[ sulge aken ]

Elulookirjeldus (CV)
1.Eesnimi Asko
2.Perekonnanimi Lõhmus
3.Töökoht Zooloogia ja hüdrobioloogia instituut, Tartu Ülikool
4.Ametikoht looduskaitsebioloogia vanemteadur
5.Sünniaeg 12.07.1974 (päev.kuu.aasta)
6.Haridus Tartu 2. Keskkool (hõbemedal, 1992);
Tartu Ülikool, bioloogia-geograafiateaduskond: BSc bioloogias 1998 cum laude, MSc loomaökoloogias 1999, PhD loomaökoloogias 2003.
7.Teenistuskäik Alates 2005 TÜ ZHI looduskaitsebioloogia vanemteadur; 2003–2005 TÜ ZHI looduskaitsebioloogia teadur; 1999–2003 TÜ ZHI loomaökoloogia õppetooli doktorant; 1994–1999 Eesti Ornitoloogiaühingu projektijuht.
8.Teaduskraad PhD
9.Teaduskraadi välja
andnud asutus, aasta		 Tartu Ülikool, 2003
10.Tunnustused 1998 I preemia Eesti üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil; 1998 Münsteri Ülikooli uurimisstipendium; 2000 Eesti Ornitoloogiaühingu tänukiri; 2005 Noore Looduskaitsja Auhind
11.Teadusorganisatsiooniline
ja –administratiivne
tegevus		 1997-2002 ornitoloogiaajakirja "Hirundo" toimetaja; 2000-2002 Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu liige; alates 2000 World Working Group on Birds of Prey and Owls liige; 2002–2004 Eesti Keskkonnaministeeriumi teadusnõukogu liige; alates 2004 Eesti Bioplatvormi töörühma liige; osalenud Eesti punase raamatu, Eesti Metsanduse Arengukava, Eesti Looduskaitse arengukava ja Eesti Säästva Metsanduse Standardi koostamisel.
12.Juhendamisel kaitstud
väitekirjad

Piret Lõhmus, PhD, 2005, juh. Tiina Randlane, Jaanus Paal, Asko Lõhmus. Forest lichens and their substrata in Estonia. Tartu Ülikool

Jaanus Remm, MSc, 2004, juh. Asko Lõhmus. Puuõõnsuste tihedus, omadused ja asustatus loomade poolt eri tüüpi kaitsealustes ja majandusmetsades. Tartu Ülikool

Ülo Väli, PhD, 2004, juh. Jüri Kärner, Asko Lõhmus. The Greater Spotted Eagle Aquila clanga and the Lesser Spotted Eagle A. pomarina: taxonomy, phylogeography and ecology. Tartu Ülikool

Raul Rosenvald, MSc, 2002, juh. Asko Lõhmus, Hardi Tullus. Metsamajanduse ja metsade struktuuri mõju must-toonekure (Ciconia nigra) pesitsemisele. Eesti Põllumajandusülikool
13.Teadustöö põhisuunad 1) Parasvöötme metsade (eriti vanade metsade) struktuur ja elustik ning viisid selle säilitamiseks metsade majandamisel; 2) ohustatud loomaliikide ja nende elupaikade kaitse korraldamise teaduslikud alused; 3)Eesti linnustiku koosseis ja dünaamika.
14.Jooksvad grandid ETF grant 6457 "Säilikpuude mõju metsade bioloogilisele mitmekesisusele sõltuvalt looduslikust häiringurezhiimist" (vastutav täitja)
15.Teaduspublikatsioonid

Pehlak, H., Lõhmus, A., Kuresoo, A. & Luigujõe, L. 2006. Land-based census of wintering waterfowl: reliability and conservation implications. Waterbirds 29: 76-80.

Remm, J., Lõhmus, A. & Remm, K. 2006. Tree cavities in riverine forests: what determines their occurrence and use by hole-nesting passerines? Forest Ecology and Management 221: 267–277.

Lõhmus, A. 2005. Are timber harvesting and conservation of nest sites of forest-dwelling raptors always mutually exclusive? Animal Conservation 8: 443–450.

Lõhmus, A. & Lõhmus, P. 2005. Coarse woody debris in mid-aged stands: abandoned agricultural versus long-term forest land. Canadian Journal of Forest Research 35: 1502-1506.

