[ sulge aken ]

Elulookirjeldus (CV)
1.Eesnimi Helgi
2.Perekonnanimi Kaldmäe
3.Töökoht EPMÜ Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse Instituudi söötmisosakond
4.Ametikoht vanemteadur, labori juhataja
5.Sünniaeg 10.04.1947 (päev.kuu.aasta)
6.Haridus kõrgharidus, EPA, õpetatud zootehnik 1974
7.Teenistuskäik 2005...k.a. EPMÜ VL, vanemteadur, lab. juh.
1999…2004 EPMÜ LKI, vanemteadur, osakonnajuhataja;
1994…1999 EPMÜ LKI, lektor-vanemteadur, osakonnajuhataja;
1990…1994 ELVI, osakonnajuhataja, vanemteadur;
1984…1990 ELVI, vanemteadur;
1979…1984 ELVI, nooremteadur;
1975…1979 ELVI, vanemlaborant;
1972…1975 ELVI, zootehnik;
1967…1972 ELVI, vanemlaborant;
1966 Tartu Riiklik Ülikool, preparaator.
8.Teaduskraad põllumajandusteaduste kandidaat
9.Teaduskraadi välja
andnud asutus, aasta		 NSVL Kõrgem Atestatsioonikomisjon, 1983
10.Tunnustused ENSV Ministrite Nõukogu teaduse preemia, 1989
Aasta autor "Hüva Nõu" 2001
11.Teadusorganisatsiooniline
ja –administratiivne
tegevus		 Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi liige
Põhjamaade Põllumajandusteadlaste Assotsiatsiooni liige
12.Juhendamisel kaitstud
väitekirjad

Andres Olt, MSc, 2003, juh. Helgi Kaldmäe. Eestis aretatud liblikõieliste heintaimede ja nendest valmistatud silode keemilisest koostisest ning toitainete omastamisest. EPMÜ
13.Teadustöö põhisuunad söötade keemiline analüüs ja kvaliteet, veiste söötmine
14.Jooksvad grandid G4985 Eestis aretatud liblikõieliste taimede ning nendest silo söödaväärtuse uurimine veiste söötmisel
15.Teaduspublikatsioonid

H.Kaldmäe, M.Kass, 2005. Proteiinisöötadest ja proteiini kvaliteedist.- Tõuloomakasvatus, nr.4, lk. 22-24.

Kaldmäe,H., O.Kärt, 2005. Silo kvaliteedist.-Tõuloomakasvatus, nr.3, lk.23...25

Kass,M., H.Kaldmäe, O.Kärt, M.Ots, A.Olt, 2005. Effect of temperature on the Quality of repeseed cake protein.- Proceedings of the 11th Baltic Animal Breeding and genetics conference, Palanga, p. 198-201.

Lättemäe,P., Meripõld,H., Lääts,A., Kaldmäe,H., 2005. The improvement of fodder galega silage quality by using galega-grass mixture and additive.- .- In Book ed. byR.Lillak, R.Viiralt, A.Linke, V.Geherman “Integrating Efficient Grassland Farming and Biodiversity” Greif printhouse, pp. 635...638.

Lättemäe,P., Tamm,U., Kaldmäe,H., 2005. Ensiling of red clover and red clover-ryegrass mixture by using additives and herbage wilting.- In Book ed. by R.Lillak, R.Viiralt, A.Linke, V.Geherman “Integrating Efficient Grassland Farming and Biodiversity” Greif printhouse, pp. 648...651.

Olt,A., H.Kaldmäe, E.Songisepp and O.Kärt, 2005. Effect of biological additives in red clover-timothy conservation.- In: Ed. R.S.Park, M.D.Stronger. Silage Production and Utilisation. Wageningen Academic Publishers, pp.200.

Olt,A., H.Kaldmäe, O.Kärt, 2005. On protein degradability of legumes silages.- Proceedings of the 11th Baltic Animal Breeding and genetics conference, Palanga, p. 194-197.

Olt,A., O.Kärt, H.Kaldmäe, M.Ots, E.Songisepp, I.Smidt, 2005. Kindlustuslisandi ja kuivaine mõju silo proteiini lõhustuvusele ja biogeensete amiinide sisaldusele.- Agraarteadus, XVI, nr.2, lk. 110-123.

Jaakson,H., K.Ling, H.Kaldmäe, J.Samarütel, T.Kaart, O.Kärt, 2004. Effect of pre-partum feeding intensity on post-partum energy status of Estonian Holstein cows -12th International Conference on Production Diseases in Farm Animals Programm&Abstracts,Michigan,2004, p.83

Kaldmäe,H., 2004. Pöörame tähelepanu lehmvasikate söötmisele.- Eesti Põllumees, nr. 2, lk. 12-13.

Kaldmäe,H., 2004. Silost.-Eesti Talu nr.1, lk. 3-4.

Kaldmäe,H. 2004. Vasikale joodetavast piimast ja selle asendajatest.- Tõuloomakasvatus nr.2, lk. 15-17.

Kaldmäe,H., 2004. Vasikate söötmisest.- Kalender 2005- Tallinn, Olion,lk. 123-127.

Kaldmäe,H., A.Olt, M.Vadi, 2004. Liblikõieliste heintaimede proteiini lõhustuvusest.- Agraarteadus, XV, nr.2, lk.90-95.

Vadi,M., A.Jürgenson, H.Kaldmäe, A.Olt, 2004. Ristiku ja kõrreliste segude ning nende silode toitainete lõhustuvusest veiste vatsas.-Agraarteadus, XV, nr.3, lk.172-180

Kaldmäe,H.,2003. Lehmvasikate kasvatamisest.-Tõuloomakasvatus, nr. 2, lk.19-21.

