[ sulge aken ]

Elulookirjeldus (CV)
1.Eesnimi Ülle
2.Perekonnanimi Viks
3.Töökoht Eesti Keele Instituut
4.Ametikoht vanemteadur
5.Sünniaeg 24.04.1948 (päev.kuu.aasta)
6.Haridus 1975-1978, Keele ja Kirjanduse Instituudi mittestatsionaarne aspirantuur - filoloogiakandidaat,
1966-1971, Tartu Riikli Ülikool, eesti filoloogia - eesti keele ja kirjanduse õpetaja
7.Teenistuskäik 1971-... Keele ja Kirjanduse Instituut (1993-st Eesti Keele Instituut)
Sektorid:
1999 grammatikasektor, 1993 arvutuskeskus, 1978 arvutuslingvistika sektor, 1975 grammatikarühm, 1971 terminoloogia- ja õigekeelsussektor
Ametikohad:
1998 vanemteadur, 1986 juhtteadur, 1979 vanemteadur, 1973 nooremteadur, 1971 vanemlaborant
Lisafunktsioonid:
2001-2002 grammatika sihtteema juht,
1986-1998 sõnastike andmebaasi ja arvutuslingvistika töörühmade juht
8.Teaduskraad filoloogiadoktor
filoloogiakandidaat
9.Teaduskraadi välja
andnud asutus, aasta		 Tartu Ülikool 1994
Tartu Riiklik Ülikool 1978
10.Tunnustused F.J. Wiedemanni keeleauhind (2001),
Valgetähe V klassi orden (2001),
Ajakirja Keel ja Kirjandus aastaauhind (1984)
11.Teadusorganisatsiooniline
ja –administratiivne
tegevus		 Eesti Keele Instituudi teadusnõukogu liige,
Ajakirja Keel ja Kirjandus toimetuskolleegiumi liige,
Emakeele Seltsi liige,
Rahvusvahelise arvutilingvistika assotsiatsiooni (ACL) liige,
Rahvusvahelise leksikograafide ühingu (EURALEX) liige,
Soome-eesti suursõnaraamatu juhatuse liige,
Eesti-läti sõnaraamatu algatusrühma liige
12.Juhendamisel kaitstud
väitekirjad

Evelin Kuusik, MA, 1995, juh. Jaan Penjam, Ülle Viks. Eesti tüvemuutuste süsteemi modelleerimine. Tallinna Tehnikaülikool
13.Teadustöö põhisuunad 1) avatud morfoloogiamudel ja selle realisatsioon arvutis (reeglipõhine morfoloogiline süntees ja analüüs)
2) grammatiline informatsioon sõnastikes
14.Jooksvad grandid ETF 5969: Eesti grammatika kakskeelses sõnastikus (2004-2007) - grandihoidja
15.Teaduspublikatsioonid

Farbregd, T., Kangur, S., Viks, Ü. (2005). Norra-eesti eesti-norra sõnaraamat (2. trükk). Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn (807 lk).

Langemets, M., Mägedi, M., Viks, Ü. (2005). Süntaktiline info sõnastikus: probleeme ja väljavaateid. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 1 (2004). Koostaja Margit Langemets, toimetaja Maria-Maren Sepper. Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn: 71-98.

Viks, Ü. (2005). Arvutus, lingvistika ja muu. – Endspiel. Kummardus Mart Remmelile. Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn: 14-34.

Viks, Ü. (2005). Wiedemanni jälgedes: sõnastiku ja grammatika vahel. – Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind 1989-2003. Koostanud ja toimetanud Eevi Ross. Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn: 130-138.

Viks, Ü., Hein, I. (2005). Eesti keele vormiviited. – Eesti-inglise sõnaraamat. Estonian-English dictionary. TEA Kirjastus. Tallinn: 798-943.

Langemets, M., Viks, Ü. (2004). Syntactic Information in Electronic Dictionaries: Problems and Solutions. – The First Baltic Conference. Human Language Technologies. The Baltic Perspective. Riga, Latvia. April 21-22 2004: 30-34.

Viks, Ü. (2004). Grammatika Soome-eesti suursõnaraamatus. – Keel ja Kirjandus, 7: 184-191.