Lõhmus, A., Lõhmus, P., Remm, J. & Vellak, K. 2005. Old-growth structural elements in a strict reserve and commercial forest landscape in Estonia. Forest Ecology and Management 216: 201-215.

Lõhmus, A. & Remm, J. 2005. Nest quality limits the number of hole-nesting passerines in their natural cavity-rich habitat. Acta Oecologica 27: 125–128.

Lõhmus, A. & Rosenvald, R. 2005. Järvselja looduskaitsekvartali haudelinnustik: pikaajalised muutused ja inventeerimismetoodika analüüs. Hirundo 18: 18-30.

Lõhmus, A., Sellis, U. & Rosenvald, R. 2005. Have recent changes in forest structure reduced the Estonian black stork Ciconia nigra population? Biodiversity and Conservation 14: 1421–1432.

Lõhmus, A. & Väli, Ü. 2005. Habitat use by the Vulnerable greater spotted eagle Aquila clanga interbreeding with the lesser spotted eagle A. pomarina in Estonia. Oryx 39: 170–177.

Mänd, R., Tilgar, V., Lõhmus, A. & Leivits, A. 2005. Providing nest boxes for hole-nesting birds – does habitat matter? Biodiversity and Conservation 14: 1823–1840.

Angelstam, P., Roberge, J.-M., Lõhmus, A., Bergmanis, M., Brazaitis, G., Dönz-Breuss, M., Edenius, L., Kosinski, Z., Kurlavičius, P., Larmanis, V., Lukins, M., Mikusinski, G., Račinskis, E., Stradzs, M. & Tryjanowski, P. 2004. Habitat modelling as a tool for landscape-scale conservation – a review of parameters for focal forest birds. Ecological Bulletins 51: 427–453.

Lõhmus, A. 2004. Breeding bird communities in two Estonian forest landscapes: are managed areas lost for biodiversity conservation? Proceedings of the Estonian Academy of Sciences Biology/Ecology 53: 52–67.

Lõhmus, A. 2004. Raptor habitat studies – the state of the art. In: Chancellor, R.D. & Meyburg, B.-U. (eds.), Raptors Worldwide: 279–296. WWGBP/MME, Budapest.

Lõhmus, A. 2004. Röövlindude surma põhjustest Eestis aastatel 1985–2004. Hirundo 17: 67–84.

Lõhmus, A. 2004. Röövlinnuseire 1999–2003: kanakulli kadu ja hiiretsüklite kellavärk. Hirundo 17: 3–18.

Lõhmus, A., Kohv, K., Palo, A. & Viilma, K. 2004. Loss of old-growth, and the minimum need for strictly protected forests in Estonia. Ecological Bulletins 51: 401–411.

Lõhmus, A. & Soon, M. 2004. Katusliigid bioloogilist mitmekesisust säästvas metsanduses: kriitiline ülevaade ja perspektiivid Eestis. Metsanduslikud uurimused 41: 73–85.

Lõhmus, A. & Väli, Ü. 2004. The effects of habitat quality and female size on the productivity of the Lesser Spotted Eagle Aquila pomarina in the light of the alternative prey hypothesis. Journal of Avian Biology 35: 455–464.

Väli, Ü. & Lõhmus, A. 2004. Nestling characteristics and identification of the lesser spotted eagle (Aquila pomarina), greater spotted eagle (A. clanga), and their hybrids. Journal of Ornithology 145: 256–263.

Väli, Ü., Treinys, R. & Lõhmus, A. 2004. Geographical variation in macrohabitat use and preferences of the Lesser Spotted Eagle Aquila pomarina. Ibis 146: 661–671.

Elts, J., Kuresoo, A., Leibak, E., Leito, A., Lilleleht, V., Luigujõe, L., Lõhmus, A., Mägi, E. & Ots, M. 2003. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 1998–2002. Hirundo 16: 58–83.

Lõhmus, A. 2003. Are certain habitats better every year? A review and a case study on birds of prey. Ecography 26: 545–552.

Lõhmus, A. 2003. Do Ural Owls suffer from the lack of nest sites in managed forests? Biological Conservation 110: 1–9.

Lõhmus, A. 2003. Joontakseerimise Soome variandi metoodikast Tartumaa metsalinnuloenduste põhjal. Hirundo 16: 91–102.