Kaldmäe,H.,2003. Lehmvasikate söötmistasemest ja söötmisnormidest.-Hüva Nõu, nr.9, lk.1-2.

Kaldmäe,H., 2003. Silo toiteväärtusest ja kvaliteedi hindamisest.- Hüva Nõu, nr. 7, lk. 5.6.

Kaldmäe,H.,2003. Valmistage optimaalse toiteväärtusega silo.- Hüva Nõu, nr.5, lk.5-6

Kaldmäe,H., 2003. Vasikate mineraalelementide tarbest.- Hüva Nõu, nr.10, lk.1-2.

Kaldmäe,H., A.Olt, M.Vadi, 2003. Nutritive value of legumes silages.- Proceedings 11th Intern Scietific Symposium”Forage Conservation”” 9-11tthsept 2003, Nitra, Slovac Republic, p. 168-169

Kaldmäe,H., K.Ling, 2003. Mineraalelement seleen, kas toksiline või asendamatu?- Tõuloomakasvatus, nr.3, lk. 22-24.

Kaldmäe,H., M.Vadi, A.Olt, 2003. Utilization of silage nutrients. Proceedings of Intern Conf.”Research for rural development 2003”, Jelgava, p. 39-42.

Kaldmäe,H., M.Vadi, R.Kirsel,A.Olt, 2003. Effect of growth stage of legumes on silage digestibility.- Veterinarija Ir Zootechnika.-t.22 (44), p. 49-52.

Kaldmäe.H., V.Karis, 2003. Eestis toodetud rapsikoogi proteiini kvaliteet.- Hüva Nõu,, nr. 6, lk. 1-2

Vadi,M., H.Kaldmäe, O.Kärt,M.Ots, A.Jürgenson, A.Olt, 2003. Temperatuuri mõjust rapsikoogi proteiini lõhustuvusele vatsas.-Agraarteadus, nr.2, lk.119-124.

Vadi,M., H.Kaldmäe, R.Kirsel, 2003. Taimede arengufaasi mõjust silo toiteväärtusele. Agraarteadus, nr.1, lk. 54-59

Kaldmäe,H., 2002. aastal valmistatud silo kvaliteedist.-Hüva Nõu, nr.12,lk.6.

Kaldmäe,H., 2002. Silo tootmisest ja hindamisest.- Hüva Nõu, nr. 5, lk.1-3.

Kaldmäe,H., I.Kibbal,O.Kärt, 2002. Heintaimede optimaalse koristusaja määramine. EPMÜ LKI Teadustöid, nr.72, lk.40-47.

Kaldmäe,H., M.Vadi, 2002. Silo toiteväärtusest ja kvaliteedist viimastel aastatel. Tõuloomakasvatus, nr. 1, lk.22-23.

Kaldmäe,H., M.Vadi, R.Kirsel,A.Olt, 2002. Effect of growth stage of legumes on silage digestibility.-Abstracts of Intern. Symposium on physiology of livestock 26-27 sept.2002, Kaunas, Lithuania, p.44.

Kaldmäe,H., O.Kärt, M.Vadi, 2002. Effect of the growth stage of grasses and legumes on nutritive value and digestibility of silage.- Conf. Proceedings of thw XIIIth Intern. Silage Conference sept. 11-12, 2002, Auchincruive, Scotland, p.122-123.

Kaldmäe,H., O.Kärt, M.Vadi, 2002. Kvaliteetse silo tootmisest.- Tõuloomakasvatus, nr.1, lk. 19-22.

Kaldmäe,H., R.Kirsel, M.Vadi, O.Kärt, A.Bender, 2002. Chemical composition and nutritive value of legumes bred in Estonia.- Proceedings of Intern.Conf. Animal Nutrition, Tartu, Paar, p.76-87.

Kaldmäe,H., R.Kirsel, O.Kärt, M.Vadi, 2002. Studies on the digestibility of feeds in the ruminants and different methods for measuring it.- Proceedings of Intern. Conf. " Research for rural development", Jelgava, p.83-87.

Kaldmäe,H., V.Karis, 2002. Eestis 2001.aastal valmistatud silode proteiiniväärtusest.- Hüva Nõu, nr.4, lk.5-6.

Kärt,O., H.Kaldmäe, M.Vadi, A.Olt, M.Ots, 2002. Dry matter and all wall matter hydrolysis kinetics of legume grasses and silage in sacco.- Conf. Proceedings the XIIIth Intern. Silage Conference sept. 11-12,2002, Auchincruive, Scotland, p. 124-125.

Kärt,O., H.Kaldmäe, V.Karis, 2002. Metabolizable protein as a basis for protein evaluation of silage.-Proceedings of the Animal Nutrition conference. Tartu, Paar. p.35-45.

Kärt,O., H.Kaldmäe, V.Karis, 2002. Silo proteiiniväärtuse hindamisest.- Tõuloomakasvatus, nr. 2, lk.24-26.

Lättemäe,P., H.Kaldmäe, 2002. Kas meie silo on hea?- Maamajandus. Juuni, lk.24-26.

Kaldmäe,H., 2001. Konservandiga silodest 2000.aastal. “Hüva Nõu” nr.1, lk.4A.

Kaldmäe,H., 2001. Optimaalne koristusaeg tagab silo kõrge toiteväärtuse.-Hüva Nõu, nr.5, lk.3-4.

Kaldmäe,H., 2001. Silo toiteväärtusest.-Hüva Nõu, nr.5, lk.1-3.

