ERIS - Eesti teadus- ja arendustegevuse infosüsteem

Elulookirjeldus (CV)
1.	Eesnimi	Marin
2.	Perekonnanimi	Laak
3.	Töökoht	Eesti Kirjandusmuuseum
4.	Ametikoht	Teadur
5.	Sünniaeg	13.09.1964 (päev.kuu.aasta)
6.	Haridus	1979-1981 Tallinna I Keskkool (GAG, matem-füüsika eriklass) 1984-1990 Tartu Riiklik Ülikool, eesti filoloogia, diplomiõpe 1992-1997 Tartu Ülikool, magistriõpe 1999-tänaseni Tartu Ülikool, doktoriõpe Enesetäiendus: 2002 Southamptoni ülikool (Inglismaa), TA välisvahetus 2002 Graylands School of English (Inglismaa) 1995 Lundi ülikool (Rootsi), Rootsi Kuningliku Kirjanduse, Ajaloo ja Muististe Akadeemia stipendium 1992 Helsingi ülikool (Soome), CIMO stipendium
7.	Teenistuskäik	1989-tänaseni Eesti Kirjandusmuuseum, teadur 2001–2003 Tartu Ülikool, erakorraline teadur 1993–1999 Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lepinguline töötaja
8.	Teaduskraad	M.A- magister artium, cum laude
9.	Teaduskraadi välja andnud asutus, aasta	Tartu Ülikool, 1999
10.	Tunnustused
11.	Teadusorganisatsiooniline ja –administratiivne tegevus	Pojektid: - 1997-2001 ERNI: Eesti kirjanduslugu tekstides 1924-25, (EKM/Tiigrihüpe), projekti juht; - 2001–2003 EL Viies Raamprogramm IST-2000-28134, CULTOS: Cultural Units of Learning – Tools and Services, (TÜ, prof J. Talvet), põhitäitja; - 2004-tänaseni SERVITI: Kreutzwaldi sajand. Kalevipoeg(EKM, Kultuuriministeerium), projekti juht. Organiseeritud konverentsid: - Traditsioon ja pluralism. Seminar kriitika uuenemisest. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 31. mai 1996; - Retseptsioon ja tõlge. Kontekstiprobleeme. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 5. detsember 1997; - Rahvuskirjandused rahvusvaheliste kirjandusuurimiste meetodite valdkonnas. Eesti Kirjanike Liit/Eesti Kirjandusmuuseum/ Soome Instituut/Helsingi Ülikool, 30.–31. oktoober 1998. - Jaan Kaplinski – 60, Kaplinskist Kaplinskita. – EKM, jaan 2001. - Noor-Eesti kümme aastat: Aeg ja kirjandus. EKM, 26.–27. mai 2005 - 1990-tänaseni EKM-i Nüpli noorteadlaste kevadkoolide peakorraldaja Kuuluvus: - Eesti Kirjanduse Selts, Asemikekogu liige; Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsioon; Karl Ristikivi Selts; Eesti Kirjanike Liit.
12.	Juhendamisel kaitstud väitekirjad
13.	Teadustöö põhisuunad	Rahvuseepose "Kalevipoeg" intertekstuaalsus; kirjandusajalugu ja uus meedia; Eesti kultuurilugu ja kirjanduse ajalugu; väliseesti kirjandus
14.	Jooksvad grandid	Eesti Teadusfondi grant nr 5966: "Eesti XX sajandi alguse kirjandus Euroopa kultuuri mõjuväljas: Noor-Eesti ideoloogia esteetika kujunemine ning retseptsioon". (Hoidja Sirje Olesk) - põhitäitja
15.	Teaduspublikatsioonid	Laak, Marin. Kalevipoeg hargnevate teede aias: kirjandusajaloo “kirjutamine” uue meedia keskkonnas. – Paar sammukest XXII: Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2006. Lk 219–238. Laak, Marin. Kalevipoja kohanemine: teksti ja konteksti probleeme ja võrgukeskkonna võimalusi. Kohanevad tekstid. Koost ja toim. V. Sarapik, M. Kalda. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, eesti kultuuriloo ja folkloristika keskus, TÜ eesti kirjanduse õppetool 2005. Lk 169–205. M. Laak, Läänemeresoome eeposte ümarlaud. – Keel ja Kirjandus 2005, nr 12, lk 1024–1027. Laak, Marin. Eesti kirjandusloo tradistioonist ja võrgukeskkonnast: ERNI kui mudel. – Keel ja Kirjandus 2004, nr 10, lk 721-735. Laak, Marin; Viires, Piret. Digital environment as a constructor of literary history. Estonian experience and expectations. – eCulture Horizons: From Digitisation to Creating Cultural Experience(s). – Salzburg Research Symposium 2004 \| 27.-28. September 2004. University of Salzburg, Institute for Legal Science. http://eculture.salzburgresearch.at/2003/presentation_laak_viires.pdf (http://eculture.salzburgresearch.at/eng/2003_gg.html) Laak, Marin; Viires, Piret. Intertextuality and Technology: The Models of “Kalevipoeg”. Intertextuality & Intersemiosis, Ed. Marina Grichakova, Markki Lehtimäki. Tartu: Tartu University Press (Tartu University Department of Literature and Folklore, Tampere University Department of Literature and the Arts), 2004. Lk 287- 312. Laak, Marin. Kirjatäht kriitika kammitsas. Arvustus ja kirjandusuurimine aastal 2002. – Keel ja Kirjandus 2003, nr 5, lk 331-345 ja nr 6, lk 436-447. Laak, Marin. Monument vs alustekst: „Kalevipoja” retseptsioonist ja intertekstuaalsusest. Paar sammukest XX: Eesti Kirjandsumuuseumi aastaraamat. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2003. Lk 129-142. Laak, Marin. Johannes Barbaruse aeg. – Aeg ja kirjandus. Artikleid aja kategooria käsitlusest, kasutamisest ja toimimisest tekstides. Studia litteraria estonica 4. Toim R. Veidemann. Tartu: Tartu Ülikool, eesti kirjanduse õppetool ning teatriteaduse ja kirjandusteooria õppetool, 2002. Lk 97-116. Laak, Marin. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjandusliku kolleegiumi vaekausil: Leonid Treti mälestused A.H. Tammsaarest. – Tuna 2001, nr 1, lk 54–65 ja nr 2, lk 109–120. Laak, Marin. The 1920s and 1930s in Estonian Literature. – Estonian Literary Magazine 2000, No 11, Autumn, lk 4 – 10. Laak, Marin (toim, koost). Muutuste mehhanismid eesti kirjanduses ja kirjandusteaduses. Ettekandeid ja artikleid 1999. Koost M. Laak ja S. Olesk. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2000, 231 lk. Laak, Marin. Koguteose “Dünamis I” tekkeloost ja retseptsioonist. ― Keel ja Kirjandus 1999, nr 6, lk 394–409. Laak, Marin. Doctor poeticus ja ingel lindudega. Valitud kirju Ants Oraselt ja Arno Vihalemmalt. – Looming 1998, nr 6, lk 918–932. Laak, Marin. Kirjandusajalugu võrgus: tiigerprojekt ERNI – Konverents Telemaatika 98. Infotehnoloogia Eesti koolis. Tallinn: Tiigrthüppe Sihtasutus, 1998. Lk 112-118. Laak, Marin (koost ja toim). Traditsioon & pluralism. Kirjanduskonverentside materjale. Eesti Kirjandusmuuseum, kirjastus "Tuum" 1998, 320 lk. Laak, Marin. Vana kriitika ja eesti kriitikatraditsiooni Oras. - Keel ja Kirjandus 1998, nr 7, lk 459-466. Laak, Marin. Kultuurkapitali osast kirjanduskriitika mõistmisel 1925–28. – Paar sammukest XIII. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 1996. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. Lk 35-57. Laak, Marin; Viires, Piret. Olla teine. Rinnegata e felice! – Keel ja Kirjandus 1996, nr 5, lk 325–329.

viimati muudetud: 12.04.2006

Curriculum Vitae (CV)
1.	First Name	Marin
2.	Surname	Laak
3.	Institution	Estonian Literary Museum
4.	Position	Researcher
5.	Date of birth	13.09.1964 (day.month.year)
6.	Education	1979-1982 Tallinn 1st Secondary School, mathematics-physics-biased class 1984-1990 Tartu University, Estonian philology, Diploma studies 1993-1996 Tartu University, Master's studies 1999–present Tartu University, Doctoral studies Self-improvement: 2002 University of Southampton (GB), EAF for International Exchanges 2002 Graylands School of English (GB) 1995 Lund University, The Royal Swedish Academy of Letters,History and Antiquities, scholarship 1992 University of Helsinki (Finland), CIMO scholarship
7.	Research and professional experience	1989–present Estonian Literary Museum, Researcher 2001–2003 University of Tartu, Extraordinary Research Fellow 1993–1999 Under and Tuglas Literature Centre, Part-time Researcher
8.	Academic degree	M.A - magister artium, cum laude
9.	Dates and sites of earning the degrees	University of Tartu, 1999
10.	Honours/awards
11.	Research-administrative experience	Projects: - 1997-2001 ERNI: Estonian Literary History in Texts 1924–1925” (ELM/Tiger Leap), Project Leader; - 2001-2003 EU 5FP IST-2000-28134,CULTOS: Cultural Units of Learning - Tools and Services (University of Tartu, prof J. Talvet), Principal Investigator; - 2004-present SERVITI. Kreutzwald's Century. Kalevipoeg (ELM, Estonian Ministry of Culture), Project Leader. Conferences: - Tradition & Pluralism. Under and Tuglas Literature Centre, May 5, 1996. - Reception and Translation. The Problems of Context. Under and Tuglas Literature Centre, Dec 5, 1997. - National Literatures in the World of International Methods of Literary Studies. Estonian Writers’ Union/Estonian Literay Museum/Finnish Institute/University of Helsinki, Oct 30-31, 1998; - Jaan Kaplinski 60. ELM, Jan, 2001. - Ten Years of the Young-Estonia: Time and Literature. ELM, May 26–27, 2005. - Main organizer of the young researchers' spring schools in the literary studies. ELM, 1990-present. Membership: Estonian Literary Society, member of the Board; Estonian Association of Comparative Literature; Karl Ristikivi Society; Estonian Writers’ Union.
