[ sulge aken ]

Elulookirjeldus (CV)
1.Eesnimi Maie
2.Perekonnanimi Kalda
3.Töökoht Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm
4.Ametikoht vanemteadur (0,4)
5.Sünniaeg 19.06.1929 (päev.kuu.aasta)
6.Haridus Tartu Riiklik Ülikool (Ajaloo-Keeleteaduskond, eesti filoloogia osakond, kirjanduse eriharu, diplom kiitusega 1956), aspirantuur Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudis 1956-1959.
7.Teenistuskäik Eesti (NSV) TA Keele ja Kirjanduse Instituudi kirjandussektori nooremteadur 1960-1965, vanemteadur 1965-1984, kirjandusajaloo sektori juhataja 1984-1989, alates 1990. a-st vanemteadur osalise koormusega, 1994-2002 Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur-konsultant osalise koormusega, Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühma vanemteadur osalise koormusega 2003. a-st.
8.Teaduskraad filoloogiakandidaat
9.Teaduskraadi välja
andnud asutus, aasta		 1963, Eesti NSV Teaduste Akadeemia
10.Tunnustused artiklite ja arvustuste kogule "Kirjandusest ja kriitikast" (1976) J. Smuuli nim. kirjanduse aastapreemia ja Nõukogude Eesti preemia; üksikartiklitele ajakirja "Looming" aastapreemia 1971, ajakirja "Keel ja Kirjandus" aastapreemia 1989 ja 2003, ajalehe "Sirp" aastapreemia 1991,
Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia 2001 kogumikule “Mis mees ta on?”
Valgetähe IV klassi orden (2001)
11.Teadusorganisatsiooniline
ja –administratiivne
tegevus		 1984-1989 KKI-s sektorijuhataja; 1980. a-il KKI ja hiljem UTKK teadusnõukogu liige
Eesti (NSV) Kirjanike Liidu liige 1966. a-st, Soome Kirjanduse Seltsi välisliige 1977. a-st, Emakeele Seltsi ja Eesti Kirjanduse Seltsi liige.
12.Juhendamisel kaitstud
väitekirjad

Rein Veidemann, cand, 1984, juh. Maie Kalda. "Eesti nõukogude kirjanduskriitika 1958-1972". ENSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut
13.Teadustöö põhisuunad eesti kirjandus (ajalugu, intertekstuaalsus) ja kirjanduskriitika (ajalugu, meetodid)
14.Jooksvad grandid
15.Teaduspublikatsioonid

Kohanevad tekstid. Koost. ja toim. V. Sarapik, M. Kalda. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti kultuuriloo ja folkloristika keskus, Tartu ülikooli eesti kirjanduse õppetool, 2005. – 375 lk.

M. Kalda, Kirjandusloolase ruumist. – Looming 2005, nr 5, lk 786–790.

M. Kalda, Luulemeelse kodu. Ello Säärits (13. X 1914-19. VII 2005). – Keel ja Kirjandus 2005, nr 10, lk 853–855.

M. Kalda, Ruudi Rimmel ja "kirjanduselu tegelik parteiline juhtimine". – Looming 2005, nr 9, 1398–1405.

M. Kalda, Ülemiste vanakesed. – Looming 2005, nr 4, lk 577–596.

M. Kalda, Mis loom see on? Tallinn–Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2004. – 389 lk.

M. Kalda, Väike-Maarjast postmodernismini. Kommentaare "Loomingu" toimetuse valitud märksõnadele. – Looming 2004, nr 6, lk 917–926.

M. Kalda, Kirjanike Liidu esimene elujärk. – Keel ja Kirjandus 2003, nr 1, lk 66–68.

M. Kalda, Lembitu kuldne karikas. – Looming 2003, nr 12, lk 1882–1894.

M. Kalda, Smuuli mütoloogiat. Suur Hall. “Keel ja Kirjandus” 2003, nr 9, lk 633–647.

M. Kalda, Teet Kallase Tallinn. – Looming 2003, nr 4, lk 594–601.

M. Kalda, Teet Kallas's Tallinn. – Koht ja paik/Place and Location. Studies in Environmental Aesthetics and Semiotics III. Eds. V. Sarapik, K. Tüür. Proceedings of the Estonian Academy of Arts 14. Tallinn 2003, lk 379–394. MÄRKUS: Eesti keeles ilmunud ajakirjas Looming, 2003, nr. 4

A. Vinkel, M. Kalda, Kirjandus. – Saaremaa. Loodus. Aeg. Inimene. 1. köide. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002, lk 219–239.

Kohandumise märgid. Koost. ja toim. V. Sarapik, M. Kalda, R. Veidemann. Collegium litterarum 16. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2002. – 368 lk.

M. Kalda, Estonian Literary Slum. – Koht ja paik/Place and Location II. Eds. V. Sarapik, K. Tüür, M. Laanemets. Proceedings of the Estonian Academy of Arts 10. Tallinn, 2002, lk 389–406.