Lõhmus, A. 2003. Kas kullipesa suuruse järgi saab määrata asustavat liiki ja pesa vanust? Hirundo 16: 3–13.

Lõhmus, A. & Sellis, U. 2003. Nest trees – a limiting factor for the the Black Stork (Ciconia nigra) population in Estonia. Aves 40: 84–91.

Lõhmus, P., Saag, L. & Lõhmus, A. 2003. Is there merit in identifying leprarioid crusts to species in ecological studies? Lichenologist 35: 187–190.

Rosenvald, R. & Lõhmus, A. 2003. Nesting of the black stork (Ciconia nigra) and white-tailed eagle (Haliaeetus albicilla) in relation to forest management. Forest Ecology and Management 185: 217–223.

Lõhmus, A. 2002. Kullipesade kaugus metsaservast – kas pesakaardiandmestik on usaldatav? Hirundo 15: 47–50.

Lõhmus, A. 2002. Pesakast pole parem puuõõnest: kodukaku looduslikud pesapaigad ja nende kvaliteet Eestis. Hirundo 15: 83–88.

Lõhmus, A. 2002. The lack of old-growth forest – a threat to Estonian biodiversity. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, Biology/Ecology 51: 138–144.

Väli, Ü. & Lõhmus, A. 2002. Parental care, nestling growth and diet in a Spotted Eagle Aquila clanga nest. Bird Study 49: 93–95.

Lõhmus, A. 2001. Habitat selection in a recovering Osprey Pandion haliaetus population. Ibis 143: 651–657.

Lõhmus, A. 2001. Kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide ohustatus ja kaitstuse kriteeriumid Eestis. Hirundo Supplementum 4: 5–36.

Lõhmus, A. 2001. Kui täpsed on metsakulliliste asustustiheduse hinnangud? Hirundo 14: 51.

Lõhmus, A. 2001. Ospreys Pandion haliaetus in Estonia: a historical perspective. Vogelwelt 122: 167–171.

Lõhmus, A. 2001. Toitumisbiotoobi valikust Loode-Tartumaa röövlindudel. Hirundo 14: 27–42.

Lõhmus, A., Kalamees, A., Kuus, A., Kuresoo, A., Leito, A., Leivits, A., Luigujõe, L., Ojaste, I. & Volke, V. 2001. Kaitsekorralduslikult olulised linnuliigid Eesti kaitsealadel ja tähtsatel linnualadel. Hirundo Supplementum 4: 37–167.

Lõhmus, A. & Sellis, U. 2001. Must-toonekure toitumispaigad Eestis. Hirundo 14: 109–112.

Lõhmus, A. & Väli, Ü. 2001. Interbreeding of the Greater Spotted Eagle Aquila clanga and the Lesser Spotted Eagle A. pomarina. Acta Ornithoecologica 4: 377–384.

Lõhmus, A. & Väli, Ü. 2001. Numbers and population dynamics of the Lesser Spotted Eagle Aquila pomarina in Estonia. Acta Ornithoecologica 4: 291–295.

Lõhmus, P. & Lõhmus, A. 2001. Snags, and their lichen flora in old Estonian peatland forests. Annales Botanici Fennici 38: 265–280.

Tuule, E., Tuule, A. & Lõhmus, A. 2001. Röövlindude arvukusest Saue ümbruses 1961.–2000. a. Hirundo 14: 97–108.

Lõhmus, A. 2000. Kirjurähniaasta 1999. Hirundo 13: 82–88.

Lõhmus, A. 2000. Millal ja kuidas händkakud häälitsevad? Hirundo 13: 31–42.

Lõhmus, A., Elts, J., Evestus, T., Kinks, R., Kulpsoo, L., Leivits, A., Nellis, R. & Väli, Ü. 2000. Rähnide arvukusest Eestis. Hirundo 13: 67–81.

Lõhmus, A., Elts, J., Evestus, T., Kinks, R., Nellis, R. & Väli, Ü. 2000. Kuidas loendada rähne? Hirundo 13: 111–122.

Väli, Ü. & Lõhmus, A. 2000. Suur-konnakotkas ja tema kaitse Eestis (The Greater Spotted Eagle and its conservation in Estonia). Hirundo Supplementum 3: 1-50.