Viks,Ü. (2004). Topeltdoktor Toomas Help (doktoriväitekirja kaitsmise puhul). – Keel ja Kirjandus, 10: 792-793.

Ehala, M., Kaalep, H.-J., Kilgi, A., Viks, Ü. (2003). Morfoloogia. – Emakeele Seltsi aastaraamat 48, 2002. Eesti keele uurimise analüüs (koost Mati Erelt).Tallinn: 36-48.

Haak, A., Kokla, P., Kuusk, K., Laanpere, H., Viks, Ü. (2003). Soome-eesti suursõnaraamat 1, 2. Tallinn. (lisad: Eesti morfoloogia (2: 906–928) ja Eesti vastete morfoloogiasõnastik (2: 929–1301)

Langemets, M., Mäearu, S., Viks, Ü. (2003). Leksikograafide elust: Lexicom 2002 ja Euralex 2002. – Keel ja Kirjandus, 1: 42–51.

Liiv, M., Lagle, T., Romet, A., Õim, A., Kallas, J., Viks, Ü. (2003). Eesti-vene sõnaraamat III. Tallinn (1290 lk).

Viks, Ü. (2003). Eesti vasted Soome-eesti suursõnaraamatus. – Keel ja Kirjandus, 8: 599-606.

Viks, Ü. (2002). Mis kasu on keeleteadusel keeletehnoloogiast. – Arvutimaailm, 8: 11–14.

Viks, Ü., Puolakainen, T. (2002). Eesti keel ja automaatne morfoloogia. – A & A, 5: 53–62.

Viks, Ü. (2001). Linguistics in language technology: donor or user. – CONFERENCE ABSTRACTS Estonian-Latvian Language Technology at The Turn of The Century (full text) http://www.cl.ut.ee/en/courses/langtech_conf2000_abstr.html.

Viks, Ü. (2001). Muuttüübid eesti sõnastikes. – Leksikograafiaseminar: Sõna tänapäeva maailmas. Leksikografinen seminaari: Sanat nykymaailmassa. Eesti keele instituudi toimetised 9. Tallinn: 157–185 (ka http://www.eki.ee/teemad/tyybijutt.html).

Viks, Ü. (2001). Tillegg 1,2,3. Ordliste. – Tuldava, J. Lęrebok i Estisk, oversatt og bearbeidet av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks [Lisad 1,2,3. Sõnaloend. - Tuldava, J. Eesti keele õpik, tõlkinud ja ümber töötanud Turid Farbregd, Kaarina Ritson ja Ülle Viks]. Unipub forlag. Oslo: 332–390.

Viks, Ü., Vainik, E., Hein, I. (2001). K. J. Petersoni sõnastik. – IAAK. Kristian Jaak Peterson 200. Tallinn: 233–425 (ka http://www.eki.ee/peterson/).

M. Liiv, T. Lagle, A. Romet, Viks, Ü. (2000). Eesti-vene sõnaraamat II. Tallinn. (1079 lk)

Viks, Ü. (2000). Eesti keele avatud morfoloogiamudel. – Arvutuslingvistikalt inimesele. Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 1. Tartu: 9–36.

Viks, Ü. (2000). Kuidas tekib sõnastikukirjesse grammatika. – Keel ja Kirjandus, 7: 486–495.

Viks, Ü. (2000). Tools for the Generation of Morphological Entries in Dictionaries. – Second International Conference on Language Resources and Evaluation. Proceedings Volume I. Athens, Greece, 31 May – 2 June 2000, Athens: 383–388.

Farbregd, T., Lepp, H., Viks, Ü. (1999). Estisk Lommeordbok. Eesti-Norra Norra-Eesti. [Eesti taskusõnaraamat] Oslo. (600 lk, lisad: 2–31)

Viks, Ü. (1999). Kas edukas eksperiment? (H.-J. Kaalep, Eesti keele ressursside loomine ja kasutamine keeletehnoloogilises arendustöös. Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 7. Tartu University press 1999). – Keel ja Kirjandus, 7: 498–504.