Kaldmäe,H., 2001. Vasikate söötmisest.- Abiks põllumehele, Jäneda, A.S.Rebellis, lk. 43-47.

Kaldmäe,H., E. Rihma, M. Vadi, 2001. Kemira konservantidega valmistatud silo 2000. aastal. Tõuloomakasvatus, nr.1, lk. 13-14.

Kaldmäe,H., M. Vadi, 2001. Lutsernisilo toiteväärtusest. EPMÜ Loomakasvatusinstituut . Teadustöid. nr.71, lk.23-27.

Kaldmäe,H., R. Kirsel, O. Kärt, M. Vadi, 2001. Silo orgaanilise aine seeduvuse määramine erinevate meetoditega. APS-I Toimetised, nr. 14, lk.85-88.

Kaldmäe,H., R. Kirsel, O. Kärt, M. Vadi, 2001. Silo seeduvuse in vivo ja in vitro määramismeetodite võrdlusest. EPMÜ LKI Teadustöid, nr.71, lk. 97-103.

Kaldmäe,H., V. Karis, 2001. Rapsikook ja selle kasutamine veiste söötmisel. “Hüva Nõu” nr.4. lk. 5.

Kärt,O., M.Ots, E.Rihma,H.Kaldmäe, 2001. The effect of barley meal on dairy cow’s dry matter intake, allantoin excretion and microbial protein synthesis in feeding alfalfa silage ad libitum.-Agraarteadus, nr.3, lk.175-181.

Kaldmäe, 2000. Piimatootmisest Hamra uurimiskeskuses ja Rootsi Kuningriigis. Põllumajandus, nr.1, lk.7-8.

Kaldmäe,H. 2000. Vasikate söötmisest. Hüva Nõu nr.9, lk. 1-2.

Kaldmäe,H., M. Vadi. 2000. Liblikõielistest heintaimedest silo. Tõuloomakasvatus nr.3, lk. 18-20.

Kaldmäe,H., M. Vadi, 2000. The nutritive value of the graminaceous and tetraploid clover at different grouth stages for ensiling. Proceedings of the International Animal Nutrition Conference May 25-26, 2000 in Tartu, pp.96-101.

Kaldmäe,H., R. Kirsel, M. Vadi. 2000. Erinevates kasvufaasides koristatud rohu ja silode toiteväärtusest ja seeduvusest. Põllumajandus, nr.6 , lk. 12-14.

Kaldmäe,H., R. Kirsel, M. Vadi, M. Metsaalt, 2000. Kohalikest teraviljadest valmistatud söötade toiteväärtusest ja seeduvusest. Agraarteadus, XI,nr.1, lk.28-40.

Kaldmäe,H., V. Karis, O. Kärt, 2000. Kvaliteetne silo peamise energia- ja proteiiniallikana piimakarja ratsioonis. “Tõuloomakasvatus” nr.1, lk. 16-19.

Kaldmäe,H., V. Karis, O. Kärt, 2000.. Results of determining the optimum time for ensling. Proceedings of the Animal Nutrition Conference . May 25-26, 2000 in Tartu, pp.88-95.

Kaldmäe,H., V. Karis, O. Kärt, 2000. Silo kui energia- ja proteiinirikas sööt. Põllumajandus nr.6, lk. 10-12.

Kaldmäe, V. Karis. O. Kärt 2000. Eestin Maatalousy liopiston Karjataloustaitoksen Yhtei työsta Karkearehun Laadun Parantamisessa. Adavere Projekti, Eesti-Suomi Maatalousyhteistyö 1987-1999. Tallinn, 192-198.H

Kaldmäe, 1999. Söötadel tuleb määrata nende kvaliteet ja toiteväärtus. Põllumajandus, nr.10, lk.12-13.

Kaldmäe, H., 1999. AIV-tüüpi konservandiga silodest. Põllumajandus, nr.4, lk.6-7

Kaldmäe, H., 1999. Kuidas valida täispiimaasendajat vasikatele ? Tõuloomakasvatus, nr.2, lk.19-20.

Kaldmäe,H. 1999. Parim silo AIV-ga. Tõuloomakasvatus, nr.1, lk.25-26.

Kaldmäe, H., 1999. Ristandpullikute kasvukiirus ja söödakasutus. Põllumajandus, nr. 7/8 , lk. 16-18.

Kaldmäe,H., I. Kibbal, O. Kärt, 1999. Heintaimede esimese niite optimaalne koristusaeg erinevatel kalendriaastatel. APSi toimetused , nr.9 , lk.29-32.

Kaldmäe,H., M. Metsaalt , M. Vadi, 1999. Konservviljade söömusest ja selle seeduvusest. Agraarteadus, nr. 2, lk 129-136.

Kaldmäe,H., M. Vadi, 1999. Konserveeritud teravili ja tema seeduvus. Põllumajandus, nr.6, lk. 11-12.

Kaldmäe,H., R. Kirsel, M. Vadi, 1999. Vilise- ja maisisilo toiteväärtusest ja seeduvusest. Põllumajandus, nr.11 , lk. 3-4.

Kaldmäe,H., R. Kirsel, M. Vadi, 1999. Vilisesilo toiteväärtus ja seeduvus. EPMÜ LKI Teadustöid, nr.70 , lk.29-35.

Kaldmäe,H., R. Kirsel , O. Kärt, M. Vadi, 1999. Determination of fibre content and Digestibility of silage. Conference Proceedings the XIIth International Silage Conference, Sweden, Uppsala, 1999, p. 191-192.