Lõhmus, A. 1999. Röövlinnuprojekt aastail 1994–1998. Hirundo 12: 19–35.

Lõhmus, A. 1999. Vole-induced regular fluctuations in Estonian owl populations. Annales Zoologici Fennici 36: 167–178.

Lõhmus, A. 1998. Kas suur-kirjurähn ehitab pesa ökonoomselt? Hirundo 11: 95–98.

Lõhmus, A. 1998. Suur- ja väike-konnakotka arvukusest Eestis. Hirundo 11: 24–34.

Lõhmus, A., Kuresoo, A., Leibak, E., Leito, A., Lilleleht, V., Kose, M., Leivits, A., Luigujõe, L. & Sellis, U. 1998. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus. Hirundo 11: 63–83.

Lõhmus, A. 1997. Kuidas uurida röövlindude sigimisedukust? Hirundo 1/1997: 33–39.

Lõhmus, A. 1997. Röövlindude arvukuse muutustest Loode-Tartumaal. Hirundo 1/1997: 4–16.

Lõhmus, A., Evestus, T., Lauk, K. & Väli, Ü. 1997. Röövlindude sigimisedukusest Ida- ja Kagu-Eestis. Hirundo 1/1997: 40–50.

Lõhmus, A. 1995. Märkmeid must-lepalinnu fenoloogiast ja käitumisest. Hirundo 2/1995: 19–20.

Lõhmus, A. 1994. Andmeid lindude hukkumisest teedel. Hirundo 1/1994: 9–14.

Lõhmus, A. 1994. Kulliliste ja kakuliste seire tänapäev Eestis. Hirundo 2/1994: 31–45.

Lõhmus, A. 1994. Montagu's Harrier Circus pygargus; Spotted Eagle Aquila clanga; Short-toed Eagle Circaetus gallicus. In: Leibak, E., Lilleleht, V. & Veromann, H. (eds.), Birds of Estonia. Status, Distribution and Numbers. Estonian Academy Publishers, Tallinn.

Lõhmus, A., Ader, A., Rander, R. & Tammur, E. 1994. Laeva-Palupõhja linnustikust. Hirundo Supplementum 1.

Lõhmus, A. 1993. Kanakulli (Accipiter gentilis) toitumisest Eestis aastatel 1987–92. Hirundo 2/1993: 3–14.

viimati muudetud: 27.09.2005

Curriculum Vitae (CV)
1.First Name Asko
2.Surname Lõhmus
3.Institution Institute of Zoology and Hydrobiology, University of Tartu
4.Position senior researcher in conservation biology
5.Date of birth 12.07.1974 (day.month.year)
6.Education Tartu II Secondary School (cum laude, 1992);
University of Tartu, Faculty of Biology and Geography: BSc (biology) 1998 cum laude, MSc (animal ecology) 1999, PhD (animal ecology) 2003.
7.Research and
professional experience		 Since 2005 senior researcher in conservation biology at the University of Tartu; 2003-2005 researcher in conservation biology at the University of Tartu; 1999-2003 PhD student at the University of Tartu; 1994-1999 Estonian Ornithological Society, project leader.
8.Academic degree PhD
9.Dates and sites of
earning the degrees		 University of Tartu, 2003
10.Honours/awards 1998 1st award at the competition of scientific works of students; 1998 research grant from the University of Münster; 2000 Letter of Thanks from the Estonian Ornithological Society; 2005 Young Conservationist Award from the Estonian Fund for Nature
11.Research-administrative
experience		 1997-2002 editor of the ornithological journal Hirundo; 2000-2002 member of the board of the Estonian Ornithological Society; since 2000 member of the World Working Group on Birds of Prey and Owls; 2002-2004 member of the board of the Estonian Ministry of the Environment; since 2004 member of the Estonian Bioplatform working group; has participated in compiling the Estonian Red Data Book, Estonian Forestry Development Plan, Estonian Nature Conservation Development Plan and the national standard of sustainable forest management.
12.Supervised dissertations

Piret Lõhmus, PhD, 2005, superv. Tiina Randlane, Jaanus Paal, Asko Lõhmus. Forest lichens and their substrata in Estonia. Tartu Ülikool

