[ sulge aken ]
| Elulookirjeldus (CV) | ||
| 1. | Eesnimi | Ain |
| 2. | Perekonnanimi | Mäesalu |
| 3. | Töökoht | Tartu Ülikool |
| 4. | Ametikoht | Filosoofia teaduskonna Arheoloogia õppetooli lektor |
| 5. | Sünniaeg | 23.02.1955 (päev.kuu.aasta) |
| 6. | Haridus | Kõrgem haridus, lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli Ajaloo teaduskonna 1978. a. ajaloolase-arheoloogi, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja kvalifikatsiooniga. Filosoofiamagister arheoloogia alal aastast 1992. |
| 7. | Teenistuskäik | 1973-1978 TRÜ üliõpilane 1978-1981 Eesti NSV Kultuuriministeeriumi Muuseumide ja Kultuurimälestiste Teaduslik Metoodilise Nõukogu arheoloogia osakonna vanemteadur. 1981-1984 TRÜ aspirant 1984-1989 TRÜ NSV Liidu ajaloo kateedri õpetaja 1989-1992 TÜ Eesti ajaloo kateedri õpetaja 1992-1996 TÜ arheoloogia õppetooli lektor (0,5 kohta) ja doktorant 1997-1999 TÜ arheoloogia õppetooli hoidja 1999-2005 TÜ arheoloogia õppetooli lektor |
| 8. | Teaduskraad | MA arheoloogias |
| 9. | Teaduskraadi välja andnud asutus, aasta |
Tartu Ülikool 1992 |
| 10. | Tunnustused | |
| 11. | Teadusorganisatsiooniline ja –administratiivne tegevus |
|
| 12. | Juhendamisel kaitstud väitekirjad |
Kaupo Kangur, MA, 2002, juh. Ain Mäesalu. Keskaegsed suurtükid Eestis.. Tallinna Kunstiakadeemia Erki Russow, MA, 2001, juh. Ain Mäesalu. Importkeraamika Lääne-Eestis ca 1225-1650. Tartu Ülikool |
| 13. | Teadustöö põhisuunad | Muinas- ja keskaegsed linnused (esmajoones Otepää) Keskaegsed linnad (esmajoones Tartu) Muinas- ja keskaegsed relvad |
| 14. | Jooksvad grandid | |
| 15. | Teaduspublikatsioonid |
Muinas- ja keskaeg. – Tartu ajalugu ja kultuurilugu. Koostaja Heivi Pullerits. Ilmamaa, 2005. lk. 15–28 (kaasautor Rünno Vissak). Die archäologischen Brigantinenfunde in der Burg Otepää, Estland/ Il rinvenimento archeologico della brigantina nel castello di Otepää, Estonia. – Das Brigantinen-Symposium auf Schloss Tirol/ Il simposio sulla brigantina a Castel Tirolo. Schloss Tirol, 2004, 104–118. Kaitserüüde arendamise põhjustest 13.–17. sajandil. – Linnusest ja linnast. Uurimusi Vilma Trummali auks. Muinasaja teadus 14. Tallinn – Tartu, 2004, 227–248.. Über die Infrastruktur der Hansestadt Tartu (Dorpat) vom 13. bis 16. Jh. – in: Lübecker Kolloquium zur Stadtarchäologie im Hanseraum IV: Die Infrastruktur. Lübeck, 2004, 397–403. 44. Kaitserüüde arendamise põhjustest 13.–17. sajandil. – Linnusest ja linnast. Uurimusi Vilma Trummali auks. Muinasaja teadus 14. Tallinn – Tartu, 2004, 227–248. On the older topography of Tartu. – The Medieval Town in the Baltic: Hanseatic history and Archaeology II. Edited by Rünno Vissak, Ain Mäesalu. Tartu, 2002. P. 145–163 (kaasautor Rünno Vissak). The oldest firearms of the Hanseatic towns of Tallinn and Tartu. – The Medieval Town in the Baltic: Hanseatic history and Archaeology II. Edited by Rünno Vissak, Ain Mäesalu. Tartu, 2002. P. 109–118. Die Haustypen in hansezeitlichen Tartu (Dorpat). – Lübecker Kolloquium zur Stadtarchäologie im Hanseraum III: Der Hausbau. Lübeck, 2001. S. 581–594. Evald Tõnisson – eesti ja läänemeresoome rahvaste arheoloog. – Ajalooline Ajakiri. 2001. Nr. 1/2 (112/113). lk. 139–144. Heitemasinad muistses vabadusvõitluses. – Muinasaja loojangust omariikluse läveni. Pühendusteos Sulev Vahtre 75. sünnipäevaks. Koostanud Andres Andresen. Tartu, 2001. Lk. 69–105. Weapons in Otepää castle in 1396. – Castella maris Baltici V. Rudkobing, 2001. P. 91–98. Notstal ja springala – mõistatuslikud relvad keskaegses Eestis. – Ajalooline Ajakiri. 