Kaldmäe,H., V. Karis, O. Kärt, 1999. Heintaimede õige koristusaja määramine. Põllumajandus, nr.5, lk.10-11.

Kaldmäe,H., V. Karis, O. Kärt, 1999. Optimaalse silovalmistamise aja määramine (1996-1999.a.) EPMÜ LKI Teadustöid, nr.70, lk. 36-44.

Kaldmäe,H., V. Karis, O. Kärt, 1999. Silo kvaliteedist Eestis. Põllumajandus, nr.5 ,lk. 9-11.

Karis,V., Kaldmäe,H., Kärt,O.,1999. Silo kvaliteet 1998 aastal. Tõuloomakasvatus, nr. 1, lk. 15-17.

Ling,K., H. Kaldmäe, 1999. Seleeniga segajõusööda söötmisest vasikatele. APSi toimetused, nr.10,lk.41-44

Kaldmäe,H.,1998. Linakoogi toiteväärtus ja kasutamine vasikatele. APS-I toimetised, nr.7, lk.25…28.

Kaldmäe,H., R. Kirsel, J. Tölp, M. Vadi, 1998. Rohusöötade kiudainesisaldusest. EPMÜ LKI teadustöid, nr.68, lk.25…32.

Kaldmäe,H., R. Kirsel, O. Kärt, K.Sirman, M. Vadi, 1998. On Digestibility of Silage. - Proceedings of the International Conference of Animal Nutrition, Tartu,pp 75-83.

Kaldmäe,H., S. Tölp, M. Vadi, 1998. Kiudainetesisaldus rohusöötades. Põllumajandus, nr.5, lk.9…11..

Kaldmäe,H., V. Karis, O. Kärt, 1998. Evaluation of the Quality of Silage by the Content of Nutrients and Energy Concentration. - Proceedings International Conference of Animal Nutrition, Tartu, pp. 49…55.

Kaldmäe,H., V. Karis, O. Kärt, 1998. The Effect of Harvest Time of Grass on the Nutritive Value of Grass Feeds. - Proceedings International Conference of Animal Nutrition, Tartu, pp 42-48.

Kaldmäe,H., V. Karis, O. Kärt, M. Vadi, 1998. Rull- ja tranšeesilode kvaliteedist. EPMÜ LKI Teadustöid , nr.69, lk.3-9

Karis,V., H. Kaldmäe, O. Kärt, 1998. Rohusöötade toiteväärtuse sõltuvus koristusajast. Põllumajandus, nr.5, lk.5…7.

Kärt,O., H. Kaldmäe, R. Kirsel, S. Tölp, 1998. Comparison of Determining of NDF and Digestibility of Organic Matter by ANKOMs analysers with Conventional Methods. Proceedings of the 8th World Conference on Animal Production ,Seoul, pp 372-373

Kärt,O., V. Karis, H. Kaldmäe, 1998. Silo kvaliteet ja seda mõjutavad tegurid. Põllumajandus, nr.5, lk.7…9.

Kärt,O., V. Karis, H. Kaldmäe, M. Mäesalu, 1998. Mõnedest silo kvaliteedinäitajate seostest 1997.a. uuritud siloproovide alusel. APS-I toimetised, nr.6, lk.67…70.

Järv,P., H. Kaldmäe, A. Suurmaa, 1997. Liha-ja piimatõu ristanditelt saab kõrgekvaliteedilise liha. Põllumajandus, nr.4, lk.14…15.

Kaldmäe, 1997. Mõnedest aspektidest rapsi kasutamisel vasikate jõusöödas. EPMÜ LKI Teadustöid, nr.67, lk.10…19.

Kaldmäe, 1997. Ristandpullikute kasvukiirus. Loomakasvatus, nr.7, lk. 13…15.

Kaldmäe,H., 1997. Linakoogi söötmisest vasikatele. Põllumajandus, nr.11, lk.7…8.

Kaldmäe,H., 1997. Startersööt vasikate söötmisskeemis. Põllumajandus, nr.4, lk.16…17.

Kaldmäe,H., M. Vadi, 1997. Tsellobakteriin vasikatele ja lüpsilehmadele. Agraarteadus, nr.4, lk.325...334.

Kaldmäe,H., V. Karis, O. Kärt, 1997. Optimaalse silotegemise aja määramine heintaimede proteiini ja toorkiusisalduse alusel. APS-i toimetised nr.3, lk.14…17.

Kaldmäe,H., V. Karis, O. Kärt, 1997. Silo valmistamise algusega ei tohi hilineda. Põllumajandus, nr.5/6, lk.7…9.

Kärt,O., H. Kaldmäe, R. Kirsel, 1997. Evaluation of quality of silages using ANKOM‘s analysers (USA). Proceedings Inter. Conf. Baisogala, Dec.10.th 1997, pp 24…29.

Kaldmäe,H.,1996. Anname vasikale startersööta. Põllumajandus, nr.1, lk.15…16.

Kaldmäe,H.,1996. Probiootikuid vasikatele. Loomakasvatus, nr.6, lk.5…9.

Kaldmäe,H., M. Vadi, 1996. Tsellobakteriini mõjust veiste produktiivsusele. APS-I toimetised nr.2., lk.37…41.

Kaldmäe,H., V. Karis, 1996. Miks on tarvis rohusöötasid laboratoorselt uurida? Põllumajandus, nr.10, lk.1…3.

