum dissertationes. Linguistica 3B. Redigunt Lászlo Jakob, László Keresztes, Antal Kiss, Sándor Maticsák. Debrecen, 332-336.

Neetar, Helmi 1990d. Lehnverben und die deverbale Nominalderivation (insbesondere im Estnischen). – Materialy VI meždunarodnogo kongressa finno-ugrovedov. Tom 2. Akademia nauk SSR. Uralskoe otdelenie. Komi nautšnyi tsentr. Institut jazyka, literatury i istorii. Moskva: Nauka, 355-357.

Neetar, Helmi 1989a. Laenamisest eesti sõnatuletuses. – Keelest ja kultuurist. Emakeele Seltsi aastaraamat 33 (1987). Tallinn: Eesti Raamat, 42-51.

Neetar, Helmi 1989b. Über die Rolle der Wörter mit *n und *ek/*eh bei der Herausbildung des estnischen Suffixes -e : -me (Ein morphologischer Überblick). – Sovetskoe Finnougrovedenie, 1, 4-18.

Neetar, Helmi 1988a. Problematisches in der Entwicklung des estnischen Suffixes -e : -me. - Sovetskoe Finnougrovedenie, 4, 251-262.

Neetar, Helmi 1988b. Mõnest teonimetarindist eesti murretes. - Sõnavara teemadel. Emakeele Seltsi aastaraamat 32 (1986). Tallinn: Eesti Raamat, 36-45.

Neetar, Helmi 1987a. Zu den Beziehungen zwischen Verb und Nomen agentis in den estnischen Dialekten. – Sovetskoe Finnougrovedenie, 1, 1-12.

Neetar, Helmi 1987b. Über die Semantik des Nomen agentis in den estnischen Dialekten. – Sovetskoe Finnougrovedenie, 3, 157-166.

Neetar, Helmi 1986a. Zu nichtsynkopischen Nomina agentis in den estnischen Dialekten. – Sovetskoe Finnougrovedenie, 3, 187-197.

Neetar, Helmi 1986b. Keelekilluke saartelt: käehakatus, käehakati, käehake. – Keelest ja rahvaluulest. Emakeele Seltsi aastaraamat 30 (1984). Tallinn: Eesti Raamat, 47-49.

Neetar, Helmi 1985a. Zur Form des Nomens agentis in den estnischen Dialekten (Vokalharmonie, einsilbige und e-stämmige Verben). – Sovetskoe Finnougrovedenie, 4, 237-246.

Neetar, Helmi 1985b. is- ja us-deverbaalide murdetaustast. – Eesti keelest mustlaskeeleni. Emakeele Seltsi aastaraamat 29 (1983). Tallinn: Eesti Raamat, 30-38.

Neetar, Helmi 1985c. Lauri Kettunen ja eesti murdeuurimine. Pilguheit aastate taha. – Keel ja Kirjandus, 9, 530-532.

Neetar, Helmi 1984. Über die Apokope in Nomina agentis der estnischen Dialekte. – Sovetskoe Finnougrovedenie, 2, 81-87.

Neetar, Helmi 1981. Der da-Infinitiv als Attribut in estnischen Dialekten. – Congressus Quartus Internationalis Fenno-Ugristarum. Pars III. Budapest, 312-313.

Neetar, Helmi 1980. Über die Beziehungen zwischen dem ma-Infinitiv und dem Ableitungssuffix -ma in den estnischen Dialekten. – Congressus Quintus Internationalis Fenno-Ugristarum. Pars III. Redegit Osmo Ikola. Curaverunt Kaisa Häkkinen, M. K. Suojanen. Turku: Suomen Kielen Seura, 135-142.

Neetar, Helmi 1978. Hiiumaa sõnade morfoloogiast Wiedemanni sõnaraamatus. – Sõna ja nimi. Emakeele Seltsi aastaraamat 23. Tallinn: Eesti Raamat, 33-40.

Neetar, Helmi 1976. Hiiumaa sõnade foneetikast Wiedemanni sõnaraamatus. – Emakeele Seltsi aastaraamat 21 (1975). Tallinn: Eesti Raamat, 89-93.

Neetar, Helmi 1975a. Die Komparation der Substantive im Estnischen. – Congressus Tertius Internationalis Fenno-Ugristarum. Pars I. Acta linguistica. Redegit Valmen Hallap. Adiuvantibus Anu-Reet Hausenberg & Aime Kährik. Tallinn: Valgus, 293-297.

Neetar, Helmi 1975b. i-mitmusest Hiiumaal. – Emakeele Seltsi aastaraamat 19-20 (1973-1974). Tallinn: Eesti Raamat, 205-217.

Neetar, Helmi 1970. Määrsõnalisest täiendist eesti murretes. – Emakeele Seltsi aastaraamat 16 (1970). Tallinn: Eesti Raamat, 195-206.

Neetar, Helmi 1969. ma-sufiksist eesti murretes. – Emakeele Seltsi aastaraamat 14-15 (1968-1969). Tallinn: Eesti Raamat, 115-130.

Neetar, Helmi 1966. eks-laused. – Emakeele Seltsi aastaraamat 12 (1966). Tallinn: Eesti Raamat, 119-123.

Neetar, Helmi 1965a. Aluse ja öeldise ühildumise seaduspärasustest eesti murretes. – Keel ja Kirjandus, 1, 25-29.

Neetar, Helmi 1965b. Aluse (kollektiivsubstantiivi) ja öeldise ühildumisest eesti murretes. – Emakeele Seltsi aastaraamat 11 (1965). Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, 185-193.

Neetar, Helmi 1964. Aluse ja öeldise ühildumist mõjutavatest teguritest eesti murretes. – Emakeele Seltsi aastaraamat X (1964). Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, 151-166.

Neetar, Helmi 1963. Ühest aluse ja öeldise ühildumise juhust eesti murretes. – Nonaginta. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 6. Tallinn, 217-223.

Neetar, Helmi 1959. Ühest partitiivi funktsioonist karjala valdai murdes. – Emakeele Seltsi aastaraamat V (1959). Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 251-252.

last updated: 05.10.2005

[ sulge aken ]