[ sulge aken ]
| Elulookirjeldus (CV) | ||
| 1. | Eesnimi | Leelo |
| 2. | Perekonnanimi | Keevallik |
| 3. | Töökoht | Nüüdiskeelte õppetool, Uppsala Ülikool |
| 4. | Ametikoht | teadur |
| 5. | Sünniaeg | 13.09.1969 (päev.kuu.aasta) |
| 6. | Haridus | 2004 Keele ja identiteedi suvekool kraadiõppuritele, Lõuna-Taani Ülikool Odenses 2002 Külalisdoktorant Helsingi Ülikoolis 2002 Külalisdoktorant Kalifornia Ülikoolis, Santa Barbaras 2001 Suhtlusprosoodia kursus kraadiõppuritele, Århusi Ülikool 2000 Morfoloogia suvekool kraadiõppuritele, Tartu 1998/99 Külalisdoktorant Kalifornia Ülikoolis, Santa Barbaras 1998 Kehakeele suvekool kraadiõppuritele, Lõuna-Taani Ülikool Odenses 1997–2004 Soome-ugri õppetooli doktorant, Uppsala Ülikool 1997 Generatiivse fonoloogia suvekool kraadiõppuritele Islandil 1996–2004 Eesti keele õppetooli doktorant, Tartu Ülikool 1996/97 Külalisdoktorant Stockholmi Ülikoolis 1994–1996 Külalisdoktorant Uppsala Ülikoolis 1992–1994 Üldkeeleteaduse õppetooli magistrant, Tartu Ülikool 1994 Semantika ja semiootika suvekool kraadiõppuritele Prahas 1992/93 Külalisuurija Oxfordi Ülikoolis 1992 Eesti filoloogia osakond, Tartu Ülikool |
| 7. | Teenistuskäik | 2005 Loengud lingvistika õppetoolis (grammatika) ja nüüdiskeelte õppetoolis (eesti keel), Uppsala ülikool 2004 - praegu Teadur projektis Eesti keel Rootsis - ühe keelevarieteedi grammatika ja leksikon muutuvas keskkonnas 2002 Loengud lingvistika õppetoolis Uppsala Ülikoolis (Kursus keelest, indiviidist ja ühiskonnast) 1995 – 1999 Loengud Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis (Kursused keele varieerumisest ja keelemuutusest) 1997 Loengud põhjamaade keelte õppetoolis Uppsala ülikoolis (Kursuseosa fonoloogiast) 1993/94 Assistent Tartu Ülikoolis (Kursused eesti keeleteadusest, soome-ugri keeleteadusest, morfoloogiast, fonoloogiast ja keele varieerumisest) 1994 Projektijuht, Kihnu murde muutumine Manilaiu suletud keeleühiskonnas 1989l, 1992, 1994 Murdekoguja Lõuna-Eestis |
| 8. | Teaduskraad | magister, doktor |
| 9. | Teaduskraadi välja andnud asutus, aasta |
Tartu Ülikool 1994 (MA) Uppsala Ülikool 2004 (PhD) |
| 10. | Tunnustused | 2004 Oscarspriset, noore teadlase preemia Uppsala ülikoolis 2004 Benzeliusbelöning, Kungliga Vetenskaps-Societeten, auhind väitekirja eest 2004–praegu Rootsi Teadusfondi grant 2004 Odense ülikooli grant suvekoolis osalemiseks 2002 Reisigrant NorFAlt Helsingi ülikoolikülastamiseks 2002 Reisigrant, Wallenbergstiftelsens fond för yngre forskares utrikes resor 2002 Reisigrant, Helge Axelsson Johnssons stiftelse f 2002 Reisigrant, Estniskt kapital II 2002 Reisigrant, J. Kõpp’u nimeline eesti kapital 2000 NorFA stipendium suvekoolis osalemiseks 1998 Odense ülikooli stipendium suvekoolis osalemiseks 1997/98 Visbyprogrammi aastastipendium, Rootsi Instituut 1997 NorFA stipendium suvekoolis osalemiseks 1996/97 Aastastipendium, Kungliga Vitterhets Historie och Antikvitets Akademien 1995/96 Knut ja Alice Wallenbergi fondi aastastipendium 1994/95 Rootsi Instituudi aastastipendium 1994 Eesti Teadusfondi uurimistöö grant 1992/93 Avatud Eesti Fondi aastastipendium Oxfordi 1992 Diplom Cum Laude |
| 11. | Teadusorganisatsiooniline ja –administratiivne tegevus |