Karis,V., H. Kaldmäe,1996. Piimakarja söötmine. Tartu, 55 lk.

viimati muudetud: 03.10.2005

Curriculum Vitae (CV)
1.First Name Helgi
2.Surname Kaldmäe
3.Institution Institute of Veterinary Meditcine and Animal Sciences, Derpatment of Animal Nutrition
4.Position senior researcher, head of laboratory
5.Date of birth 10.04.1947 (day.month.year)
6.Education highereducation, Estonian Agricultural Academy, learned zootechnican, 1974
7.Research and
professional experience		 2005... EAU Institute of Veterinary Medicine and Animal Science, senior researcher, head of laboratory
1999-2004 EAU Institute of Animal Science,senior researcher,head of dept.
1994-1999 EAU Institute of Animal Science, lector-senior researcher, head of dept.
1990-1994 Estonian Research Institute of Animal Breeding and Veterinary Science, senior researcher, head of dept.
1984-1990 Estonian Research Institute of Animal Breeding and Veterinary Science, senior researcher
1979-1984 Estonian Research Institute of Animal Breeding and Veterinary Science, junior researcher
1975-1979 Estonian Research Institute of Animal Breeding and Veterinary Science,senior laboratory assistant
1972-1975 Estonian Research Institute of Animal Breeding and Veterinary Science, zootechnician
1967-1972 Estonian Research Institute of Animal Breeding and Veterinary Science,senior laboratory assistant
1966 State University of Tartu, preparator
8.Academic degree Ph.D.(Agriculture)
9.Dates and sites of
earning the degrees		 Higher Certification Council of USSR, 1983
10.Honours/awards Award of Science, the Council of Ministers of the ESSR, 1989
Author of Year, "Hüva NÕU" 2001
11.Research-administrative
experience		 A member of Academical Agricultural Society
A member of Nordic Association of Agricultural Scientists
12.Supervised dissertations

Andres Olt, MSc, 2003, superv. Helgi Kaldmäe. Eestis aretatud liblikõieliste heintaimede ja nendest valmistatud silode keemilisest koostisest ning toitainete omastamisest. EPMÜ
13.Current research program chemical analysis and quality of feeds, feeding of cattle
14.Current grant funding G4985 Investication of the nutitive value of legumes developed in Estonia and its silage in feedind dairy cattle
15.List of most important publications

H.Kaldmäe, M.Kass, 2005. Proteiinisöötadest ja proteiini kvaliteedist.- Tõuloomakasvatus, nr.4, lk. 22-24.

Kaldmäe,H., O.Kärt, 2005. Silo kvaliteedist.-Tõuloomakasvatus, nr.3, lk.23...25

Kass,M., H.Kaldmäe, O.Kärt, M.Ots, A.Olt, 2005. Effect of temperature on the Quality of repeseed cake protein.- Proceedings of the 11th Baltic Animal Breeding and genetics conference, Palanga, p. 198-201.

Lättemäe,P., Meripõld,H., Lääts,A., Kaldmäe,H., 2005. The improvement of fodder galega silage quality by using galega-grass mixture and additive.- .- In Book ed. byR.Lillak, R.Viiralt, A.Linke, V.Geherman “Integrating Efficient Grassland Farming and Biodiversity” Greif printhouse, pp. 635...638.

Lättemäe,P., Tamm,U., Kaldmäe,H., 2005. Ensiling of red clover and red clover-ryegrass mixture by using additives and herbage wilting.- In Book ed. by R.Lillak, R.Viiralt, A.Linke, V.Geherman “Integrating Efficient Grassland Farming and Biodiversity” Greif printhouse, pp. 648...651.

Olt,A., H.Kaldmäe, E.Songisepp and O.Kärt, 2005. Effect of biological additives in red clover-timothy conservation.- In: Ed. R.S.Park, M.D.Stronger. Silage Production and Utilisation. Wageningen Academic Publishers, pp.200.

Olt,A., H.Kaldmäe, O.Kärt, 2005. On protein degradability of legumes silages.- Proceedings of the 11th Baltic Animal Breeding and genetics conference, Palanga, p. 194-197.

Olt,A., O.Kärt, H.Kaldmäe, M.Ots, E.Songisepp, I.Smidt, 2005. Kindlustuslisandi ja kuivaine mõju silo proteiini lõhustuvusele ja biogeensete amiinide sisaldusele.- Agraarteadus, XVI, nr.2, lk. 110-123.

Jaakson,H., K.Ling, H.Kaldmäe, J.Samarütel, T.Kaart, O.Kärt, 2004. Effect of pre-partum feeding intensity on post-partum energy status of Estonian Holstein cows -12th International Conference on Production Diseases in Farm Animals Programm&Abstracts,Michigan,2004, p.83

Kaldmäe,H., 2004. Pöörame tähelepanu lehmvasikate söötmisele.- Eesti Põllumees, nr. 2, lk. 12-13.

Kaldmäe,H., 2004. Silost.-Eesti Talu nr.1, lk. 3-4.

Kaldmäe,H. 2004. Vasikale joodetavast piimast ja selle asendajatest.- Tõuloomakasvatus nr.2, lk. 15-17.

Kaldmäe,H., 2004. Vasikate söötmisest.- Kalender 2005- Tallinn, Olion,lk. 123-127.

Kaldmäe,H., A.Olt, M.Vadi, 2004. Liblikõieliste heintaimede proteiini lõhustuvusest.- Agraarteadus, XV, nr.2, lk.90-95.

Vadi,M., A.Jürgenson, H.Kaldmäe, A.Olt, 2004. Ristiku ja kõrreliste segude ning nende silode toitainete lõhustuvusest veiste vatsas.-Agraarteadus, XV, nr.3, lk.172-180

Kaldmäe,H.,2003. Lehmvasikate kasvatamisest.-Tõuloomakasvatus, nr. 2, lk.19-21.