2000. Nr. 3. lk. 5–24. Archäologische Erkenntnisse zum Handel in Tartu (Dorpat) vom 12. bis zum 17. Jahrhundert. – Lübecker Kolloquium zur Stadtarchäologie im Hanseraum II: Der Handel. Lübeck, 1999. S. 427–434. Emailbemalte Glasbecher aus Tartu. – The Medieval Town in the Baltic: Hanseatic history and Archaeology. Proceedings of the first & second seminar, Tartu, Estonia 6th–7th June 1997 and 26th–27th June 1998. Edited by Rünno Vissak, Ain Mäesalu. Tartu, 1999. p 75–84. Tarton emalikoristeiset lasipikarit. – Skal! Sirpaleita keskiajalta. Turku, 1999, lk. 18–20. Die ältesten Feuerwaffen Estlands. – Steinbrücke 1998. Estnische historische Zeitschrift. Tartu, 1998. S. 19–29. Esimesed tagantlaetavad tulirelvad. – Ajalooline Ajakiri. 1998. Nr. 2. lk. 9–18. Ammu mõjust keskaegse kaitserüü arengule. – Insenerikultuur Eestis. 3. Koostanud ja toimetanud prof. Vahur Mägi. Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus, 1997. lk. 106–114. Haruldased relvad Haapsalu piiskopilinnuses. – Läänemaa Muuseumi Toimetised I. Haapsalu, 1997, lk. 60–73. Narva püss ja teised kombinatsioonrelvad. – Kleio. Ajaloo ajakiri. Nr. 3 (21). Tartu, 1997, lk. 3–7. Über den Stand der archäologischen Forshungsarbeit in Dorpat (Tartu). – Lübecker Kolloquium zur Stadtarchäologie im Hanseraum I: Stand, Aufgaben und Perspektiven. Lübeck, 1997. S. 343–350. Otepää püss ongi üks maailma vanimaid käsitulirelvi. – Kleio. Ajaloo ajakiri. Nr. 4 (18). Tartu, 1996, lk. 3–11. Wandlungen der Funktionen der Burgen in Südostestland im 8. – 15. Jahrhundert. – Castella maris Baltici II. Nyköping, 1996, lk. 103–106. 12.–14. sajandi kaitserüüd Otepää linnuse leidude põhjal. – Muinasaja teadus 3. Tallinn, 1995, lk. 326–359. Haruldane tinatoos Pärnust. – Ars Estoniae medii aevi grates Villem Raam viro doctissimo et expertissimo. Tallinn, 1995, lk. 195–208 (kaasautorid A. Mänd ja A. Kriiska). Kas "Taavet ja Koljat" on seniarvatust vanem? – Ars Estoniae medii aevi grates Villem Raam viro doctissimo et expertissimo. Tallinn, 1995, lk. 145–156. Die Burg Otepää als ein Zentrum in Südostestland im 11.–14. Jh. – Castella maris Baltici I. Stockholm, 1993, lk. 143–148. Kas Lembitu kasvatas kitsi või lambaid? – Kleio 4, Tartu, 1991,lk. 5–6 (kaasautorid M. Tammet ja J. Peets). Otepää linnuse ammunooleotsad. – Muinasaja teadus I. Arheoloogiline kogumik, Tallinn, 1991, lk. 163–181. Sechs Holzkonstruktionen in Tartu (Lossi–Strasse). – Eesti TA Toimetised. Ühiskonnateadused, 1990, Nr. 4, lk. 446–452. Kas Otepää püss on üks maailma vanimaid käsitulirelvi? – Kleio 1, Tallinn, 1989, lk. 26–30. Otepää linnuse nooleotsad ajalooliste seoste ja sündmuste kajastajatena. – Allikaõpetuslikke uurimusi. Eesti ajaloo küsimusi XI. Tartu Ülikooli Toimetised, Nr. 851. Tartu, 1989, lk. 27–46. Раскопки в Тарту. – Aрхеологические открытия 1986 года. Moсква, 1988, lk. 424–425 (kaasautorid V. Trummal ja R. Metsallik). Unikale Glasfunde aus Tartu. – Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused, 1986, Nr. 4, lk. 400–402. Раскопки городища Отепя. – Aрхеологические открытия 1983 года. Moсква, 1985, lk. 452–453. Форбург городища Отепя . – Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused, 1984, Nr. 4, lk.363–366. K вопросу историй поселений в Отепя. – Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused, 1983, Nr. 4, lk. 337–339. Об оборонительных сооружениях городища Пуртсе. – Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused, 1983, Nr. 4, lk. 307–310 (kaasautoriks Toomas Tamla). Раскопки городища Тарту. – Aрхеологические открытия 1980. года. Moсква, 1981, lk. 382–383. Aварийныe археологические раскопки нa городищe Тарту. – Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused, 1980, Nr. 4, lk. 375–378. |
viimati muudetud: 05.10.2005
| Curriculum Vitae (CV) | ||
| 1. | First Name | Ain |