Emakeele Seltsi liige. Olen taotlenud grante nii Eesti kui Rootsi Teadusnõukogult ning neid ka läbi viinud/viimas. 2005 OFTI 23, kõne ja interaktsiooni konverents, 16-17. september, Uppsala ülikool, orgkomitee liige 2003 NorFA workshop deskriptiivsetest praktikatest suhtluses, 11.-12. jaanuar, Uppsala ülikool. Orgkomitee liige. 2003 Sümpoosium grammatikast ja vestlusest Mats Erikssoni mälestuseks, 10. jaanuar, Uppsala ülikool. Orgkomitee liige. 1998 5. keele, suhtluse ja kultuuri konverents, 29. aprill - 1. mai, UCSB. Orgkomitee liige. |
| 12. | Juhendamisel kaitstud väitekirjad |
|
| 13. | Teadustöö põhisuunad | Sotsiolingvistilises teadustöös tegelen keele ja ühiskonna ning keele ja kultuuri vaheliste suhetega, eriti grammatikaga suhtluses, vestlusprotsessidega, fonoloogiaga, keele varieerumise ja muutumisega ning keele ja identiteedi suhetega. Hetkel töötan suulise eesti keelega nii Eestis kui Rootsis, metodoloogiliselt järgin eelkõige vestlusanalüüsi, grammatikat suhtluses ning grammatikaliseerumisteooriat. |
| 14. | Jooksvad grandid | Rootsi Teadusnõukogu grant: Eesti keel Rootsis - ühe keelevarieteedi grammatika ja leksikon muutuvas keskkonnas Eesti teadusfondi grant: Eesti keele grammatilise süsteemi muutumine ja selle põhjused: keelemuutuste analüüs kasutuskontekstis |
| 15. | Teaduspublikatsioonid |
L. Keevallik. Estnisk invandraridentitet bland flyktingar, 60 år senare. I: Vandring och Förvandling. Humanistdagarna 2004, Berndt, A. (Ed.). (In press) L. Keevallik. Politeness in Estonia: A matter of fact style. In Politeness in Europe, L. Hickey & M. Stewart (eds.). Multilingual Matters. 2004. Pp. 203–217. L. Keevallik. Suhtluskeele uurimine partiklistunud verbivormide näitel. Keel ja Kirjandus 7-8, lk. 535-548. L. Keevallik. The deictic nii 'so, in this way' in interaction. I: Deixis. From Utterance to Uttering, A. Treikelder (ed.). Department of Romance languages, Tartu University. (In press) L. Keevallik. Colloquial Estonian. In Estonian Language, M. Erelt (ed.). 2003. Pp. 342–378 A. Hakulinen, L. Keevallik Eriksson & J. Lindström 2003: Kuule, kule, hördu—projicerande praktiker i finska, estniska och svenska samtal. In: B. Nordberg, L. Keevallik Eriksson, K. Thelander & M. Thelander (eds.), Grammatik och Samtal: Studier till minne av Mats Eriksson (Skrifter utgivna av institutionen för nordiska språk vid Uppsala universitet 63), pp. 199–218. Uppsala. B. Nordberg, L. Keevallik Eriksson, K. Thelander, M. Thelander (eds.) 2003: Grammatik och Samtal: Studier till minne av Mats Eriksson (Skrifter utgivna av institutionen för nordiska språk vid Uppsala universitet 63), Uppsala. L. Keevallik 2003: From Interaction to Grammar: Estonian Finite Verb Forms in Conversation. Acta Universitatis Upsaliensis. Studia Uralica Upsaliensia 34. 270 p. L. Keevallik. Terminally rising pitch contours of response tokens in Estonian. Crossroads of Language, Interaction, and Culture. Vol. 5. 2003. Pp. 49–65. L. Keevallik. Grammatika suhtluses. [Grammar in interaction.] In Teoreetiline keeleteadus Eestis, R. Pajusalu, I. Tragel, T. Hennoste & H. Õim (eds.) Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 4. Tartu 2002. Pp. 89–104. L. Keevallik. New Yorgi kaubamajad ja Mulgi murre ehk millega tegelevad sotsiolingvistid. [New York department stores and the Mulgi dialect or what the sociolinguists do.] Oma Keel 2. 2001. Pp. 5–11. L. Keevallik. Tracing grammaticalization of oota ‘wait’ in Estonian conversation. Papers in Estonian Cognitive Linguistics, I. Tragel (ed.). Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 2. Tartu 2001. Pp. 119–144. L. Keevallik. Estonian reduplication in action sequences. In Nordic and Baltic Morphology: Papers from a NorFA Course, Tartu, June 2000. Studies in Languages 36. University of Joensuu. Faculty of Humanities, J. Niemi & J. Heikkinen (eds.). Joensuu 2001. Pp. 23–33. L. Keevallik. Keelendid et ja nii et vestluses. [The linguistic units et and nii et in conversation.] Keel ja Kirjandus 5. 2000. Pp. 344–358. L. Keevallik. Informatsioonikäsitluse partikkel ahah telefonivestlustes. [The particle of information management ahah in phone conversations.] In Emakeele Seltsi Aastaraamat 1997. Tartu 1999. Pp. 34–56. L. Keevallik. The use and abuse of singular and plural address forms in Estonian. In: International Journal of the Sociology of Language 139. Estonian Sociolinguistics, T. Hennoste (ed.) 1999. Pp. 125–144. T. Hennoste, L. Keevallik, K. Pajusalu. Introduction. In: International Journal of the Sociology of Language 139. Estonian Sociolinguistics, T. Hennoste (ed.) 1999. Pp. 1–16. L. Keevallik. Sinatamisest ja teietamisest koolilaste arvamuste põhjal. [Schoolchildren’s opinions on saying sina (2PsSg) and teie (2PsPl).] Keel ja Kirjandus 8. 1998. Pp. 541–553. L. Keevallik. Two essays on language change. SoLid nr 8. (FUMS rapport nr 185.) Enheten för sociolingvistik. Uppsala universitet. Uppsala 1997 (33 pages). P. Grigorjev, L. Keevallik, E. Niit, L. Paldre, K. Sak & A. Veismann. Kihnu murde assimileerumise mustreid Manilaiul. [The patterns of assimilation of Kihnu dialect on Manilaid.] In: Pühendusteos Huno Rätsepale 28.12.1997, M. Erelt, M. Sedrik, E. Uuspõld (eds.). Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 7. Tartu 1997. Pp. 26–44. L. Keevallik. A Case of Variation in Spoken Standard Estonian. In: Congressus Octavus Internationalis Fenno-Ugristarum. Jyväskylä 10.-15.8.1995. Pars III. Sessiones sectionum. Phonologia & Morphologia. H. Leskinen, S. Maticsak, T. Seilenthal (eds.). Gummerus Kirjapaino OY. Jyväskylä 1996. Pp. 126–130. L. Keevallik. Maintenance of Structured Variability. In: Estonian in the Changing World, H. Õim (ed.). University of Tartu. Department of General Linguistics. Tartu 1996. Pp. 123–132. L. Keevallik. “Mother thinks that an Estonian doesn’t say läind or õppind”. Schoolchildren’s attitudes towards a morphological variable in Estonian. In: Samspel och variation. Språkliga studier tillägnade Bengt Nordberg på 60-årsdagen, M. Thelander, L. Elmevik, B.-L. Gunnarson & B. Melander (eds.). Institutionen för nordiska språk. Uppsala universitet. Uppsala 1996. Pp. 209–222. L. Keevallik. Väikeste keelte eluvõimalusest. [About the survival possibility of small languages.] In: Kaika suveülikool Lüllemäel, J. Sullõv & Ü. Kauksi (eds.) Võro Instituut. Võro 1996. Pp. 41–45. L. Keevallik & K. Pajusalu. Linguistic Diversity and Standardization in Estonian. The History of the Active Past Participle. In: Dialectologia et Geolinguistica 3. Firenze 1995. Pp. 13–41. L. Keevallik. <-nud> varieerumine tänapäeva eesti kõnekeeles. [The Variation of <-nud> in Contemporary Spoken Estonian]. Masters’ thesis. Tartu 1994 (207 pages). |
viimati muudetud: 10.10.2005
| Curriculum Vitae (CV) | ||
| 1. | First Name | Leelo |
| 2. | Surname | Keevallik |
| 3. | Institution | Department of modern languages, Uppsala University |
| 4. | Position | researcher |
| 5. | Date of birth | 13.09.1969 (day.month.year) |