Kaldmäe,H.,2003. Lehmvasikate söötmistasemest ja söötmisnormidest.-Hüva Nõu, nr.9, lk.1-2.

Kaldmäe,H., 2003. Silo toiteväärtusest ja kvaliteedi hindamisest.- Hüva Nõu, nr. 7, lk. 5.6.

Kaldmäe,H.,2003. Valmistage optimaalse toiteväärtusega silo.- Hüva Nõu, nr.5, lk.5-6

Kaldmäe,H., 2003. Vasikate mineraalelementide tarbest.- Hüva Nõu, nr.10, lk.1-2.

Kaldmäe,H., A.Olt, M.Vadi, 2003. Nutritive value of legumes silages.- Proceedings 11th Intern Scietific Symposium”Forage Conservation”” 9-11tthsept 2003, Nitra, Slovac Republic, p. 168-169

Kaldmäe,H., K.Ling, 2003. Mineraalelement seleen, kas toksiline või asendamatu?- Tõuloomakasvatus, nr.3, lk. 22-24.

Kaldmäe,H., M.Vadi, A.Olt, 2003. Utilization of silage nutrients. Proceedings of Intern Conf.”Research for rural development 2003”, Jelgava, p. 39-42.

Kaldmäe,H., M.Vadi, R.Kirsel,A.Olt, 2003. Effect of growth stage of legumes on silage digestibility.- Veterinarija Ir Zootechnika.-t.22 (44), p. 49-52.

Kaldmäe.H., V.Karis, 2003. Eestis toodetud rapsikoogi proteiini kvaliteet.- Hüva Nõu,, nr. 6, lk. 1-2

Vadi,M., H.Kaldmäe, O.Kärt,M.Ots, A.Jürgenson, A.Olt, 2003. Temperatuuri mõjust rapsikoogi proteiini lõhustuvusele vatsas.-Agraarteadus, nr.2, lk.119-124.

Vadi,M., H.Kaldmäe, R.Kirsel, 2003. Taimede arengufaasi mõjust silo toiteväärtusele. Agraarteadus, nr.1, lk. 54-59

Kaldmäe,H., 2002. aastal valmistatud silo kvaliteedist.-Hüva Nõu, nr.12,lk.6.

Kaldmäe,H., 2002. Silo tootmisest ja hindamisest.- Hüva Nõu, nr. 5, lk.1-3.

Kaldmäe,H., I.Kibbal,O.Kärt, 2002. Heintaimede optimaalse koristusaja määramine. EPMÜ LKI Teadustöid, nr.72, lk.40-47.

Kaldmäe,H., M.Vadi, 2002. Silo toiteväärtusest ja kvaliteedist viimastel aastatel. Tõuloomakasvatus, nr. 1, lk.22-23.

Kaldmäe,H., M.Vadi, R.Kirsel,A.Olt, 2002. Effect of growth stage of legumes on silage digestibility.-Abstracts of Intern. Symposium on physiology of livestock 26-27 sept.2002, Kaunas, Lithuania, p.44.

Kaldmäe,H., O.Kärt, M.Vadi, 2002. Effect of the growth stage of grasses and legumes on nutritive value and digestibility of silage.- Conf. Proceedings of thw XIIIth Intern. Silage Conference sept. 11-12, 2002, Auchincruive, Scotland, p.122-123.

Kaldmäe,H., O.Kärt, M.Vadi, 2002. Kvaliteetse silo tootmisest.- Tõuloomakasvatus, nr.1, lk. 19-22.

Kaldmäe,H., R.Kirsel, M.Vadi, O.Kärt, A.Bender, 2002. Chemical composition and nutritive value of legumes bred in Estonia.- Proceedings of Intern.Conf. Animal Nutrition, Tartu, Paar, p.76-87.

Kaldmäe,H., R.Kirsel, O.Kärt, M.Vadi, 2002. Studies on the digestibility of feeds in the ruminants and different methods for measuring it.- Proceedings of Intern. Conf. " Research for rural development", Jelgava, p.83-87.

Kaldmäe,H., V.Karis, 2002. Eestis 2001.aastal valmistatud silode proteiiniväärtusest.- Hüva Nõu, nr.4, lk.5-6.

Kärt,O., H.Kaldmäe, M.Vadi, A.Olt, M.Ots, 2002. Dry matter and all wall matter hydrolysis kinetics of legume grasses and silage in sacco.- Conf. Proceedings the XIIIth Intern. Silage Conference sept. 11-12,2002, Auchincruive, Scotland, p. 124-125.

Kärt,O., H.Kaldmäe, V.Karis, 2002. Metabolizable protein as a basis for protein evaluation of silage.-Proceedings of the Animal Nutrition conference. Tartu, Paar. p.35-45.

Kärt,O., H.Kaldmäe, V.Karis, 2002. Silo proteiiniväärtuse hindamisest.- Tõuloomakasvatus, nr. 2, lk.24-26.

Lättemäe,P., H.Kaldmäe, 2002. Kas meie silo on hea?- Maamajandus. Juuni, lk.24-26.

Kaldmäe,H., 2001. Konservandiga silodest 2000.aastal. “Hüva Nõu” nr.1, lk.4A.

Kaldmäe,H., 2001. Optimaalne koristusaeg tagab silo kõrge toiteväärtuse.-Hüva Nõu, nr.5, lk.3-4.