Jaanus Remm, MSc, 2004, superv. Asko Lõhmus. Puuõõnsuste tihedus, omadused ja asustatus loomade poolt eri tüüpi kaitsealustes ja majandusmetsades. Tartu Ülikool

Ülo Väli, PhD, 2004, superv. Jüri Kärner, Asko Lõhmus. The Greater Spotted Eagle Aquila clanga and the Lesser Spotted Eagle A. pomarina: taxonomy, phylogeography and ecology. Tartu Ülikool

Raul Rosenvald, MSc, 2002, superv. Asko Lõhmus, Hardi Tullus. Metsamajanduse ja metsade struktuuri mõju must-toonekure (Ciconia nigra) pesitsemisele. Eesti Põllumajandusülikool
13.Current research program 1) structure and biota of boreal and temperate forests, and their maintenance during forestry operations; 2) principles of the conservation of threatened animal species and their habitats; 3) composition and dynamics of the Estonian bird fauna.
14.Current grant funding grant no. 6457 from the Estonian Science Foundation "The impact of residual trees on forest biodiversity in relation to natural disturbance regimes" (principal investigator)
15.List of most important publications

Pehlak, H., Lõhmus, A., Kuresoo, A. & Luigujõe, L. 2006. Land-based census of wintering waterfowl: reliability and conservation implications. Waterbirds 29: 76-80.

Remm, J., Lõhmus, A. & Remm, K. 2006. Tree cavities in riverine forests: what determines their occurrence and use by hole-nesting passerines? Forest Ecology and Management 221: 267–277.

Lõhmus, A. 2005. Are timber harvesting and conservation of nest sites of forest-dwelling raptors always mutually exclusive? Animal Conservation 8: 443–450.

Lõhmus, A. & Lõhmus, P. 2005. Coarse woody debris in mid-aged stands: abandoned agricultural versus long-term forest land. Canadian Journal of Forest Research 35: 1502-1506.

Lõhmus, A., Lõhmus, P., Remm, J. & Vellak, K. 2005. Old-growth structural elements in a strict reserve and commercial forest landscape in Estonia. Forest Ecology and Management 216: 201-215.

Lõhmus, A. & Remm, J. 2005. Nest quality limits the number of hole-nesting passerines in their natural cavity-rich habitat. Acta Oecologica 27: 125–128.

Lõhmus, A. & Rosenvald, R. 2005. Järvselja looduskaitsekvartali haudelinnustik: pikaajalised muutused ja inventeerimismetoodika analüüs. Hirundo 18: 18-30.

Lõhmus, A., Sellis, U. & Rosenvald, R. 2005. Have recent changes in forest structure reduced the Estonian black stork Ciconia nigra population? Biodiversity and Conservation 14: 1421–1432.

Lõhmus, A. & Väli, Ü. 2005. Habitat use by the Vulnerable greater spotted eagle Aquila clanga interbreeding with the lesser spotted eagle A. pomarina in Estonia. Oryx 39: 170–177.

Mänd, R., Tilgar, V., Lõhmus, A. & Leivits, A. 2005. Providing nest boxes for hole-nesting birds – does habitat matter? Biodiversity and Conservation 14: 1823–1840.

Angelstam, P., Roberge, J.-M., Lõhmus, A., Bergmanis, M., Brazaitis, G., Dönz-Breuss, M., Edenius, L., Kosinski, Z., Kurlavičius, P., Larmanis, V., Lukins, M., Mikusinski, G., Račinskis, E., Stradzs, M. & Tryjanowski, P. 2004. Habitat modelling as a tool for landscape-scale conservation – a review of parameters for focal forest birds. Ecological Bulletins 51: 427–453.

Lõhmus, A. 2004. Breeding bird communities in two Estonian forest landscapes: are managed areas lost for biodiversity conservation? Proceedings of the Estonian Academy of Sciences Biology/Ecology 53: 52–67.

Lõhmus, A. 2004. Raptor habitat studies – the state of the art. In: Chancellor, R.D. & Meyburg, B.-U. (eds.), Raptors Worldwide: 279–296. WWGBP/MME, Budapest.

Lõhmus, A. 2004. Röövlindude surma põhjustest Eestis aastatel 1985–2004. Hirundo 17: 67–84.