| 6. | Education | 2004 Graduate summer school on language and identity, University of Southern Denmark, Odense 2002 Visiting Ph.D. student at Helsinki university 2002 Visiting Ph.D. student at University of California, Santa Barbara 2001 Graduate course on prosody in interaction, Århus 2000 Graduate summer school in morphology, Tartu 1998/99 Visiting Ph.D. student at University of California, Santa Barbara 1998 Graduate summer school in embodiment, University of Southern Denmark, Odense 1997–2004 Ph.D. student at Uppsala university, Finno-ugric department 1997 Graduate summer school in generative phonology, Iceland 1996–2004 Ph.D. student at Tartu University, Department of the Estonian language 1996/97 Visiting Ph.D. student at Stockholm university 1994–1996 Visiting Ph.D. student at Uppsala university 1992–1994 M.A. student in General Linguistics, Tartu university 1994 Graduate school in semantics and semiotics, Prague 1992/93 Visiting Scholar at Oxford university 1987-1992 B.A. in Estonian Philology, Tartu university, Cum Laude |
| 7. | Research and professional experience |
2005 Lecturing at Uppsala university on grammar (Dept. of linguistics) and Estonian (Dept. of modern languages) 2004–present Researcher in the project “Estonian in Sweden – grammar and lexicon of a language variety under changing circumstances” 2002 Lecturing at Uppsala university, Department of Linguistics (Spring term: Language, individual, and society) 1995–1999 Lecturing at Tartu university, Department of the Estonian language (Spring term: Language variation, Language change) 1998 Organizing committee of the 5th Annual Conference on Language, Interaction, and Culture, April 29–May 1, UCSB 1997 Teaching at Uppsala university, Department of Scandinavian languages (Fall term: Phonology) 1993/94 Assistant Lecturer at Tartu university, Department of the Estonian language (Fall term: Introduction to Estonian linguistics, Morphology; Spring term: Phonology, Language variation) 1994 Leader of a research project on dialect change on a remote Estonian island Manilaid 1989, 1992, 1993 Fieldworker in projects on South Estonian dialects |
| 8. | Academic degree | MA, PhD |
| 9. | Dates and sites of earning the degrees |
Tartu University 1994 (MA) Uppsala University 2004 (PhD) |
| 10. | Honours/awards | 2004 Oscarspriset, the young scholar prize at Uppsala university 2004 Benzeliusbelöning, Kungliga Vetenskaps-Societeten, prize for the dissertation 2004–present Project grant from Vetenskapsrådet 2004 Odense university grant for attending the summer school in language and interaction 2002 Travel grant from NorFA, Convnet, for a visit to Helsinki university 2002 Travel grant from Wallenbergstiftelsens fond för yngre forskares utrikes resor for a visit to UCSB 2002 Travel grant from Helge Axelsson Johnssons stiftelse for a visit to UCSB 2002 Travel grant from Estniskt kapital II for a visit to UCSB 2002 Travel grant from J. Kõpp’u nimeline eesti kapital for a visit to UCSB 2000 NorFA grant for attending the summer school in morphology 1998 Odense university grant for attending the summer school in embodiment 1997/98 Scholarship from the Visby program, the Swedish Institute 1997 NorFa grant for attending the summer school in generative phonology 1996/97 Scholarship from Kungliga Vitterhets Historie och Antikvitets Akademien, Sweden 1995/96 Scholarship from Knut och Alice Wallenbergs stiftelse, Sweden 1994/95 Scholarship from the Swedish Institute 1994 Research grant from the the Estonian Science Foundation 1992/93 Scholarship from Open Estonia Foundation 1992 Diploma Cum Laude |
