[ sulge aken ]
| Elulookirjeldus (CV) | ||
| 1. | Eesnimi | Tiiu |
| 2. | Perekonnanimi | Jaago |
| 3. | Töökoht | Tartu Ülikool |
| 4. | Ametikoht | dotsent |
| 5. | Sünniaeg | 16.03.1960 (päev.kuu.aasta) |
| 6. | Haridus | Tartu Ülikool, eesti filoloogia, 1978-1983 Aspirantuur (rahvaluuleteadus), 1983-1990 |
| 7. | Teenistuskäik | 1983-1984 – TÜ Teadusraamatukogu, vanembibliograaf 1984-1991 TÜ eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri vanemlaborant 1991-92 TÜ eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri vanemõpetaja 1992-1993 samas rahvaluule professori kt. 1995st TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli dotsent |
| 8. | Teaduskraad | Filoloogiateaduste kandidaat (rahvaluuleteadus) |
| 9. | Teaduskraadi välja andnud asutus, aasta |
Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudi eriala nõukogu(kinnitatud Kõrgema Atestatsiooni Komisjoni poolt Moskvas) 1991 |
| 10. | Tunnustused | - |
| 11. | Teadusorganisatsiooniline ja –administratiivne tegevus |
Tartu Ülikooli kirjanduse ja rahvaluule osakonna nõukogu liige Eesti TA Emakeele Seltsi liige Õpetatud Eesti Seltsi juhatuse liige Ühenduse “Eesti Elulood” juhatuse liige Rahvusvahelise rahvalaulu-uurijate seltsi liige |
| 12. | Juhendamisel kaitstud väitekirjad |
Liina Saarlo, PhD, 2005, juh. Tiiu Jaago. Eesti regilaulude stereotüüpiast. Teooria, meetod ja tähendus. Summary: The Stereotypy of Estonian Runo Song: Theory, Method and Meaning. Tartu 2005. Tartu Ene Kõresaar, PhD, 2004, juh. Tiiu Jaago (kaasjuhendaja). Memory and History in Estonian Post-Soviet Life Stories. Private and Public, Individual and Collective from the Perspective of Biographical Syncretism. Dissertationes Ethnologiae Universitatis Tartuensis. Tartu 2004. Tartu Kristiina Ehin, MA, 2004, juh. Tiiu Jaago. Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist. Magistritöö. Tartu 2004. Tartu Ell Vahtramäe, MA, 2003, juh. Tiiu Jaago. Muinasjututüüp “Abistaja nimi” (AT 500) Eesti Rahvaluule Arhiivis. Magistritöö 2003. Tartu Astrid Tuisk, MA, 2001, juh. Tiiu Jaago. Oma ja võõra rühma piirid Siberi eestlaste rahvaluule põhjal. Magistritöö 2001. Tartu Liina Saarlo, MA, 2000, juh. Tiiu Jaago. Eesti regilaulude vormelid. Magistritöö 2000. Tartu Diana Berg, MA, 1999, juh. Tiiu Jaago. Folkloristliku mõtte areng Eestis. 1919-1940. Magistritöö. Tartu 1999. Tartu |
| 13. | Teadustöö põhisuunad | Pärimuslik ajalugu, eriti perepärimus Regilaul, eriti laulukujund Rahvaluuleteaduse teooria ja ajalugu |
| 14. | Jooksvad grandid | Riiklik sihtprogramm: Eesti keel ja rahvuslik mälu, allprogramm: Rahvuslik mälu ja identiteet, projekt "Argikultuur: terminoloogilised ja allikakriitilised aspektid (2004-2008) |
| 15. | Teaduspublikatsioonid |
"Maha lastud kui revolutsionäär". 1905. aasta sündmuste ohver lugude tegelasena. - Västrik, Ergo-Hart (koost), Hiiemäe, Mall (toim). Paar sammukest XXII. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2005. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 87-126. Friedrich Reinhold Kreutzwald and the Cultural Bridge. In: Studies in Estonain Folkloristics and Ethnology. A Reader and Reflexive History. Ed. by Kristin Kuutma and Tiiu Jaago. Tartu: Tartu University Press, pp.19-36. Individuaalsed valikud ja sotsialiseerumine. Eluloojutustuste põhjal. http://www.sotsioloogia.ee/esso3/1/tiiu_jaago.htm. In: Estonian Social Science. Online. No. 3, 2005. http://www.psych.ut.ee/esta/online. Triin Vihalemm, Raul Eamets, Jaab Ginter, Piret Ehin (toim.). Eesti Euroopas: uued väljakutsed sotsiaalteadlastele. Eesti sotsiaalteaduste V aastakonverentsi erinumber. Jakob Hurt: The Birth of Estonain-language Folklore Research. In: Studies in Estonain Folkloristics and Ethnology. A Reader and Reflexive History. Ed. by Kristin Kuutma and Tiiu Jaago. Tartu: Tartu University Press, pp.45-64. Pärimuslik ajalugu ja Fr. R. Kreutzwald. Summary "A traditional story and Fr. R. Kreutzwald". Rmt: Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2003. Tartu: ÕES 2005, lk. 9-20. Studia Ethnologica et Folkloristica Tartuensia 9. Toim. Tiiu Jaago, Ene Kõresaar. Anu Korb. Venemaal rahvuskaaslasi küsitlemas: folkloristliku välitöö metoodilisi aspekte. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2005. Studies in Estonain Folkloristics and Ethnology. A Reader and Reflexive History. Ed. by Kristin Kuutma and Tiiu Jaago. Tartu: Tartu University Press. `It was all just as I tought and felt`. One Woman´s World in the Context of 20th Century Events. (Translated by Tiina Kirss.) - Tiina Kirss, Ene Kõresaar, Marju Lauristin (ed-s.). She Who Remembers, Survives. Interpreting Estonian Women´s Post-Soviet Life Stories. Tartu: Tartu University Press 2004, pp.144-165. Minevikutõlgenduste ja ajakäsituste uurimine pärimusliku ajaloo vaatepunktist. Kahe temaatilise jutustuse näitel. Summary: Studyng interpretations of time and approaches to the past from the viewpoint of popular narrative history. On the example of two thematic narratives. - Mäetagused nr 27, 2004, lk. 47-71. URL: http://www.folklore.ee/tagused/nr27/jaago.pdf Narrationen von Heimat und Abstammung. Esten und ethnische Minoritäten in Estland erzählen. In: Sabine Wienker-Piepho & Klaus Roth (Hrsg.) Erzählen zwischen Kulturen. Münchener Beiträge zur Interkulturellen Kommunikation, herausgegeben vom Institut für Volkskunde/Europäische Ethnologie, Institut für Interkulturelle Kommunikation, Institut für Ethnologie und Afrikanistik der Ludwig-Maximilians-Universität München. Band 17, Hg. Klaus Roth & Alois Moosmüller. Münster / New York / München / Berlin: Waxmann 2004, S. 173-185. Oral history as an opportunity to research the conflicts related to urbanisation and migration in Soviet and Post-Soviet Estonia. In: CD-publication: Alessandro Portelli (ed.) Memory and Globalisation. XIII International Oral History Conference. Roma 2004. Popular History as the Interpretation in the View of Oral Popular History Research. In: Ene Kõresaar & Art Leete (ed.-s). Everyday Life and Cultural Patterns. International Festschrift for Elle Vunder. Studies in Folk Culture. Vol. 3. Tartu: Tartu University Press 2004, pp. 130-145. Further from home - nearer to home. On changes in the images related to the home and family on the basis of thematic narratives. In: Krista Vogelberg & Ene-Reet Soovik (eds.). Encounters: linguistic and cultural-psychological aspects of communicative processes. Cultural Studies Series No. 3. Tartu: University of Tartu 2003, pp.23-38. Kas folkloristika ja etnoloogia eraldumine sai alguse emakeelse ülikooli õppetoolide loomisest? - Tiiu Jaago (koost). Pärimus ja tõlgendus. Artikleid folkloristika ja etnoloogia teooria, meetodite ning uurimispraktika alalt. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2003, lk. 37-49. Pere- ja suguvõsaajalood pärimuses. 20. sajandi teine pool. Summary: Stories of family history in the popular tradition of the second half of the 20th century. - Ene Kõresaar & Terje Anepaio (toim). Mälu kui kultuuritegur: etnoloogilisi perspektiive. Ethnological Perspectives on Memory. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2003, lk. 33-59. Popular Narrative, Cultural Continuity and Changing Political Regimes. In: Journal of Indian Folkloristics. Vol. V. No.1/2. January-December 2003, pp. 97-108. Pärimus ja tõlgendus. Artikleid folkloristika ja etnoloogia teooria, meetodite ning uurimispraktika alalt. Koost. Tiiu Jaago, toim. Tiiu Jaago, Ene Kõresaar. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. "See kõik oli nii, nagu tundsin ja mõtlesin." Ühe naise elulugu pärimusliku ajaloo vaatepunktist. - Tiiu Jaago (koost). Pärimus ja tõlgendus. Artikleid folkloristika ja etnoloogia teooria, meetodite ning uurimispraktika alalt. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2003, lk. 191-210. Family narrative as reverberator of history. (Translated by Kait Realo.)In: Jaago, Tiiu & Kõiva, Mare & Kärsna, Kairika (ed-s.). Lives, Histories and Identities. Studies on Oral History, Life- and Family Stories. Tartu: University of Tartu & Estonian Literary Museum 2002, pp. 405-426. E-publikatsioon (Lehti Pilt): http://lepo.it.da.ut.ee/~lehti/Oralhistory/3.10.Tiiu.htm. Lives, Histories and Identities. Studies on Oral History, Life- and Family Stories. Ed. by Tiiu Jaago, Mare Kõiva, Kairika Kärsna. Tartu: University of Tartu & Estonian Literary Museum. Popular history in the view of Estonian folkloristics. (Translated by Ann Kuslap) – Jaago, Tiiu & Kõiva, Mare & Kärsna, Kairika (ed-s.). Lives, Histories and Identities. Studies on Oral History, Life- and Family Stories. Tartu: University of Tartu & Estonian Literary Museum 2002, pp. 390-404. E-publikatsioon (Lehti Pilt): http://lepo.it.da.ut.ee/~lehti/Oralhistory/3.9.Tiiu.htm. Suguvõsaajalugu - kas müüt või tegelikkus. Zusammenfassung: Generationsgeschichte - Mythos oder Wirklichkeit. Rmt: Kadi Grichin, Tiit Rosenberg, Heiki Valk (toim.). Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 1994-1999. Annales Litterarum Societatis Esthonicae. Tartu: Õpetatud Eesti Selts, lk. 23-32. Kuidas mõista pärimusjutu tõde? How to interpret the truth of a traditional narrative? Summary. In: Ene Kõresaar & Terje Anepaio (toim). Kultuur ja mälu. Konverentsi materjale. Studia ethnologica Tartuensia 4. Tartu, 2001, lk 227-243. Perepärimus ajaloo peegeldajana. Rmt.: Tiiu Jaago (koost.). Pärimuslik ajalugu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk. 264-280. Pärimuslik ajalugu. Koost. Tiiu Jaago, toim. Tiiu Jaago, Mare Kõiva. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Regilaul – keel, muusika, poeetika. Toim. Tiiu Jaago, Mari Sarv. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Tartu Ülikool: Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool. Regilaulu asustuslooline taust. Karuse. Summary: The impact of population on runo songs. The case of Karuse parish. Rmt: Tiiu Jaago, Mari Sarv (toim.). Regilaul – keel, muusika, poeetika. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool, lk. 57-81. “Esiisa tuli …” Kodukoha mõiste päritolujutustuses. Summary: “A Forefather Came…” The Concept of Native Place in Tales of Origin. — Aivar Jürgenson (toim). Eestlane ja tema maa. Konverentsi “Kodumaa ja kodupaik: eestlase territoriaalne identiteet” (16.-17. november 1999) materjale. Scripta ethnologica 4. Tallinn: Ajaloo Instituut 2000, lk.168-185. Kolm lugu, kolm tõlgendust. Summary: Three Stories, Three Interpretations. — Tiiu Jaago & Ülo Valk (toim). “Kust tulid lood minule …” Artikleid regilaulu uurimise alalt 1990. aastatel. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2000, lk.205-227; lk. 343-345 "Kust tulid lood minule …" Artikleid regilaulu uurimise alalt 1990. aastatel. Summaries: "Whence came these Tales to Me …" Rono-song Research: Recent Studies from the 1990s. Summaries. Koost. Tiiu Jaago, toim. Tiiu Jaago, Ülo Valk. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Palju-uuritud tundmatu regilaul. Sissejuhatuse asemel. Summary: Runo Song: Much Studied, Yet Unknown — Tiiu Jaago & Ülo Valk (toim). “Kust tulid lood minule …” Artikleid regilaulu uurimise alalt 1990. aastatel. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2000, lk.7-26; lk.331-333 Teabe levikust oma ja võõra rühma piiril. Vastandumine - integreerumine. — Mare Kõiva (toim). Meedia. Folkloor. Mütoloogia. Tänapäeva folkloorist. III. Tartu 2000, lk. 376-388. Conflict, experience and nostalgia in family narratives. On the Example of Estonia and Finland. In: Folklore. An Electronic Journal of Folklore vol 12, Tartu 1999, pp. 71-87. = E-väljaanne: http://haldjas.folklore.ee/folklore/vol12/famnarr.htm. (Folklore is indexed in MLA Folklore Bibliography, etc.) Kansallisuuksien rajoilla: Kohtla-Järven kansallisuusryhmien identiteetti. (Tõlge: Tuukka Häkkinen.) In: Teuvo Laitila ja Tuija Saarinen (toim.). Uskonto ja identiteetti. Suomalais-ugrilaisten kokemuksia ja vaiheita Venäjällä ja Neuvostoliitossa. Pieksämäki 1999, lk.112-127. Konflikt, kogemus ja nostalgia perepärimuses Eesti ja Soome näitel. Summary: Conflict, Experience and Nostalgia in Family Heritage: Estonia and Finland. — Mäetagused. Hüperajakiri nr 11, 1999, lk. 98-112; 162-163. = E-väljaanne http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr11/pere.htm. Rahvaluule mõiste kujunemine Eestis. Summary. The Development of the Definition of Folklore in Estonia. — Mäetagused. Hüperajakiri nr 9, Tartu 1999, lk.70-91; 189-190. = E-väljaanne http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr9/rhl.htm. “Mis sealt tõuseb, soost sinine, / soost sinine, maast punane.” “Sinise” ja “punase” võimalikust tähendusest regilaulus. Summary. The Possible Meaning of the Parallel Words blue and red in Runo Songs. — Mäetagused. Hüperajakiri nr 5, Tartu 1997, lk.54-72; 126-128. = Elektrooniline väljaanne http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr5. “See olevat olnud…” Rahvaluulekeskne uurimus esivanemate lugudest, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 1996. [Perepärimus ja selle võrdlemine ajalooallikatega. Kaasautor Kalev Jaago: genealoogilised andmed; Tiiu Jaago: pärimuslik osa.] Sånger om “Guldkvinnan” och avspegling av det estniska folket i dem. Summary. The Runo Songs about Kuldnaine and the Image of Estonian. In: Nord Nytt No. 56, Kopenhagen, lk. 22-28;122-123. Kuldnaine. [”Kuldnaise” laulutüüpi koondatud regilaulude stiili uurimus.] Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 1993. |