Farbregd, T., Kangur, S., Viks, Ü. (1998). Norra-eesti eesti-norra sõnaraamat. Tallinn. (756 lk, lisad: 417–426)

Kuusik, E., Viks, Ü. (1998). Reeglipõhine morfoloogiline süntees. – Arvutimaailm, 1: 43–45, 63; 2: 19–21.

viimati muudetud: 27.09.2005

Curriculum Vitae (CV)
1.First Name Ülle
2.Surname Viks
3.Institution Institute of the Estonian Language
4.Position senior researcher
5.Date of birth 24.04.1948 (day.month.year)
6.Education 1975–1978 postgraduate studies, Institute of the Estonian Language, Estonian Academy of Sciences,
1966-1971 Tartu State University, Estonian language
7.Research and
professional experience		 1971-... Institute of the Estonian Language:
Departments:
1999 grammar, 1993 computing centre, 1978 computational linguistics, 1975 grammar group, 1971 terminology and language planning
Occupations:
1998 senior researcher, 1986 leading researcher, 1979 senior researcher, 1973 junior researcher, 1971 senior office assistant
Additional functions:
2001–2002 head of the grammar programme
1986–1998 head of working groups on dictionary databases and computational linguistics
8.Academic degree DSc (doctor of philology)
cand (candidate of philology)
9.Dates and sites of
earning the degrees		 Tartu University 1994
Tartu State University 1978
10.Honours/awards F.J. Wiedemann Language Award (2001),
5th class Order of the White Star (2001),
Annual prize of Keel ja Kirjandus (1984)
11.Research-administrative
experience		 Memberships:
Scientific Council of the Institute of the Estonian Language,
Keel ja Kirjandus Editorial Board,
Estonian Mother Tongue Society,
ACL (Association of Computational Linguistics),
EURALEX (European Association for Lexicography),
Finnish-Estonian Dictionary board,
Estonian-Latvian Dictionary initiative group
12.Supervised dissertations

Evelin Kuusik, MA, 1995, superv. Jaan Penjam, Ülle Viks. Eesti tüvemuutuste süsteemi modelleerimine. Tallinna Tehnikaülikool
13.Current research program 1) open model of inflectional morphology and its computer realisation (rule-based morphological synthesis and analysis)
2) representation of grammatical information in dictionaries
14.Current grant funding ETF 5969: Estonian grammar in a bilingual dictionary (2004-2007) - principal investigator
15.List of most important publications

Farbregd, T., Kangur, S., Viks, Ü. (2005). Norra-eesti eesti-norra sõnaraamat (2. trükk). Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn (807 lk).

Langemets, M., Mägedi, M., Viks, Ü. (2005). Süntaktiline info sõnastikus: probleeme ja väljavaateid. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 1 (2004). Koostaja Margit Langemets, toimetaja Maria-Maren Sepper. Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn: 71-98.

Viks, Ü. (2005). Arvutus, lingvistika ja muu. – Endspiel. Kummardus Mart Remmelile. Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn: 14-34.

Viks, Ü. (2005). Wiedemanni jälgedes: sõnastiku ja grammatika vahel. – Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind 1989-2003. Koostanud ja toimetanud Eevi Ross. Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn: 130-138.

Viks, Ü., Hein, I. (2005). Eesti keele vormiviited. – Eesti-inglise sõnaraamat. Estonian-English dictionary. TEA Kirjastus. Tallinn: 798-943.

Langemets, M., Viks, Ü. (2004). Syntactic Information in Electronic Dictionaries: Problems and Solutions. – The First Baltic Conference. Human Language Technologies. The Baltic Perspective. Riga, Latvia. April 21-22 2004: 30-34.

Viks, Ü. (2004). Grammatika Soome-eesti suursõnaraamatus. – Keel ja Kirjandus, 7: 184-191.

Viks,Ü. (2004). Topeltdoktor Toomas Help (doktoriväitekirja kaitsmise puhul). – Keel ja Kirjandus, 10: 792-793.

Ehala, M., Kaalep, H.-J., Kilgi, A., Viks, Ü. (2003). Morfoloogia. – Emakeele Seltsi aastaraamat 48, 2002. Eesti keele uurimise analüüs (koost Mati Erelt).Tallinn: 36-48.