| 11. | Research-administrative experience |
Member of the Mother Tongue Society I have applied for grants fron Estonian as well as Swedish Science Foundations and carried/carrying out the projects 2005 OFTI 23, conference on speech and interaction, September 16-17, Uppsala 2003 Organizing committee of the NorFA workshop on Descriptive Practices in Talk-in-Interaction, January 11–12, Uppsala 2003 Organizing committe of the Symposium Grammatik och Samtal till minne av Mats Eriksson, January 10, Uppsala 1998 Organizing committee of the 5th Annual Conference on Language, Interaction, and Culture, April 29–May 1, UCSB |
| 12. | Supervised dissertations | |
| 13. | Current research program | I am working on Spoken Estonian in Estonia as well as in Sweden. My research interests include human interaction in various forms, the structure of language in interaction, discourse processes, linguistic variation and change, phonology, language and culture, the relationship between language and identity. I work mainly in the frameworks of conversation analysis, interaction and grammar, and grammaticalization theory. |
| 14. | Current grant funding | Swedish Research Foundation: Estonian in Sweden – grammar and lexicon of a language variety under changing circumstances. Estonian Science Foundation: The changing of Estonian grammar and its causes: the analysis of linguistic change in use |
| 15. | List of most important publications |
L. Keevallik. Estnisk invandraridentitet bland flyktingar, 60 år senare. I: Vandring och Förvandling. Humanistdagarna 2004, Berndt, A. (Ed.). (In press) L. Keevallik. Politeness in Estonia: A matter of fact style. In Politeness in Europe, L. Hickey & M. Stewart (eds.). Multilingual Matters. 2004. Pp. 203–217. L. Keevallik. Suhtluskeele uurimine partiklistunud verbivormide näitel. Keel ja Kirjandus 7-8, lk. 535-548. L. Keevallik. The deictic nii 'so, in this way' in interaction. I: Deixis. From Utterance to Uttering, A. Treikelder (ed.). Department of Romance languages, Tartu University. (In press) L. Keevallik. Colloquial Estonian. In Estonian Language, M. Erelt (ed.). 2003. Pp. 342–378 A. Hakulinen, L. Keevallik Eriksson & J. Lindström 2003: Kuule, kule, hördu—projicerande praktiker i finska, estniska och svenska samtal. In: B. Nordberg, L. Keevallik Eriksson, K. Thelander & M. Thelander (eds.), Grammatik och Samtal: Studier till minne av Mats Eriksson (Skrifter utgivna av institutionen för nordiska språk vid Uppsala universitet 63), pp. 199–218. Uppsala. B. Nordberg, L. Keevallik Eriksson, K. Thelander, M. Thelander (eds.) 2003: Grammatik och Samtal: Studier till minne av Mats Eriksson (Skrifter utgivna av institutionen för nordiska språk vid Uppsala universitet 63), Uppsala. L. Keevallik 2003: From Interaction to Grammar: Estonian Finite Verb Forms in Conversation. Acta Universitatis Upsaliensis. Studia Uralica Upsaliensia 34. 270 p. L. Keevallik. Terminally rising pitch contours of response tokens in Estonian. Crossroads of Language, Interaction, and Culture. Vol. 5. 2003. Pp. 49–65. L. Keevallik. Grammatika suhtluses. [Grammar in interaction.] In Teoreetiline keeleteadus Eestis, R. Pajusalu, I. Tragel, T. Hennoste & H. Õim (eds.) Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 4. Tartu 2002. Pp. 89–104. L. Keevallik. New Yorgi kaubamajad ja Mulgi murre ehk millega tegelevad sotsiolingvistid. [New York department stores and the Mulgi dialect or what the sociolinguists do.] Oma Keel 2. 