Lõhmus, A. 2004. Röövlinnuseire 1999–2003: kanakulli kadu ja hiiretsüklite kellavärk. Hirundo 17: 3–18.

Lõhmus, A., Kohv, K., Palo, A. & Viilma, K. 2004. Loss of old-growth, and the minimum need for strictly protected forests in Estonia. Ecological Bulletins 51: 401–411.

Lõhmus, A. & Soon, M. 2004. Katusliigid bioloogilist mitmekesisust säästvas metsanduses: kriitiline ülevaade ja perspektiivid Eestis. Metsanduslikud uurimused 41: 73–85.

Lõhmus, A. & Väli, Ü. 2004. The effects of habitat quality and female size on the productivity of the Lesser Spotted Eagle Aquila pomarina in the light of the alternative prey hypothesis. Journal of Avian Biology 35: 455–464.

Väli, Ü. & Lõhmus, A. 2004. Nestling characteristics and identification of the lesser spotted eagle (Aquila pomarina), greater spotted eagle (A. clanga), and their hybrids. Journal of Ornithology 145: 256–263.

Väli, Ü., Treinys, R. & Lõhmus, A. 2004. Geographical variation in macrohabitat use and preferences of the Lesser Spotted Eagle Aquila pomarina. Ibis 146: 661–671.

Elts, J., Kuresoo, A., Leibak, E., Leito, A., Lilleleht, V., Luigujõe, L., Lõhmus, A., Mägi, E. & Ots, M. 2003. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 1998–2002. Hirundo 16: 58–83.

Lõhmus, A. 2003. Are certain habitats better every year? A review and a case study on birds of prey. Ecography 26: 545–552.

Lõhmus, A. 2003. Do Ural Owls suffer from the lack of nest sites in managed forests? Biological Conservation 110: 1–9.

Lõhmus, A. 2003. Joontakseerimise Soome variandi metoodikast Tartumaa metsalinnuloenduste põhjal. Hirundo 16: 91–102.

Lõhmus, A. 2003. Kas kullipesa suuruse järgi saab määrata asustavat liiki ja pesa vanust? Hirundo 16: 3–13.

Lõhmus, A. & Sellis, U. 2003. Nest trees – a limiting factor for the the Black Stork (Ciconia nigra) population in Estonia. Aves 40: 84–91.

Lõhmus, P., Saag, L. & Lõhmus, A. 2003. Is there merit in identifying leprarioid crusts to species in ecological studies? Lichenologist 35: 187–190.

Rosenvald, R. & Lõhmus, A. 2003. Nesting of the black stork (Ciconia nigra) and white-tailed eagle (Haliaeetus albicilla) in relation to forest management. Forest Ecology and Management 185: 217–223.

Lõhmus, A. 2002. Kullipesade kaugus metsaservast – kas pesakaardiandmestik on usaldatav? Hirundo 15: 47–50.

Lõhmus, A. 2002. Pesakast pole parem puuõõnest: kodukaku looduslikud pesapaigad ja nende kvaliteet Eestis. Hirundo 15: 83–88.

Lõhmus, A. 2002. The lack of old-growth forest – a threat to Estonian biodiversity. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, Biology/Ecology 51: 138–144.

Väli, Ü. & Lõhmus, A. 2002. Parental care, nestling growth and diet in a Spotted Eagle Aquila clanga nest. Bird Study 49: 93–95.

Lõhmus, A. 2001. Habitat selection in a recovering Osprey Pandion haliaetus population. Ibis 143: 651–657.

Lõhmus, A. 2001. Kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide ohustatus ja kaitstuse kriteeriumid Eestis. Hirundo Supplementum 4: 5–36.

Lõhmus, A. 2001. Kui täpsed on metsakulliliste asustustiheduse hinnangud? Hirundo 14: 51.

Lõhmus, A. 2001. Ospreys Pandion haliaetus in Estonia: a historical perspective. Vogelwelt 122: 167–171.

Lõhmus, A. 2001. Toitumisbiotoobi valikust Loode-Tartumaa röövlindudel. Hirundo 14: 27–42.

Lõhmus, A., Kalamees, A., Kuus, A., Kuresoo, A., Leito, A., Leivits, A., Luigujõe, L., Ojaste, I. & Volke, V. 2001. Kaitsekorralduslikult olulised linnuliigid Eesti kaitsealadel ja tähtsatel linnualadel. Hirundo Supplementum 4: 37–167.