| 2. | Surname | Mäesalu |
| 3. | Institution | Tartu University |
| 4. | Position | lecturer of the Chair of Archaeology of the Faculty of Philosophy |
| 5. | Date of birth | 23.02.1955 (day.month.year) |
| 6. | Education | University; graduated from Tartu University in 1978; archaeologist and teacher of history |
| 7. | Research and professional experience |
1978 - 1981 senior scientist of the archaeological department of the Scientific Methodological Council of Museums and Cultural Monuments; Ministry of Cultural Affairs of the E.S.S.R. 1981 - 1984 postgraduate student; Tartu University 1984 - 1989 teacher of the Chair of the History of the USSR; Tartu University 1989 - 1992 teacher of the Chair of the History of Estonia; Tartu University 1992 - 1996 part-time lecturer and a Ph.D. candidate of the Chair of Archaeology; Tartu University 1997 - 1999 lecturer and deputy chairman of the Chair of Archaeology; Tartu University 1999-2005 lecturer of the Chair of Archaeology; Tartu University |
| 8. | Academic degree | MA of archaeology |
| 9. | Dates and sites of earning the degrees |
Tartu University 1992 |
| 10. | Honours/awards | |
| 11. | Research-administrative experience |
|
| 12. | Supervised dissertations |
Kaupo Kangur, MA, 2002, superv. Ain Mäesalu. Keskaegsed suurtükid Eestis.. Tallinna Kunstiakadeemia Erki Russow, MA, 2001, superv. Ain Mäesalu. Importkeraamika Lääne-Eestis ca 1225-1650. Tartu Ülikool |
| 13. | Current research program | Ancient and Mediaeval hill forts (mainly Otepää ) Mediaeval citys (mainly Tartu) Ancient and mediaeval weapons |
| 14. | Current grant funding | |
| 15. | List of most important publications |
Muinas- ja keskaeg. – Tartu ajalugu ja kultuurilugu. Koostaja Heivi Pullerits. Ilmamaa, 2005. lk. 15–28 (kaasautor Rünno Vissak). Die archäologischen Brigantinenfunde in der Burg Otepää, Estland/ Il rinvenimento archeologico della brigantina nel castello di Otepää, Estonia. – Das Brigantinen-Symposium auf Schloss Tirol/ Il simposio sulla brigantina a Castel Tirolo. Schloss Tirol, 2004, 104–118. Kaitserüüde arendamise põhjustest 13.–17. sajandil. – Linnusest ja linnast. Uurimusi Vilma Trummali auks. Muinasaja teadus 14. Tallinn – Tartu, 2004, 227–248.. Über die Infrastruktur der Hansestadt Tartu (Dorpat) vom 13. bis 16. Jh. – in: Lübecker Kolloquium zur Stadtarchäologie im Hanseraum IV: Die Infrastruktur. Lübeck, 2004, 397–403. 44. Kaitserüüde arendamise põhjustest 13.–17. sajandil. – Linnusest ja linnast. Uurimusi Vilma Trummali auks. Muinasaja teadus 14. Tallinn – Tartu, 2004, 227–248. On the older topography of Tartu. – The Medieval Town in the Baltic: Hanseatic history and Archaeology II. Edited by Rünno Vissak, Ain Mäesalu. Tartu, 2002. P. 145–163 (kaasautor Rünno Vissak). The oldest firearms of the Hanseatic towns of Tallinn and Tartu. – The Medieval Town in the Baltic: Hanseatic history and Archaeology II. Edited by Rünno Vissak, Ain Mäesalu. Tartu, 2002. P. 109–118. Die Haustypen in hansezeitlichen Tartu (Dorpat). – Lübecker Kolloquium zur Stadtarchäologie im Hanseraum III: Der Hausbau. Lübeck, 2001. S. 581–594. Evald Tõnisson – eesti ja läänemeresoome rahvaste arheoloog. – Ajalooline Ajakiri. 2001. Nr. 1/2 (112/113). lk. 139–144. Heitemasinad muistses vabadusvõitluses. – Muinasaja loojangust omariikluse läveni. Pühendusteos Sulev Vahtre 75. sünnipäevaks. Koostanud Andres Andresen. Tartu, 2001. Lk. 69–105. Weapons in Otepää castle in 1396. – Castella maris Baltici V. Rudkobing, 2001. P. 91–98. Notstal ja springala – mõistatuslikud relvad keskaegses Eestis. – Ajalooline Ajakiri. 