2001. Pp. 5–11. L. Keevallik. Tracing grammaticalization of oota ‘wait’ in Estonian conversation. Papers in Estonian Cognitive Linguistics, I. Tragel (ed.). Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 2. Tartu 2001. Pp. 119–144. L. Keevallik. Estonian reduplication in action sequences. In Nordic and Baltic Morphology: Papers from a NorFA Course, Tartu, June 2000. Studies in Languages 36. University of Joensuu. Faculty of Humanities, J. Niemi & J. Heikkinen (eds.). Joensuu 2001. Pp. 23–33. L. Keevallik. Keelendid et ja nii et vestluses. [The linguistic units et and nii et in conversation.] Keel ja Kirjandus 5. 2000. Pp. 344–358. L. Keevallik. Informatsioonikäsitluse partikkel ahah telefonivestlustes. [The particle of information management ahah in phone conversations.] In Emakeele Seltsi Aastaraamat 1997. Tartu 1999. Pp. 34–56. L. Keevallik. The use and abuse of singular and plural address forms in Estonian. In: International Journal of the Sociology of Language 139. Estonian Sociolinguistics, T. Hennoste (ed.) 1999. Pp. 125–144. T. Hennoste, L. Keevallik, K. Pajusalu. Introduction. In: International Journal of the Sociology of Language 139. Estonian Sociolinguistics, T. Hennoste (ed.) 1999. Pp. 1–16. L. Keevallik. Sinatamisest ja teietamisest koolilaste arvamuste põhjal. [Schoolchildren’s opinions on saying sina (2PsSg) and teie (2PsPl).] Keel ja Kirjandus 8. 1998. Pp. 541–553. L. Keevallik. Two essays on language change. SoLid nr 8. (FUMS rapport nr 185.) Enheten för sociolingvistik. Uppsala universitet. Uppsala 1997 (33 pages). P. Grigorjev, L. Keevallik, E. Niit, L. Paldre, K. Sak & A. Veismann. Kihnu murde assimileerumise mustreid Manilaiul. [The patterns of assimilation of Kihnu dialect on Manilaid.] In: Pühendusteos Huno Rätsepale 28.12.1997, M. Erelt, M. Sedrik, E. Uuspõld (eds.). Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 7. Tartu 1997. Pp. 26–44. L. Keevallik. A Case of Variation in Spoken Standard Estonian. In: Congressus Octavus Internationalis Fenno-Ugristarum. Jyväskylä 10.-15.8.1995. Pars III. Sessiones sectionum. Phonologia & Morphologia. H. Leskinen, S. Maticsak, T. Seilenthal (eds.). Gummerus Kirjapaino OY. Jyväskylä 1996. Pp. 126–130. L. Keevallik. Maintenance of Structured Variability. In: Estonian in the Changing World, H. Õim (ed.). University of Tartu. Department of General Linguistics. Tartu 1996. Pp. 123–132. L. Keevallik. “Mother thinks that an Estonian doesn’t say läind or õppind”. Schoolchildren’s attitudes towards a morphological variable in Estonian. In: Samspel och variation. Språkliga studier tillägnade Bengt Nordberg på 60-årsdagen, M. Thelander, L. Elmevik, B.-L. Gunnarson & B. Melander (eds.). Institutionen för nordiska språk. Uppsala universitet. Uppsala 1996. Pp. 209–222. L. Keevallik. Väikeste keelte eluvõimalusest. [About the survival possibility of small languages.] In: Kaika suveülikool Lüllemäel, J. Sullõv & Ü. Kauksi (eds.) Võro Instituut. Võro 1996. Pp. 41–45. L. Keevallik & K. Pajusalu. Linguistic Diversity and Standardization in Estonian. The History of the Active Past Participle. In: Dialectologia et Geolinguistica 3. Firenze 1995. Pp. 13–41. L. Keevallik. <-nud> varieerumine tänapäeva eesti kõnekeeles. [The Variation of <-nud> in Contemporary Spoken Estonian]. Masters’ thesis. Tartu 1994 (207 pages). |
last updated: 10.10.2005
[ sulge aken ]