M. Kalda, Eesti kirjanduslik agul. – Looming 2001, nr 11, lk 1715–1726.

M. Kalda, Eesti kirjanduslugu kriitikute risttules. – Keel ja Kirjandus 2001, nr 12, lk 868–871.

M. Kalda, Kommentaarid. Kriitika VI. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001, lk 439–501.

M. Kalda, Suletud ruum tegevuspaigast kujundiks (I). – Eesti kultuur 1940. aastate teisel poolel. Tallinna Pedagoogikaülikooli Toimetised. Humaniora A19. Tallinn 2001, lk 17–25.

M. Kalda, Vana kaader järel-eesti ajal võimalusi proovimas. – Keel ja Kirjandus 2001, nr 8, lk 572–578.

M. Kalda, Õiglus sööb arvustuse jõu ja mahla. [Järelsõna.] – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001, lk 388–397.

M. Kalda, Maailma parandamas ja unesid nägemas. [Järelsõna.] – Arvo Valton Vallikivi, Kogutud teosed 3. Novellid III. Tallinn: Virgela, 2000, lk 441–446.

M. Kalda, Milleks ja kellele. (Rubriigis "Mõttevahetus: 90-ndad"). – Looming 2000, nr 1, lk 96–99.

M. Kalda, Mis mees ta on? Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. Collegium litterarum 12. Tallinn, 2000. – 400 lk.

M. Kalda, Redigeerimine kui steriliseerimine (F. Tuglase näitel). – Kultuuritekst ja traditsioonitekst. Toim. Ü. Pärli. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2000, lk 124–132.

M. Kalda, Räägitakse, et öökull olnud pagari tütar. [Hiram, Mõru maik. Tallinn 1999.] – Keel ja Kirjandus 2000, nr 4, lk 291–293.

M. Kalda, Võhik. – Emakeele Seltsi aastaraamat 44/45. Tartu 2000, lk 42–49.

Mis on see ise: tekst, tagapõhi, isikupära. Collegium litterarum 11. Toim. M. Kalda, Õ. Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1999. – 436 lk.

M. Kalda, Über makkaronische Dichtungsart in Estland. – Proceedings of the Latvian Academy of Sciences. Section A. 1996, nr 4/5, lk 1–10.

M. Kalda, Kirjandusteadus. – Eesti pagulaskirjandus 1944–1992. Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. Collegium litterarum 7. Toim. P. Kruuspere, P. Viires. Tallinn, 1995, lk. 7–62, 125–131.

M. Kalda, Estnischsprachige Übersetzungsanthologien – eine Auswahl. – Hrsg. János Gulya / Norbert Lossau, Anthologie und interkulturelle Rezeption. Opuscula Fenno-Ugrica Gottingensia Bd VI. Frankfurt am Main, 1994, lk. 27–36.

M. Kalda, Kirjandus ja sotsiaal-poliitiline süsteem. – Keel ja Kirjandus 1989, nr 8, lk 449–457.

viimati muudetud: 14.10.2005

Curriculum Vitae (CV)
1.First Name Maie
2.Surname Kalda
3.Institution The research group of cultural and literary theory, Estonian Literary Museum
4.Position senior researcher
5.Date of birth 19.06.1929 (day.month.year)
6.Education MA – University of Tartu, Estonian philology (1956)
PhD studies – Institute of Estonian Language and Literature (1956-1960)
7.Research and
professional experience		 1960 – researcher, Institute of Estonian Language and Literature
1965 – senior researcher
1984–1989 Head of the department of Estonian Literature, Institute of Estonian Language and Literature
1993 – senior researcher, Under and Tuglas Literature Centre
2003 – senior researcher, Estonian Literature Museum
8.Academic degree PhD in Estonian Literary History
9.Dates and sites of
earning the degrees		 1963, the Council of the Social Sciences, Estonian Academy of Sciences
10.Honours/awards Editors’ Prize as the best published article of the journal "Looming" in the year 1971;
Editors’ Prize as the best published article of the journal "Keel ja Kirjandus" in the year 1989 and 2003;
Annual Prize of Cultural Endowment in literary studies for the monograph “Mis mees ta on?" (2001;
the 4th class Order of the order White Star, Estonia (2001).
11.Research-administrative
experience		 1984–1989 Head of the department of Estonian Literature, Institute of Estonian Language and Literature
Member of the scientific council of Institute of Estonian Language and Literature, Under and Tuglas Literature Centre
Member of the Estonian Writer's Union (s. 1966),
foreign member of the Finnish Literary Society (s. 1977)
12.Supervised dissertations

Rein Veidemann, cand, 1984, superv. Maie Kalda. "Eesti nõukogude kirjanduskriitika 1958-1972". ENSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut
13.Current research program Estonian literature (history, intertextuality) and literary criticism (history, methods)
14.Current grant funding
15.List of most important publications

Kohanevad tekstid. Koost. ja toim. V. Sarapik, M. Kalda. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti kultuuriloo ja folkloristika keskus, Tartu ülikooli eesti kirjanduse õppetool, 2005. – 375 lk.