12.	Supervised dissertations
13.	Current research program	Intertextuality of the national epic "Kalev's Son"; Literary history and the New Media; Estonian cultural history and history of literature; Estonian exile lirerature
14.	Current grant funding	Estonian Science Foundation Grant No 5966 "Estonian literature of the early 20th century in the field of influence of European culture: Development and reception of the Young-Estonian ideology and aesthetics" (Grant Holder Sirje Olesk) - Principal Investigator
15.	List of most important publications	Laak, Marin. Kalevipoeg hargnevate teede aias: kirjandusajaloo “kirjutamine” uue meedia keskkonnas. – Paar sammukest XXII: Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2006. Lk 219–238. Laak, Marin. Kalevipoja kohanemine: teksti ja konteksti probleeme ja võrgukeskkonna võimalusi. Kohanevad tekstid. Koost ja toim. V. Sarapik, M. Kalda. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, eesti kultuuriloo ja folkloristika keskus, TÜ eesti kirjanduse õppetool 2005. Lk 169–205. M. Laak, Läänemeresoome eeposte ümarlaud. – Keel ja Kirjandus 2005, nr 12, lk 1024–1027. Laak, Marin. Eesti kirjandusloo tradistioonist ja võrgukeskkonnast: ERNI kui mudel. – Keel ja Kirjandus 2004, nr 10, lk 721-735. Laak, Marin; Viires, Piret. Digital environment as a constructor of literary history. Estonian experience and expectations. – eCulture Horizons: From Digitisation to Creating Cultural Experience(s). – Salzburg Research Symposium 2004 \| 27.-28. September 2004. University of Salzburg, Institute for Legal Science. http://eculture.salzburgresearch.at/2003/presentation_laak_viires.pdf (http://eculture.salzburgresearch.at/eng/2003_gg.html) Laak, Marin; Viires, Piret. Intertextuality and Technology: The Models of “Kalevipoeg”. Intertextuality & Intersemiosis, Ed. Marina Grichakova, Markki Lehtimäki. Tartu: Tartu University Press (Tartu University Department of Literature and Folklore, Tampere University Department of Literature and the Arts), 2004. Lk 287- 312. Laak, Marin. Kirjatäht kriitika kammitsas. Arvustus ja kirjandusuurimine aastal 2002. – Keel ja Kirjandus 2003, nr 5, lk 331-345 ja nr 6, lk 436-447. Laak, Marin. Monument vs alustekst: „Kalevipoja” retseptsioonist ja intertekstuaalsusest. Paar sammukest XX: Eesti Kirjandsumuuseumi aastaraamat. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2003. Lk 129-142. Laak, Marin. Johannes Barbaruse aeg. – Aeg ja kirjandus. Artikleid aja kategooria käsitlusest, kasutamisest ja toimimisest tekstides. Studia litteraria estonica 4. Toim R. Veidemann. Tartu: Tartu Ülikool, eesti kirjanduse õppetool ning teatriteaduse ja kirjandusteooria õppetool, 2002. Lk 97-116. Laak, Marin. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjandusliku kolleegiumi vaekausil: Leonid Treti mälestused A.H. Tammsaarest. – Tuna 2001, nr 1, lk 54–65 ja nr 2, lk 109–120. Laak, Marin. The 1920s and 1930s in Estonian Literature. – Estonian Literary Magazine 2000, No 11, Autumn, lk 4 – 10. Laak, Marin (toim, koost). Muutuste mehhanismid eesti kirjanduses ja kirjandusteaduses. Ettekandeid ja artikleid 1999. Koost M. Laak ja S. Olesk. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2000, 231 lk. Laak, Marin. Koguteose “Dünamis I” tekkeloost ja retseptsioonist. ― Keel ja Kirjandus 1999, nr 6, lk 394–409. Laak, Marin. Doctor poeticus ja ingel lindudega. Valitud kirju Ants Oraselt ja Arno Vihalemmalt. – Looming 1998, nr 6, lk 918–932. Laak, Marin. Kirjandusajalugu võrgus: tiigerprojekt ERNI – Konverents Telemaatika 98. Infotehnoloogia Eesti koolis. Tallinn: Tiigrthüppe Sihtasutus, 1998. Lk 112-118. Laak, Marin (koost ja toim). Traditsioon & pluralism. Kirjanduskonverentside materjale. Eesti Kirjandusmuuseum, kirjastus "Tuum" 1998, 320 lk. Laak, Marin. Vana kriitika ja eesti kriitikatraditsiooni Oras. - Keel ja Kirjandus 1998, nr 7, lk 459-466. Laak, Marin. Kultuurkapitali osast kirjanduskriitika mõistmisel 1925–28. – Paar sammukest XIII. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 1996. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. Lk 35-57. Laak, Marin; Viires, Piret. Olla teine. Rinnegata e felice! – Keel ja Kirjandus 1996, nr 5, lk 325–329.

last updated: 12.04.2006