2000. Nr. 3. lk. 5–24. Archäologische Erkenntnisse zum Handel in Tartu (Dorpat) vom 12. bis zum 17. Jahrhundert. – Lübecker Kolloquium zur Stadtarchäologie im Hanseraum II: Der Handel. Lübeck, 1999. S. 427–434. Emailbemalte Glasbecher aus Tartu. – The Medieval Town in the Baltic: Hanseatic history and Archaeology. Proceedings of the first & second seminar, Tartu, Estonia 6th–7th June 1997 and 26th–27th June 1998. Edited by Rünno Vissak, Ain Mäesalu. Tartu, 1999. p 75–84. Tarton emalikoristeiset lasipikarit. – Skal! Sirpaleita keskiajalta. Turku, 1999, lk. 18–20. Die ältesten Feuerwaffen Estlands. – Steinbrücke 1998. Estnische historische Zeitschrift. Tartu, 1998. S. 19–29. Esimesed tagantlaetavad tulirelvad. – Ajalooline Ajakiri. 1998. Nr. 2. lk. 9–18. Ammu mõjust keskaegse kaitserüü arengule. – Insenerikultuur Eestis. 3. Koostanud ja toimetanud prof. Vahur Mägi. Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus, 1997. lk. 106–114. Haruldased relvad Haapsalu piiskopilinnuses. – Läänemaa Muuseumi Toimetised I. Haapsalu, 1997, lk. 60–73. Narva püss ja teised kombinatsioonrelvad. – Kleio. Ajaloo ajakiri. Nr. 3 (21). Tartu, 1997, lk. 3–7. Über den Stand der archäologischen Forshungsarbeit in Dorpat (Tartu). – Lübecker Kolloquium zur Stadtarchäologie im Hanseraum I: Stand, Aufgaben und Perspektiven. Lübeck, 1997. S. 343–350. Otepää püss ongi üks maailma vanimaid käsitulirelvi. – Kleio. Ajaloo ajakiri. Nr. 4 (18). Tartu, 1996, lk. 3–11. Wandlungen der Funktionen der Burgen in Südostestland im 8. – 15. Jahrhundert. – Castella maris Baltici II. Nyköping, 1996, lk. 103–106. 12.–14. sajandi kaitserüüd Otepää linnuse leidude põhjal. – Muinasaja teadus 3. Tallinn, 1995, lk. 326–359. Haruldane tinatoos Pärnust. – Ars Estoniae medii aevi grates Villem Raam viro doctissimo et expertissimo. Tallinn, 1995, lk. 195–208 (kaasautorid A. Mänd ja A. Kriiska). Kas "Taavet ja Koljat" on seniarvatust vanem? – Ars Estoniae medii aevi grates Villem Raam viro doctissimo et expertissimo. Tallinn, 1995, lk. 145–156. Die Burg Otepää als ein Zentrum in Südostestland im 11.–14. Jh. – Castella maris Baltici I. Stockholm, 1993, lk. 143–148. Kas Lembitu kasvatas kitsi või lambaid? – Kleio 4, Tartu, 1991,lk. 5–6 (kaasautorid M. Tammet ja J. Peets). Otepää linnuse ammunooleotsad. – Muinasaja teadus I. Arheoloogiline kogumik, Tallinn, 1991, lk. 163–181. Sechs Holzkonstruktionen in Tartu (Lossi–Strasse). – Eesti TA Toimetised. Ühiskonnateadused, 1990, Nr. 4, lk. 446–452. Kas Otepää püss on üks maailma vanimaid käsitulirelvi? – Kleio 1, Tallinn, 1989, lk. 26–30. Otepää linnuse nooleotsad ajalooliste seoste ja sündmuste kajastajatena. – Allikaõpetuslikke uurimusi. Eesti ajaloo küsimusi XI. Tartu Ülikooli Toimetised, Nr. 851. Tartu, 1989, lk. 27–46. Раскопки в Тарту. – Aрхеологические открытия 1986 года. Moсква, 1988, lk. 424–425 (kaasautorid V. Trummal ja R. Metsallik). Unikale Glasfunde aus Tartu. – Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused, 1986, Nr. 4, lk. 400–402. Раскопки городища Отепя. – Aрхеологические открытия 1983 года. Moсква, 1985, lk. 452–453. Форбург городища Отепя . – Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused, 1984, Nr. 4, lk.363–366. K вопросу историй поселений в Отепя. – Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused, 1983, Nr. 4, lk. 337–339. Об оборонительных сооружениях городища Пуртсе. – Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused, 1983, Nr. 4, lk. 307–310 (kaasautoriks Toomas Tamla). Раскопки городища Тарту. – Aрхеологические открытия 1980. года. Moсква, 1981, lk. 382–383. Aварийныe археологические раскопки нa городищe Тарту. – Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused, 1980, Nr. 4, lk. 375–378. |
last updated: 05.10.2005
[ sulge aken ]