Kaldmäe,H., 2001. Silo toiteväärtusest.-Hüva Nõu, nr.5, lk.1-3.

Kaldmäe,H., 2001. Vasikate söötmisest.- Abiks põllumehele, Jäneda, A.S.Rebellis, lk. 43-47.

Kaldmäe,H., E. Rihma, M. Vadi, 2001. Kemira konservantidega valmistatud silo 2000. aastal. Tõuloomakasvatus, nr.1, lk. 13-14.

Kaldmäe,H., M. Vadi, 2001. Lutsernisilo toiteväärtusest. EPMÜ Loomakasvatusinstituut . Teadustöid. nr.71, lk.23-27.

Kaldmäe,H., R. Kirsel, O. Kärt, M. Vadi, 2001. Silo orgaanilise aine seeduvuse määramine erinevate meetoditega. APS-I Toimetised, nr. 14, lk.85-88.

Kaldmäe,H., R. Kirsel, O. Kärt, M. Vadi, 2001. Silo seeduvuse in vivo ja in vitro määramismeetodite võrdlusest. EPMÜ LKI Teadustöid, nr.71, lk. 97-103.

Kaldmäe,H., V. Karis, 2001. Rapsikook ja selle kasutamine veiste söötmisel. “Hüva Nõu” nr.4. lk. 5.

Kärt,O., M.Ots, E.Rihma,H.Kaldmäe, 2001. The effect of barley meal on dairy cow’s dry matter intake, allantoin excretion and microbial protein synthesis in feeding alfalfa silage ad libitum.-Agraarteadus, nr.3, lk.175-181.

Kaldmäe, 2000. Piimatootmisest Hamra uurimiskeskuses ja Rootsi Kuningriigis. Põllumajandus, nr.1, lk.7-8.

Kaldmäe,H. 2000. Vasikate söötmisest. Hüva Nõu nr.9, lk. 1-2.

Kaldmäe,H., M. Vadi. 2000. Liblikõielistest heintaimedest silo. Tõuloomakasvatus nr.3, lk. 18-20.

Kaldmäe,H., M. Vadi, 2000. The nutritive value of the graminaceous and tetraploid clover at different grouth stages for ensiling. Proceedings of the International Animal Nutrition Conference May 25-26, 2000 in Tartu, pp.96-101.

Kaldmäe,H., R. Kirsel, M. Vadi. 2000. Erinevates kasvufaasides koristatud rohu ja silode toiteväärtusest ja seeduvusest. Põllumajandus, nr.6 , lk. 12-14.

Kaldmäe,H., R. Kirsel, M. Vadi, M. Metsaalt, 2000. Kohalikest teraviljadest valmistatud söötade toiteväärtusest ja seeduvusest. Agraarteadus, XI,nr.1, lk.28-40.

Kaldmäe,H., V. Karis, O. Kärt, 2000. Kvaliteetne silo peamise energia- ja proteiiniallikana piimakarja ratsioonis. “Tõuloomakasvatus” nr.1, lk. 16-19.

Kaldmäe,H., V. Karis, O. Kärt, 2000.. Results of determining the optimum time for ensling. Proceedings of the Animal Nutrition Conference . May 25-26, 2000 in Tartu, pp.88-95.

Kaldmäe,H., V. Karis, O. Kärt, 2000. Silo kui energia- ja proteiinirikas sööt. Põllumajandus nr.6, lk. 10-12.

Kaldmäe, V. Karis. O. Kärt 2000. Eestin Maatalousy liopiston Karjataloustaitoksen Yhtei työsta Karkearehun Laadun Parantamisessa. Adavere Projekti, Eesti-Suomi Maatalousyhteistyö 1987-1999. Tallinn, 192-198.H

Kaldmäe, 1999. Söötadel tuleb määrata nende kvaliteet ja toiteväärtus. Põllumajandus, nr.10, lk.12-13.

Kaldmäe, H., 1999. AIV-tüüpi konservandiga silodest. Põllumajandus, nr.4, lk.6-7

Kaldmäe, H., 1999. Kuidas valida täispiimaasendajat vasikatele ? Tõuloomakasvatus, nr.2, lk.19-20.

Kaldmäe,H. 1999. Parim silo AIV-ga. Tõuloomakasvatus, nr.1, lk.25-26.

Kaldmäe, H., 1999. Ristandpullikute kasvukiirus ja söödakasutus. Põllumajandus, nr. 7/8 , lk. 16-18.

Kaldmäe,H., I. Kibbal, O. Kärt, 1999. Heintaimede esimese niite optimaalne koristusaeg erinevatel kalendriaastatel. APSi toimetused , nr.9 , lk.29-32.

Kaldmäe,H., M. Metsaalt , M. Vadi, 1999. Konservviljade söömusest ja selle seeduvusest. Agraarteadus, nr. 2, lk 129-136.

Kaldmäe,H., M. Vadi, 1999. Konserveeritud teravili ja tema seeduvus. Põllumajandus, nr.6, lk. 11-12.

Kaldmäe,H., R. Kirsel, M. Vadi, 1999. Vilise- ja maisisilo toiteväärtusest ja seeduvusest. Põllumajandus, nr.11 , lk. 3-4.

Kaldmäe,H., R. Kirsel, M. Vadi, 1999. Vilisesilo toiteväärtus ja seeduvus. EPMÜ LKI Teadustöid, nr.70 , lk.29-35.

Kaldmäe,H., R. Kirsel , O. Kärt, M. Vadi, 1999. Determination of fibre content and Digestibility of silage. Conference Proceedings the XIIth International Silage Conference, Sweden, Uppsala, 1999, p. 191-192.