viimati muudetud: 04.10.2005
| Curriculum Vitae (CV) | ||
| 1. | First Name | Tiiu |
| 2. | Surname | Jaago |
| 3. | Institution | University of Tartu |
| 4. | Position | Associate professor |
| 5. | Date of birth | 16.03.1960 (day.month.year) |
| 6. | Education | University of Tartu Estonian philology, 1978-1983 Postgraduate studies, 1983-1990 |
| 7. | Research and professional experience |
since 1995 to nowadays associate professor, chair of Estonian and Comparative Folklore, University of Tartu 1992-1993 acting professor in the chair of Estonian Literature and Folklore / chair of Estonian and Comparative Folklore, University of Tartu 1991-1992 senior lecturer in the chair of Estonian Literature and Folklore, University of Tartu 1984-1991 senior office assistant in the chair of Estonian Literature and Folklore 1983-1984 librarian at the Tartu University Library |
| 8. | Academic degree | PhD |
| 9. | Dates and sites of earning the degrees |
Research Institute of Language and Literature (Tallinn) 1991 |
| 10. | Honours/awards | - |
| 11. | Research-administrative experience |
Department of Literature and Folklore, University of Tartu Learned Estonian Society Estonian Life Histories Association International Ballad Commission |
| 12. | Supervised dissertations |
Liina Saarlo, PhD, 2005, superv. Tiiu Jaago. Eesti regilaulude stereotüüpiast. Teooria, meetod ja tähendus. Summary: The Stereotypy of Estonian Runo Song: Theory, Method and Meaning. Tartu 2005. Tartu Ene Kõresaar, PhD, 2004, superv. Tiiu Jaago (kaasjuhendaja). Memory and History in Estonian Post-Soviet Life Stories. Private and Public, Individual and Collective from the Perspective of Biographical Syncretism. Dissertationes Ethnologiae Universitatis Tartuensis. Tartu 2004. Tartu Kristiina Ehin, MA, 2004, superv. Tiiu Jaago. Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist. Magistritöö. Tartu 2004. Tartu Ell Vahtramäe, MA, 2003, superv. Tiiu Jaago. Muinasjututüüp “Abistaja nimi” (AT 500) Eesti Rahvaluule Arhiivis. Magistritöö 2003. Tartu Astrid Tuisk, MA, 2001, superv. Tiiu Jaago. Oma ja võõra rühma piirid Siberi eestlaste rahvaluule põhjal. Magistritöö 2001. Tartu Liina Saarlo, MA, 2000, superv. Tiiu Jaago. Eesti regilaulude vormelid. Magistritöö 2000. Tartu Diana Berg, MA, 1999, superv. Tiiu Jaago. Folkloristliku mõtte areng Eestis. 1919-1940. Magistritöö. Tartu 1999. Tartu |
| 13. | Current research program | Oral history (narrated history), family tradition and personal tradition The poetics and imagery of the older Estonian folk song The history of folklore discipline and theoretical problems |
| 14. | Current grant funding | |
| 15. | List of most important publications |
"Maha lastud kui revolutsionäär". 1905. aasta sündmuste ohver lugude tegelasena. - Västrik, Ergo-Hart (koost), Hiiemäe, Mall (toim). Paar sammukest XXII. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2005. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 87-126. Friedrich Reinhold Kreutzwald and the Cultural Bridge. In: Studies in Estonain Folkloristics and Ethnology. A Reader and Reflexive History. Ed. by Kristin Kuutma and Tiiu Jaago. Tartu: Tartu University Press, pp.19-36. Individuaalsed valikud ja sotsialiseerumine. Eluloojutustuste põhjal. http://www.sotsioloogia.ee/esso3/1/tiiu_jaago.htm. In: Estonian Social Science. Online. No. 3, 2005. http://www.psych.ut.ee/esta/online. Triin Vihalemm, Raul Eamets, Jaab Ginter, Piret Ehin (toim.). Eesti Euroopas: uued väljakutsed sotsiaalteadlastele. Eesti sotsiaalteaduste V aastakonverentsi erinumber. Jakob Hurt: The Birth of Estonain-language Folklore Research. In: Studies in Estonain Folkloristics and Ethnology. A Reader and Reflexive History. Ed. by Kristin Kuutma and Tiiu Jaago. Tartu: Tartu University Press, pp.45-64. Pärimuslik ajalugu ja Fr. R. Kreutzwald. Summary "A traditional story and Fr. R. Kreutzwald". Rmt: Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2003. Tartu: ÕES 2005, lk. 9-20. Studia Ethnologica et Folkloristica Tartuensia 9. Toim. Tiiu Jaago, Ene Kõresaar. Anu Korb. Venemaal rahvuskaaslasi küsitlemas: folkloristliku välitöö metoodilisi aspekte. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2005. Studies in Estonain Folkloristics and Ethnology. A Reader and Reflexive History. Ed. by Kristin Kuutma and Tiiu Jaago. Tartu: Tartu University Press. `It was all just as I tought and felt`. One Woman´s World in the Context of 20th Century Events. (Translated by Tiina Kirss.) - Tiina Kirss, Ene Kõresaar, Marju Lauristin (ed-s.). She Who Remembers, Survives. Interpreting Estonian Women´s Post-Soviet Life Stories. Tartu: Tartu University Press 2004, pp.144-165. Minevikutõlgenduste ja ajakäsituste uurimine pärimusliku ajaloo vaatepunktist. Kahe temaatilise jutustuse näitel. Summary: Studyng interpretations of time and approaches to the past from the viewpoint of popular narrative history. On the example of two thematic narratives. - Mäetagused nr 27, 2004, lk. 47-71. URL: http://www.folklore.ee/tagused/nr27/jaago.pdf Narrationen von Heimat und Abstammung. Esten und ethnische Minoritäten in Estland erzählen. In: Sabine Wienker-Piepho & Klaus Roth (Hrsg.) Erzählen zwischen Kulturen. Münchener Beiträge zur Interkulturellen Kommunikation, herausgegeben vom Institut für Volkskunde/Europäische Ethnologie, Institut für Interkulturelle Kommunikation, Institut für Ethnologie und Afrikanistik der Ludwig-Maximilians-Universität München. Band 17, Hg. Klaus Roth & Alois Moosmüller. Münster / New York / München / Berlin: Waxmann 2004, S. 173-185. Oral history as an opportunity to research the conflicts related to urbanisation and migration in Soviet and Post-Soviet Estonia. In: CD-publication: Alessandro Portelli (ed.) Memory and Globalisation. XIII International Oral History Conference. Roma 2004. Popular History as the Interpretation in the View of Oral Popular History Research. In: Ene Kõresaar & Art Leete (ed.-s). Everyday Life and Cultural Patterns. International Festschrift for Elle Vunder. Studies in Folk Culture. Vol. 3. Tartu: Tartu University Press 2004, pp. 130-145. Further from home - nearer to home. On changes in the images related to the home and family on the basis of thematic narratives. In: Krista Vogelberg & Ene-Reet Soovik (eds.). Encounters: linguistic and cultural-psychological aspects of communicative processes. Cultural Studies Series No. 3. Tartu: University of Tartu 2003, pp.23-38. Kas folkloristika ja etnoloogia eraldumine sai alguse emakeelse ülikooli õppetoolide loomisest? - Tiiu Jaago (koost). Pärimus ja tõlgendus. Artikleid folkloristika ja etnoloogia teooria, meetodite ning uurimispraktika alalt. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2003, lk. 37-49. Pere- ja suguvõsaajalood pärimuses. 20. sajandi teine pool. Summary: Stories of family history in the popular tradition of the second half of the 20th century. - Ene Kõresaar & Terje Anepaio (toim). Mälu kui kultuuritegur: etnoloogilisi perspektiive. Ethnological Perspectives on Memory. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2003, lk. 33-59. Popular Narrative, Cultural Continuity and Changing Political Regimes. In: Journal of Indian Folkloristics. Vol. V. No.1/2. January-December 2003, pp. 97-108. Pärimus ja tõlgendus. Artikleid folkloristika ja etnoloogia teooria, meetodite ning uurimispraktika alalt. Koost. Tiiu Jaago, toim. Tiiu Jaago, Ene Kõresaar. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. "See kõik oli nii, nagu tundsin ja mõtlesin." Ühe naise elulugu pärimusliku ajaloo vaatepunktist. - Tiiu Jaago (koost). Pärimus ja tõlgendus. Artikleid folkloristika ja etnoloogia teooria, meetodite ning uurimispraktika alalt. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2003, lk. 191-210. Family narrative as reverberator of history. (Translated by Kait Realo.)In: Jaago, Tiiu & Kõiva, Mare & Kärsna, Kairika (ed-s.). Lives, Histories and Identities. Studies on Oral History, Life- and Family Stories. Tartu: University of Tartu & Estonian Literary Museum 2002, pp. 405-426. E-publikatsioon (Lehti Pilt): http://lepo.it.da.ut.ee/~lehti/Oralhistory/3.10.Tiiu.htm. Lives, Histories and Identities. Studies on Oral History, Life- and Family Stories. Ed. by Tiiu Jaago, Mare Kõiva, Kairika Kärsna. Tartu: University of Tartu & Estonian Literary Museum. Popular history in the view of Estonian folkloristics. (Translated by Ann Kuslap) – Jaago, Tiiu & Kõiva, Mare & Kärsna, Kairika (ed-s.). Lives, Histories and Identities. Studies on Oral History, Life- and Family Stories. Tartu: University of Tartu & Estonian Literary Museum 2002, pp. 390-404. E-publikatsioon (Lehti Pilt): http://lepo.it.da.ut.ee/~lehti/Oralhistory/3.9.Tiiu.htm. Suguvõsaajalugu - kas müüt või tegelikkus. Zusammenfassung: Generationsgeschichte - Mythos oder Wirklichkeit. Rmt: Kadi Grichin, Tiit Rosenberg, Heiki Valk (toim.). Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 1994-1999. Annales Litterarum Societatis Esthonicae. Tartu: Õpetatud Eesti Selts, lk. 23-32. Kuidas mõista pärimusjutu tõde? How to interpret the truth of a traditional narrative? Summary. In: Ene Kõresaar & Terje Anepaio (toim). Kultuur ja mälu. Konverentsi materjale. Studia ethnologica Tartuensia 4. Tartu, 2001, lk 227-243. Perepärimus ajaloo peegeldajana. Rmt.: Tiiu Jaago (koost.). Pärimuslik ajalugu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk. 264-280. Pärimuslik ajalugu. Koost. Tiiu Jaago, toim. Tiiu Jaago, Mare Kõiva. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Regilaul – keel, muusika, poeetika. Toim. Tiiu Jaago, Mari Sarv. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Tartu Ülikool: Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool. Regilaulu asustuslooline taust. Karuse. Summary: The impact of population on runo songs. The case of Karuse parish. Rmt: Tiiu Jaago, Mari Sarv (toim.). Regilaul – keel, muusika, poeetika. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool, lk. 57-81. “Esiisa tuli …” Kodukoha mõiste päritolujutustuses. Summary: “A Forefather Came…” The Concept of Native Place in Tales of Origin. — Aivar Jürgenson (toim). Eestlane ja tema maa. Konverentsi “Kodumaa ja kodupaik: eestlase territoriaalne identiteet” (16.