[ sulge aken ]
Elulookirjeldus (CV) | ||
1. | Eesnimi | Paul |
2. | Perekonnanimi | Hagu |
3. | Töökoht | Tartu Ülikool |
4. | Ametikoht | Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli dotsent (0,5); Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli teadur (0,5) |
5. | Sünniaeg | 02.10.1946 (päev.kuu.aasta) |
6. | Haridus | Kõrgem haridus |
7. | Teenistuskäik | 1965-1970 TRÜ eesti filoloogia üliõpilane, 1970-1972 armeeteenistus, 1972-1975 TRÜ statsionaarne aspirantuur, 1975-1984 TRÜ eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri vanemlaborant, 1984.a alates sama kateedri õpetaja, 1985.a. vanemõpetaja, 1991.a. TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli dotsent, alates 01.02.2005 sama õppetooli dotsent (0,5) ja teadur (0,5) |
8. | Teaduskraad | ajalookandidaat |
9. | Teaduskraadi välja andnud asutus, aasta |
N.N.Mikluhho-Maklai nim. Etnograafiainstituudi Leningradi osakond,1983.a. |
10. | Tunnustused | |
11. | Teadusorganisatsiooniline ja –administratiivne tegevus |
1. Tartu Ülikooli kirjanduse ja rahvaluule osakonna nõukogu ning magistri- ja doktoritööde kaitsmiskomisjoni liige. 2. Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti kirjanduse eriala magistritööde kaitsmiskomisjoni liige. 3. Võro Instituudi teadusnõukogu esimees. 4. TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse juhataja. |
12. | Juhendamisel kaitstud väitekirjad |
|
13. | Teadustöö põhisuunad | 1. Setu usund ja kombestik, 2. Setu rahvajutt. 3. Setu ja eesti rahvalaul. 4. Setu eepika. 5. Setu ja lõuna-eesti rahvaluule bibliograafia. |
14. | Jooksvad grandid | |
15. | Teaduspublikatsioonid |
Näide Eesti lokaaltraditsioonist: setu rahvaluule. – Regivärsist netinaljani. Sissejuhatus rahvaluulesse, Tallinn 2005. Trükk: Koolibri. Lk.181-199. Anne Vabarna eepika loomeprintsiipidest. – Regilaul – loodud või saadud. – Tartu 2004. – Lk. 9-27. [Summary: On the Compositional Principes of Anne Vabarna’s Epics. – Lk. 258-259.] Jaan Sandra jälg eesti kultuuriloos. – Kahrukõrvaga Ivvan. Valimik setu ja Vastseliina muinasjutte Jaan Sandra kirjapanekutest. / Paul Hagu, Risto Järv (koost. ja toim.); TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool, TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus. Tartu 2004. – Lk. 5-16. Kas Leiko suta ka heigotaq? - 40 aastat Värska leelokoori Leiko./ Koostanud Andreas Kalkun. Toim. Paul Hagu, Pärtel Lippus ja Ülle Kärner.- Trükk QuickPrint [2004]. Lk. 76-77. Leeloantoloogia I. Lüroeepika. (koostaja ja toimetaja Paul Hagu): Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool. Tartu 2004. Trükk: Bookmill. – 317 lk. – ISBN 9985-4-0419-X. [Lõuna-eesti] rahvaluule bibliograafia. http://www.ut.ee/lekeskus/est/index2.html. Seto bibliograafia. – Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat III. 2003.- Tartu 2004 – Lk. 143-6. Lauri Honko in collaboration with Anneli Honko and Paul Hagu: The Maiden's Death Song & The Great Wedding. Anne Vabarna’s Oral Twin Epic written down by A. O. Väisänen. (FF Communications 281.) Helsinki 2003: Academia Scientiarum Fennica. (529 pp.) Seto bibliograafia [Rahvaluule osa]. http://www.zone.ee/setoleht/bibliograafia.htm. Epic works of the Setu singer Anne Vabarna. – Lauri Honko (ed.) The Kalevala and the World’s Traditional Epics – Studia Fennica. Fokloristica 12. – Finnish Literature Society. Helsinki 2002.- Lk 433-463. Vabarna, Anne : Peko laul II. (Toim., red. ja kommentaar P. Hagu) ISBN: 9985-867-52-1. Internetis: http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/setu/anne/peko2/ Anne Vabarna eepilise loomingu algus. – T. Jaago ja Ü. Valk (toim.), Kust tulid lood minule... Artikleid regilaulu uurimise alalt 1990. aastatel. Tartu 2000, lk. 185-204. [Summary: The Beginning of Anne Vabarna’s Epic Creation, pp. 340-343.] Poeesia eksam. Setu mõrsjaitkudest kõrvutuses läänemeresoomlaste põhjapoolsema itkutraditsiooniga. – K. Salve, M. Kõiva, Ü. Tedre (toim.), Tagasipöördumatus. Sõnad ja hääl. Tartu 2000, lk.199-227. Setu mõrsjaitkude koht pulmarituaalis. - K. Salve, M. Kõiva, Ü. Tedre (toim.), Tagasipöördumatus. Sõnad ja hääl. Tartu 2000, lk.75-122. Anne Vabarna as the Singer of the Setu Epic Peko. - The Kalevala and the World's Traditional Epics. The Kalevala Institute. Turku 1999, lk. 14-16. Peko-eepos - nukatagunõ vai turukaup. - K. Pajusalu ja T. Tender (toim.), Õdagumeresoomõ veeremaaq. Läänemeresoome pereifeeriad. (Võro Instituudi Toimõtisõq 6.), Võro, 