Lõhmus, A. & Sellis, U. 2001. Must-toonekure toitumispaigad Eestis. Hirundo 14: 109–112.

Lõhmus, A. & Väli, Ü. 2001. Interbreeding of the Greater Spotted Eagle Aquila clanga and the Lesser Spotted Eagle A. pomarina. Acta Ornithoecologica 4: 377–384.

Lõhmus, A. & Väli, Ü. 2001. Numbers and population dynamics of the Lesser Spotted Eagle Aquila pomarina in Estonia. Acta Ornithoecologica 4: 291–295.

Lõhmus, P. & Lõhmus, A. 2001. Snags, and their lichen flora in old Estonian peatland forests. Annales Botanici Fennici 38: 265–280.

Tuule, E., Tuule, A. & Lõhmus, A. 2001. Röövlindude arvukusest Saue ümbruses 1961.–2000. a. Hirundo 14: 97–108.

Lõhmus, A. 2000. Kirjurähniaasta 1999. Hirundo 13: 82–88.

Lõhmus, A. 2000. Millal ja kuidas händkakud häälitsevad? Hirundo 13: 31–42.

Lõhmus, A., Elts, J., Evestus, T., Kinks, R., Kulpsoo, L., Leivits, A., Nellis, R. & Väli, Ü. 2000. Rähnide arvukusest Eestis. Hirundo 13: 67–81.

Lõhmus, A., Elts, J., Evestus, T., Kinks, R., Nellis, R. & Väli, Ü. 2000. Kuidas loendada rähne? Hirundo 13: 111–122.

Väli, Ü. & Lõhmus, A. 2000. Suur-konnakotkas ja tema kaitse Eestis (The Greater Spotted Eagle and its conservation in Estonia). Hirundo Supplementum 3: 1-50.

Lõhmus, A. 1999. Röövlinnuprojekt aastail 1994–1998. Hirundo 12: 19–35.

Lõhmus, A. 1999. Vole-induced regular fluctuations in Estonian owl populations. Annales Zoologici Fennici 36: 167–178.

Lõhmus, A. 1998. Kas suur-kirjurähn ehitab pesa ökonoomselt? Hirundo 11: 95–98.

Lõhmus, A. 1998. Suur- ja väike-konnakotka arvukusest Eestis. Hirundo 11: 24–34.

Lõhmus, A., Kuresoo, A., Leibak, E., Leito, A., Lilleleht, V., Kose, M., Leivits, A., Luigujõe, L. & Sellis, U. 1998. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus. Hirundo 11: 63–83.

Lõhmus, A. 1997. Kuidas uurida röövlindude sigimisedukust? Hirundo 1/1997: 33–39.

Lõhmus, A. 1997. Röövlindude arvukuse muutustest Loode-Tartumaal. Hirundo 1/1997: 4–16.

Lõhmus, A., Evestus, T., Lauk, K. & Väli, Ü. 1997. Röövlindude sigimisedukusest Ida- ja Kagu-Eestis. Hirundo 1/1997: 40–50.

Lõhmus, A. 1995. Märkmeid must-lepalinnu fenoloogiast ja käitumisest. Hirundo 2/1995: 19–20.

Lõhmus, A. 1994. Andmeid lindude hukkumisest teedel. Hirundo 1/1994: 9–14.

Lõhmus, A. 1994. Kulliliste ja kakuliste seire tänapäev Eestis. Hirundo 2/1994: 31–45.

Lõhmus, A. 1994. Montagu's Harrier Circus pygargus; Spotted Eagle Aquila clanga; Short-toed Eagle Circaetus gallicus. In: Leibak, E., Lilleleht, V. & Veromann, H. (eds.), Birds of Estonia. Status, Distribution and Numbers. Estonian Academy Publishers, Tallinn.

Lõhmus, A., Ader, A., Rander, R. & Tammur, E. 1994. Laeva-Palupõhja linnustikust. Hirundo Supplementum 1.

Lõhmus, A. 1993. Kanakulli (Accipiter gentilis) toitumisest Eestis aastatel 1987–92. Hirundo 2/1993: 3–14.

last updated: 27.09.2005

[ sulge aken ]