Kaldmäe,H., V. Karis, O. Kärt, 1999. Heintaimede õige koristusaja määramine. Põllumajandus, nr.5, lk.10-11.

Kaldmäe,H., V. Karis, O. Kärt, 1999. Optimaalse silovalmistamise aja määramine (1996-1999.a.) EPMÜ LKI Teadustöid, nr.70, lk. 36-44.

Kaldmäe,H., V. Karis, O. Kärt, 1999. Silo kvaliteedist Eestis. Põllumajandus, nr.5 ,lk. 9-11.

Karis,V., Kaldmäe,H., Kärt,O.,1999. Silo kvaliteet 1998 aastal. Tõuloomakasvatus, nr. 1, lk. 15-17.

Ling,K., H. Kaldmäe, 1999. Seleeniga segajõusööda söötmisest vasikatele. APSi toimetused, nr.10,lk.41-44

Kaldmäe,H.,1998. Linakoogi toiteväärtus ja kasutamine vasikatele. APS-I toimetised, nr.7, lk.25…28.

Kaldmäe,H., R. Kirsel, J. Tölp, M. Vadi, 1998. Rohusöötade kiudainesisaldusest. EPMÜ LKI teadustöid, nr.68, lk.25…32.

Kaldmäe,H., R. Kirsel, O. Kärt, K.Sirman, M. Vadi, 1998. On Digestibility of Silage. - Proceedings of the International Conference of Animal Nutrition, Tartu,pp 75-83.

Kaldmäe,H., S. Tölp, M. Vadi, 1998. Kiudainetesisaldus rohusöötades. Põllumajandus, nr.5, lk.9…11..

Kaldmäe,H., V. Karis, O. Kärt, 1998. Evaluation of the Quality of Silage by the Content of Nutrients and Energy Concentration. - Proceedings International Conference of Animal Nutrition, Tartu, pp. 49…55.

Kaldmäe,H., V. Karis, O. Kärt, 1998. The Effect of Harvest Time of Grass on the Nutritive Value of Grass Feeds. - Proceedings International Conference of Animal Nutrition, Tartu, pp 42-48.

Kaldmäe,H., V. Karis, O. Kärt, M. Vadi, 1998. Rull- ja tranšeesilode kvaliteedist. EPMÜ LKI Teadustöid , nr.69, lk.3-9

Karis,V., H. Kaldmäe, O. Kärt, 1998. Rohusöötade toiteväärtuse sõltuvus koristusajast. Põllumajandus, nr.5, lk.5…7.

Kärt,O., H. Kaldmäe, R. Kirsel, S. Tölp, 1998. Comparison of Determining of NDF and Digestibility of Organic Matter by ANKOMs analysers with Conventional Methods. Proceedings of the 8th World Conference on Animal Production ,Seoul, pp 372-373

Kärt,O., V. Karis, H. Kaldmäe, 1998. Silo kvaliteet ja seda mõjutavad tegurid. Põllumajandus, nr.5, lk.7…9.

Kärt,O., V. Karis, H. Kaldmäe, M. Mäesalu, 1998. Mõnedest silo kvaliteedinäitajate seostest 1997.a. uuritud siloproovide alusel. APS-I toimetised, nr.6, lk.67…70.

Järv,P., H. Kaldmäe, A. Suurmaa, 1997. Liha-ja piimatõu ristanditelt saab kõrgekvaliteedilise liha. Põllumajandus, nr.4, lk.14…15.

Kaldmäe, 1997. Mõnedest aspektidest rapsi kasutamisel vasikate jõusöödas. EPMÜ LKI Teadustöid, nr.67, lk.10…19.

Kaldmäe, 1997. Ristandpullikute kasvukiirus. Loomakasvatus, nr.7, lk. 13…15.

Kaldmäe,H., 1997. Linakoogi söötmisest vasikatele. Põllumajandus, nr.11, lk.7…8.

Kaldmäe,H., 1997. Startersööt vasikate söötmisskeemis. Põllumajandus, nr.4, lk.16…17.

Kaldmäe,H., M. Vadi, 1997. Tsellobakteriin vasikatele ja lüpsilehmadele. Agraarteadus, nr.4, lk.325...334.

Kaldmäe,H., V. Karis, O. Kärt, 1997. Optimaalse silotegemise aja määramine heintaimede proteiini ja toorkiusisalduse alusel. APS-i toimetised nr.3, lk.14…17.

Kaldmäe,H., V. Karis, O. Kärt, 1997. Silo valmistamise algusega ei tohi hilineda. Põllumajandus, nr.5/6, lk.7…9.

Kärt,O., H. Kaldmäe, R. Kirsel, 1997. Evaluation of quality of silages using ANKOM‘s analysers (USA). Proceedings Inter. Conf. Baisogala, Dec.10.th 1997, pp 24…29.

Kaldmäe,H.,1996. Anname vasikale startersööta. Põllumajandus, nr.1, lk.15…16.

Kaldmäe,H.,1996. Probiootikuid vasikatele. Loomakasvatus, nr.6, lk.5…9.

Kaldmäe,H., M. Vadi, 1996. Tsellobakteriini mõjust veiste produktiivsusele. APS-I toimetised nr.2., lk.37…41.

Kaldmäe,H., V. Karis, 1996. Miks on tarvis rohusöötasid laboratoorselt uurida? Põllumajandus, nr.10, lk.1…3.

Karis,V., H. Kaldmäe,1996. Piimakarja söötmine. Tartu, 55 lk.

last updated: 03.10.2005

[ sulge aken ]