[ sulge aken ]
Elulookirjeldus (CV) | ||
1. | Eesnimi | Hilve |
2. | Perekonnanimi | Rebane |
3. | Töökoht | Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus |
4. | Ametikoht | teadur |
5. | Sünniaeg | 23.12.1938 (päev.kuu.aasta) |
6. | Haridus | 1963 Tartu Riiklik Ülikool, eesti filoloogia |
7. | Teenistuskäik | 1963-1967 Värska Keskkool, eesti keele ja psühholoogia õpetaja 1968-1969 TRÜ raamatukogu, bibliograaf 1969-1972 Kirjandusmuuseum, vanemteadur 1972-1977 Kirjandusmuuseum, käsikirjade osakonna juhataja 1977-1979 E. Vilde ja A. H. Tammsaare Memoriaalmuuseum, vanemteadur 1979-1982 ENSV Statistika Keskvalitsus, tõlk 1982-1984 ENSV Riiklik Raamatupalat, raamatukoguhoidja 1984-1993 Keele ja Kirjanduse Instituut, vanemlaborant 1993-2000 Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, vanemlaborant 2000- Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus,teadur |
8. | Teaduskraad | MA (magistritöö "Norra ja soome kirjanike loomingust ja retseptsioonist Eestis") |
9. | Teaduskraadi välja andnud asutus, aasta |
Tallinna Pedagoogikaülikool, 1999 |
10. | Tunnustused | |
11. | Teadusorganisatsiooniline ja –administratiivne tegevus |
|
12. | Juhendamisel kaitstud väitekirjad |
|
13. | Teadustöö põhisuunad | XX sajandi eesti tõlkekirjandus (Põhjamaade ja Eesti kirjandussuhted); rahvusliku liikumise aeg (J. V. Jannsen) |
14. | Jooksvad grandid | |
15. | Teaduspublikatsioonid |
Rebane, Hilve. Järelsõna: Läbi viie inimpõlve. - Arvo Mägi, Taalrimäng. Tallinn: Eesti Raamat, 2005, lk 241-243. Rebane, Hilve. Ibsen and Estonian literature. Henriks Ibsens un igauņu literatūra. - Norwegian Drama and its Interpretation in the Baltic States. Norvēgu dramaturgija un tās interpretācija Baltijas valstīs. Norsk drama og dens fortolkning i Baltikum. Ed. Snorre Karkkonen Svensson. Rīgā: Norden, 2004, lk. 237-252. Rebane, Hilve. Johann Woldemar Jannseni saatus kirjandusloos. - Artikleid ja arhivaale III. Tallinn: Johannes Aaviku Selts, 2004, lk. 81-92. Rebane, Hilve. Kommentaare. – Hella Wuolijoki, Minust sai ärinaine. Tallinn: Eesti Raamat, 2004, lk. 203-222. Rebane, Hilve. Tuglase tähe all: F. R. Kreutzwaldi nimelise Kirjandusmuuseumi käsikirjade osakond 1969-1977. - Mnemosyne teenistuses: Kogumik Eesti Kultuuriloolise Arhiivi 75. aastapäevaks. Eesti Kirjandusmuuseum. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2004, lk. 244-245. Rebane, Hilve. Uhke Põhjamaine: Esseid ja uurimusi Põhjamaade kirjandusest. Collegium litterarum 17. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2003, 400 lk. Rebane, Hilve. Järelsõna. – Knut Hamsun. Sügistähe all. Rändur mängib sordiiniga. Tlk Enno Turmen. Tallinn: Eesti Raamat, 2002, lk. 267-271. Rebane, Hilve. Knut Hamsun ja Teise maailmasõja järgne Eesti: hinnangud ja ümberhinnangud. – Kultuur, elukvaliteet ja väärtushinnangud. (Tallinna Pedagoogikaülikooli konverentsikogumik.) Tallinn: TPÜ kirjastus, 2000, lk 80-89. Rebane, Hilve. Kodupaik ja kodumaa Juhan Jaigi loomingus. - Eestlane ja tema maa. Konverentsi “Kodumaa ja kodupaik: eestlase territoriaalne identiteet” kogumik. Koost. ja toim. A. Jürgenson. Scripta ethnologica 4. Tallinn: Ajaloo Instituut, 2000, lk 207-214. Rebane, Hilve. Knut Hamsuni "Maa õnnistus" eesti keeles. - Mis on see ISE: Tekst, tagapõhi, isikupära. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1999, lk. 203-216. Rebane, Hilve. Tõlkekirjandus. - Eesti pagulaskirjandus 1944-1992. Collegium litterarum 8. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996, lk 82-98, 134-138. Rebane, Hilve. Sigrid Undseti "Siena Katarina" ja Karl Ristikivi "Mõrsjalinik". - Keel ja Kirjandus, 1995, nr. 9, lk. 707-718. Rebane, Hilve. Johann Voldemar Jannsen. Tallinn: Teadus, 1990, 42 lk. Rebane, Hilve. Frans Eemil Sillanpää ja Eesti. - Keel ja Kirjandus, 1989, nr. 3, lk. 163-169. |
viimati muudetud: 29.09.2005
Curriculum Vitae (CV) | ||
1. | First Name | Hilve |
2. | Surname | Rebane |
3. | Institution | Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences |
4. | Position | researcher |
5. | Date of birth | 23.12.1938 (day.month.year) |
6. | Education | 1963 graduated in Estonian philology from the University of Tartu |
7. | Research and professional experience |
1963-1967 teacher of Estonian language and psychology in Värska Secondary School 1968-1969 bibliographer in the Library of Tartu University 1969-1972 senior researcher in the Estonian Literary Museum 1972-1977 head of the manuscript collection in the Estonian Literary Museum 1977-1979 senior researcher in the Eduard Vilde and Anton Hansen Tammsaare Memorial Museum 1979-1982 translator in the State Centre of Statistics 1982-1984 librarian in the Book Chamber of Estonia 1984-1993 senior research assistant in the institute of Estonian Language and Literature 1993-2000 senior research assistant in the Under and Tuglas Literature Centre 2000- researcher in the Under and Tuglas Literature Centre |
8. | Academic degree | MA (Master's thesis "The reception of Norwegian and Finnish literature in Estonia") |
9. | Dates and sites of earning the degrees |
Tallinn Pedagogical University, 1999 |
10. | Honours/awards | |
11. | Research-administrative experience |
|
12. | Supervised dissertations | |
13. | Current research program | 20th century Estonian translation literature (with accent on the relationship between Scandinavian and Estonian literatures); the Estonian national movement of the 19th century (J. V. Jannsen). |
14. | Current grant funding | |
15. | List of most important publications |
Rebane, Hilve. Järelsõna: Läbi viie inimpõlve. - Arvo Mägi, Taalrimäng. Tallinn: Eesti Raamat, 2005, lk 241-243. Rebane, Hilve. Ibsen and Estonian literature. Henriks Ibsens un igauņu literatūra. - Norwegian Drama and its Interpretation in the Baltic States. Norvēgu dramaturgija un tās interpretācija Baltijas valstīs. Norsk drama og dens fortolkning i Baltikum. Ed. Snorre Karkkonen Svensson. Rīgā: Norden, 2004, lk. 237-252. Rebane, Hilve. Johann Woldemar Jannseni saatus kirjandusloos. - Artikleid ja arhivaale III. Tallinn: Johannes Aaviku Selts, 2004, lk. 81-92. Rebane, Hilve. Kommentaare. – Hella Wuolijoki, Minust sai ärinaine. Tallinn: Eesti Raamat, 2004, lk. 203-222. Rebane, Hilve. Tuglase tähe all: F. R. Kreutzwaldi nimelise Kirjandusmuuseumi käsikirjade osakond 1969-1977. - Mnemosyne teenistuses: Kogumik Eesti Kultuuriloolise Arhiivi 75. aastapäevaks. Eesti Kirjandusmuuseum. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2004, lk. 244-245. Rebane, Hilve. Uhke Põhjamaine: Esseid ja uurimusi Põhjamaade kirjandusest. Collegium litterarum 17. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2003, 400 lk. Rebane, Hilve. Järelsõna. – Knut Hamsun. Sügistähe all. Rändur mängib sordiiniga. Tlk Enno Turmen. Tallinn: Eesti Raamat, 2002, lk. 267-271. Rebane, Hilve. Knut Hamsun ja Teise maailmasõja järgne Eesti: hinnangud ja ümberhinnangud. – Kultuur, elukvaliteet ja väärtushinnangud. (Tallinna Pedagoogikaülikooli konverentsikogumik.) Tallinn: TPÜ kirjastus, 2000, lk 80-89. Rebane, Hilve. Kodupaik ja kodumaa Juhan Jaigi loomingus. - Eestlane ja tema maa. Konverentsi “Kodumaa ja kodupaik: eestlase territoriaalne identiteet” kogumik. Koost. ja toim. A. Jürgenson. Scripta ethnologica 4. Tallinn: Ajaloo Instituut, 2000, lk 207-214. Rebane, Hilve. Knut Hamsuni "Maa õnnistus" eesti keeles. - Mis on see ISE: Tekst, tagapõhi, isikupära. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1999, lk. 203-216. Rebane, Hilve. Tõlkekirjandus. - Eesti pagulaskirjandus 1944-1992. Collegium litterarum 8. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996, lk 82-98, 134-138. Rebane, Hilve. Sigrid Undseti "Siena Katarina" ja Karl Ristikivi "Mõrsjalinik". - Keel ja Kirjandus, 1995, nr. 9, lk. 707-718. Rebane, Hilve. Johann Voldemar Jannsen. Tallinn: Teadus, 1990, 42 lk. Rebane, Hilve. Frans Eemil Sillanpää ja Eesti. - Keel ja Kirjandus, 1989, nr. 3, lk. 163-169. |
last updated: 29.09.2005
[ sulge aken ]