-17. november 1999) materjale. Scripta ethnologica 4. Tallinn: Ajaloo Instituut 2000, lk.168-185. Kolm lugu, kolm tõlgendust. Summary: Three Stories, Three Interpretations. — Tiiu Jaago & Ülo Valk (toim). “Kust tulid lood minule …” Artikleid regilaulu uurimise alalt 1990. aastatel. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2000, lk.205-227; lk. 343-345 "Kust tulid lood minule …" Artikleid regilaulu uurimise alalt 1990. aastatel. Summaries: "Whence came these Tales to Me …" Rono-song Research: Recent Studies from the 1990s. Summaries. Koost. Tiiu Jaago, toim. Tiiu Jaago, Ülo Valk. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Palju-uuritud tundmatu regilaul. Sissejuhatuse asemel. Summary: Runo Song: Much Studied, Yet Unknown — Tiiu Jaago & Ülo Valk (toim). “Kust tulid lood minule …” Artikleid regilaulu uurimise alalt 1990. aastatel. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2000, lk.7-26; lk.331-333 Teabe levikust oma ja võõra rühma piiril. Vastandumine - integreerumine. — Mare Kõiva (toim). Meedia. Folkloor. Mütoloogia. Tänapäeva folkloorist. III. Tartu 2000, lk. 376-388. Conflict, experience and nostalgia in family narratives. On the Example of Estonia and Finland. In: Folklore. An Electronic Journal of Folklore vol 12, Tartu 1999, pp. 71-87. = E-väljaanne: http://haldjas.folklore.ee/folklore/vol12/famnarr.htm. (Folklore is indexed in MLA Folklore Bibliography, etc.) Kansallisuuksien rajoilla: Kohtla-Järven kansallisuusryhmien identiteetti. (Tõlge: Tuukka Häkkinen.) In: Teuvo Laitila ja Tuija Saarinen (toim.). Uskonto ja identiteetti. Suomalais-ugrilaisten kokemuksia ja vaiheita Venäjällä ja Neuvostoliitossa. Pieksämäki 1999, lk.112-127. Konflikt, kogemus ja nostalgia perepärimuses Eesti ja Soome näitel. Summary: Conflict, Experience and Nostalgia in Family Heritage: Estonia and Finland. — Mäetagused. Hüperajakiri nr 11, 1999, lk. 98-112; 162-163. = E-väljaanne http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr11/pere.htm. Rahvaluule mõiste kujunemine Eestis. Summary. The Development of the Definition of Folklore in Estonia. — Mäetagused. Hüperajakiri nr 9, Tartu 1999, lk.70-91; 189-190. = E-väljaanne http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr9/rhl.htm. “Mis sealt tõuseb, soost sinine, / soost sinine, maast punane.” “Sinise” ja “punase” võimalikust tähendusest regilaulus. Summary. The Possible Meaning of the Parallel Words blue and red in Runo Songs. — Mäetagused. Hüperajakiri nr 5, Tartu 1997, lk.54-72; 126-128. = Elektrooniline väljaanne http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr5. “See olevat olnud…” Rahvaluulekeskne uurimus esivanemate lugudest, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 1996. [Perepärimus ja selle võrdlemine ajalooallikatega. Kaasautor Kalev Jaago: genealoogilised andmed; Tiiu Jaago: pärimuslik osa.] Sånger om “Guldkvinnan” och avspegling av det estniska folket i dem. Summary. The Runo Songs about Kuldnaine and the Image of Estonian. In: Nord Nytt No. 56, Kopenhagen, lk. 22-28;122-123. Kuldnaine. [”Kuldnaise” laulutüüpi koondatud regilaulude stiili uurimus.] Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 1993. |
last updated: 04.10.2005
[ sulge aken ]