Haak, A., Kokla, P., Kuusk, K., Laanpere, H., Viks, Ü. (2003). Soome-eesti suursõnaraamat 1, 2. Tallinn. (lisad: Eesti morfoloogia (2: 906–928) ja Eesti vastete morfoloogiasõnastik (2: 929–1301)

Langemets, M., Mäearu, S., Viks, Ü. (2003). Leksikograafide elust: Lexicom 2002 ja Euralex 2002. – Keel ja Kirjandus, 1: 42–51.

Liiv, M., Lagle, T., Romet, A., Õim, A., Kallas, J., Viks, Ü. (2003). Eesti-vene sõnaraamat III. Tallinn (1290 lk).

Viks, Ü. (2003). Eesti vasted Soome-eesti suursõnaraamatus. – Keel ja Kirjandus, 8: 599-606.

Viks, Ü. (2002). Mis kasu on keeleteadusel keeletehnoloogiast. – Arvutimaailm, 8: 11–14.

Viks, Ü., Puolakainen, T. (2002). Eesti keel ja automaatne morfoloogia. – A & A, 5: 53–62.

Viks, Ü. (2001). Linguistics in language technology: donor or user. – CONFERENCE ABSTRACTS Estonian-Latvian Language Technology at The Turn of The Century (full text) http://www.cl.ut.ee/en/courses/langtech_conf2000_abstr.html.

Viks, Ü. (2001). Muuttüübid eesti sõnastikes. – Leksikograafiaseminar: Sõna tänapäeva maailmas. Leksikografinen seminaari: Sanat nykymaailmassa. Eesti keele instituudi toimetised 9. Tallinn: 157–185 (ka http://www.eki.ee/teemad/tyybijutt.html).

Viks, Ü. (2001). Tillegg 1,2,3. Ordliste. – Tuldava, J. Lęrebok i Estisk, oversatt og bearbeidet av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks [Lisad 1,2,3. Sõnaloend. - Tuldava, J. Eesti keele õpik, tõlkinud ja ümber töötanud Turid Farbregd, Kaarina Ritson ja Ülle Viks]. Unipub forlag. Oslo: 332–390.

Viks, Ü., Vainik, E., Hein, I. (2001). K. J. Petersoni sõnastik. – IAAK. Kristian Jaak Peterson 200. Tallinn: 233–425 (ka http://www.eki.ee/peterson/).

M. Liiv, T. Lagle, A. Romet, Viks, Ü. (2000). Eesti-vene sõnaraamat II. Tallinn. (1079 lk)

Viks, Ü. (2000). Eesti keele avatud morfoloogiamudel. – Arvutuslingvistikalt inimesele. Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 1. Tartu: 9–36.

Viks, Ü. (2000). Kuidas tekib sõnastikukirjesse grammatika. – Keel ja Kirjandus, 7: 486–495.

Viks, Ü. (2000). Tools for the Generation of Morphological Entries in Dictionaries. – Second International Conference on Language Resources and Evaluation. Proceedings Volume I. Athens, Greece, 31 May – 2 June 2000, Athens: 383–388.

Farbregd, T., Lepp, H., Viks, Ü. (1999). Estisk Lommeordbok. Eesti-Norra Norra-Eesti. [Eesti taskusõnaraamat] Oslo. (600 lk, lisad: 2–31)

Viks, Ü. (1999). Kas edukas eksperiment? (H.-J. Kaalep, Eesti keele ressursside loomine ja kasutamine keeletehnoloogilises arendustöös. Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 7. Tartu University press 1999). – Keel ja Kirjandus, 7: 498–504.

Farbregd, T., Kangur, S., Viks, Ü. (1998). Norra-eesti eesti-norra sõnaraamat. Tallinn. (756 lk, lisad: 417–426)

Kuusik, E., Viks, Ü. (1998). Reeglipõhine morfoloogiline süntees. – Arvutimaailm, 1: 43–45, 63; 2: 19–21.

last updated: 27.09.2005

[ sulge aken ]