M. Kalda, Kirjandusloolase ruumist. – Looming 2005, nr 5, lk 786–790.

M. Kalda, Luulemeelse kodu. Ello Säärits (13. X 1914-19. VII 2005). – Keel ja Kirjandus 2005, nr 10, lk 853–855.

M. Kalda, Ruudi Rimmel ja "kirjanduselu tegelik parteiline juhtimine". – Looming 2005, nr 9, 1398–1405.

M. Kalda, Ülemiste vanakesed. – Looming 2005, nr 4, lk 577–596.

M. Kalda, Mis loom see on? Tallinn–Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2004. – 389 lk.

M. Kalda, Väike-Maarjast postmodernismini. Kommentaare "Loomingu" toimetuse valitud märksõnadele. – Looming 2004, nr 6, lk 917–926.

M. Kalda, Kirjanike Liidu esimene elujärk. – Keel ja Kirjandus 2003, nr 1, lk 66–68.

M. Kalda, Lembitu kuldne karikas. – Looming 2003, nr 12, lk 1882–1894.

M. Kalda, Smuuli mütoloogiat. Suur Hall. “Keel ja Kirjandus” 2003, nr 9, lk 633–647.

M. Kalda, Teet Kallase Tallinn. – Looming 2003, nr 4, lk 594–601.

M. Kalda, Teet Kallas's Tallinn. – Koht ja paik/Place and Location. Studies in Environmental Aesthetics and Semiotics III. Eds. V. Sarapik, K. Tüür. Proceedings of the Estonian Academy of Arts 14. Tallinn 2003, lk 379–394. MÄRKUS: Eesti keeles ilmunud ajakirjas Looming, 2003, nr. 4

A. Vinkel, M. Kalda, Kirjandus. – Saaremaa. Loodus. Aeg. Inimene. 1. köide. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002, lk 219–239.

Kohandumise märgid. Koost. ja toim. V. Sarapik, M. Kalda, R. Veidemann. Collegium litterarum 16. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2002. – 368 lk.

M. Kalda, Estonian Literary Slum. – Koht ja paik/Place and Location II. Eds. V. Sarapik, K. Tüür, M. Laanemets. Proceedings of the Estonian Academy of Arts 10. Tallinn, 2002, lk 389–406.

M. Kalda, Eesti kirjanduslik agul. – Looming 2001, nr 11, lk 1715–1726.

M. Kalda, Eesti kirjanduslugu kriitikute risttules. – Keel ja Kirjandus 2001, nr 12, lk 868–871.

M. Kalda, Kommentaarid. Kriitika VI. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001, lk 439–501.

M. Kalda, Suletud ruum tegevuspaigast kujundiks (I). – Eesti kultuur 1940. aastate teisel poolel. Tallinna Pedagoogikaülikooli Toimetised. Humaniora A19. Tallinn 2001, lk 17–25.

M. Kalda, Vana kaader järel-eesti ajal võimalusi proovimas. – Keel ja Kirjandus 2001, nr 8, lk 572–578.

M. Kalda, Õiglus sööb arvustuse jõu ja mahla. [Järelsõna.] – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001, lk 388–397.

M. Kalda, Maailma parandamas ja unesid nägemas. [Järelsõna.] – Arvo Valton Vallikivi, Kogutud teosed 3. Novellid III. Tallinn: Virgela, 2000, lk 441–446.

M. Kalda, Milleks ja kellele. (Rubriigis "Mõttevahetus: 90-ndad"). – Looming 2000, nr 1, lk 96–99.

M. Kalda, Mis mees ta on? Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. Collegium litterarum 12. Tallinn, 2000. – 400 lk.

M. Kalda, Redigeerimine kui steriliseerimine (F. Tuglase näitel). – Kultuuritekst ja traditsioonitekst. Toim. Ü. Pärli. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2000, lk 124–132.

M. Kalda, Räägitakse, et öökull olnud pagari tütar. [Hiram, Mõru maik. Tallinn 1999.] – Keel ja Kirjandus 2000, nr 4, lk 291–293.

M. Kalda, Võhik. – Emakeele Seltsi aastaraamat 44/45. Tartu 2000, lk 42–49.

Mis on see ise: tekst, tagapõhi, isikupära. Collegium litterarum 11. Toim. M. Kalda, Õ. Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1999. – 436 lk.

M. Kalda, Über makkaronische Dichtungsart in Estland. – Proceedings of the Latvian Academy of Sciences. Section A. 1996, nr 4/5, lk 1–10.

M. Kalda, Kirjandusteadus. – Eesti pagulaskirjandus 1944–1992. Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. Collegium litterarum 7. Toim. P. Kruuspere, P. Viires. Tallinn, 1995, lk. 7–62, 125–131.

M. Kalda, Estnischsprachige Übersetzungsanthologien – eine Auswahl. – Hrsg. János Gulya / Norbert Lossau, Anthologie und interkulturelle Rezeption. Opuscula Fenno-Ugrica Gottingensia Bd VI. Frankfurt am Main, 1994, lk. 27–36.

M. Kalda, Kirjandus ja sotsiaal-poliitiline süsteem. – Keel ja Kirjandus 1989, nr 8, lk 449–457.

last updated: 14.10.2005

[ sulge aken ]