1999, lk. 263-274. Setukaiset – raja-alueen ortodoksivähemmistö. – T. Laitila ja T. Saarinen (toim.), Uskonto ja identiteetti. Suomalais-ugrilaisten kokemuksia ja vaiheita Venejällä ja Neuvostoliitossa. Helsinki 1999, lk. 82-95. Mis keeleh kynõldaq jumalaga? (Seto palvõq). - K. Pajusalu ja J.Sullõv (toim.), Õdagumeresoomõ väikuq keeleq. Läänemeresoome väikesed keeled. (Võro Instituudi Toimõtisõq 4.), Võro, 1998, lk. 60-68. Anne Vabarna 120. hällüpääväle mõtõldõh. - Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 1998. aastaga pääle. Võro Keele ja Kultuuri Fond 1997, lk. 22-25. Peko-kultusõ varahamp (arvatav) tuntus. - K.Pajusalu ja J.Sullõv (toim.), Õdagumeresoomõ lõunapiir´. (Võro Instituudi Toimõtisõq 1.), Võro, 1997, lk. 32-42. The Possibilities to Transmit the Setu Runosong Tradition in Modern Families. - The Family as the Tradition Carrier. Conference Proceedings, Volume 2. Tallinn 1997, p.37-41. Lamenter’s strategy in the Performance of Wedding Laments. - ARV. Nordic Yearbook of Folklore 1995. Vol. 51, p. 115-124. Peko: setokõisi jummal´, värske eeposõ vägimiiss´, igipuhkusõl kuningas. - Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 1996. aastaga pääle. Võro Instituut 1995, lk. 24-33. Poeesia eksam: Setu mõrsjaitkudest kõrvutuses läänemeresoomlaste põhjapoolsema itkutraditsiooniga. - Akadeemia nr. 11 (1995), lk. 2262-2287. Saateks. - Paul Hagu ja Seppo Suhonen (toim.), Setu rahvuseepos Peko. (Snellman-instituutin A-sarja 18.) Kuopio 1995. Lk.15-39. Setukaisten identiteetin ongelmat. - Tuija Saarinen ja Seppo Suhonen (toim.), Koltat, karjalaiset ja setukaiset. Pienet kansat maailmojen rajoilla. (Snellman-instituutin A-sarja 19.) Kuopio 1995. Lk. 169-181. Jämmerbröllop hos setofolket. - Nord Nytt 56 (1994), lk. 29-37. Igaunu mitologïja. - Rmt.: Mitologijas enciklopedija 1. Izdevniectiba “Latvijas enciklopedija”. Rïga 1993, lk. 286- 292. Seto lauluimä Miku Ode. - Võro-Seto tähtraamat ehk kallendri 1991 aastaga pääle. Võro 1990, lk. 26-32. Setu lauluema Miku Ode meenutuseks. - Keel ja Kirjandus 1990, nr. 4, lk. 216-222. Tähtpäevajuttu setu ts´urast Ivost. - Keel ja Kirjandus 1990, nr. 7, lk. 430-432. Eesti folkloristika suur tamm [Eduard Laugaste 80]. - Keel ja Kirjandus 1989:5, 311, ill. Setukaisten sadonjumala Peko. - L.Virtanen (toim.) Viron veräjät. Helsinki 1987. Lk. 145-159. Setukaisten sadonjumala Peko. - L.Virtanen (toim.) Viron veräjät. Helsinki 1987. Lk. 145-159. “Uba ja hernes” setu laulutraditsioonis. - Keel ja Kirjandus 1987, nr. 9, lk. 544-557. Elias Lönnrot Eestis. - Kalevala 150./ TRÜ Toimetised 741./ Tartu, 1986, lk. 60-68. Setu rahvalaulud EKRK kogus. - TRÜ Toimetised 615. Tartu, 1982. Lk. 92-106. Eitav parallelism regivärsi stiilivõttena. - Eesti rahvaluule zanriprobleemid. /TRÜ Toim. 528/Tartu 1980. Lk. 49-68. Rahvakalendri tähtpäevadega seotud ilmaended Setus. - Emakeele Seltsi Aastaraamat 21 : 1975. Tallinn, 1976. Lk. 125-140. Setude etnogenees agraartavandi valgusel -. Keel ja Kirjandus 1978, nr. 10, lk. 616-623. Обряд первого весеннего выгона скота в Сету. - Folkloor ja poeetika. Tartu 1976. lk. 3-24. Setu viljakusjumal Peko. - Keel ja Kirjandus nr. 3, 1975, lk. 166-172 |
viimati muudetud: 10.10.2005
Curriculum Vitae (CV) | ||
1. | First Name | Paul |
2. | Surname | Hagu |
3. | Institution | University of Tartu |
4. | Position | Assistant professor of Department of Estonian and Comparative Folklore (0,5); research fellow of Department of Estonian and Comparative Folklore (0,5) |
5. | Date of birth | 02.10.1946 (day.month.year) |
6. | Education | higher |
7. | Research and professional experience |
|
8. | Academic degree | PhD |
9. | Dates and sites of earning the degrees |
|
10. | Honours/awards | |
11. | Research-administrative experience |
1.Member of the council of the Department of Literature and Folklore, University of Tartu. 2.Chair of Academic board of Võro Institute. 3.Head of Centre for South Estonian Language and Culture Studies, University of Tartu. |
12. | Supervised dissertations | |
13. | Current research program | 1. Setu beliefs and customs 2. Setu folk narratives 3. Setu and Estonian folk song 4. Setu epics 5. Southern-Estonian folklore bibliography |
14. | Current grant funding | |
15. | List of most important publications |
Näide Eesti lokaaltraditsioonist: setu rahvaluule. – Regivärsist netinaljani. Sissejuhatus rahvaluulesse, Tallinn 2005. Trükk: Koolibri. Lk.181-199. Anne Vabarna eepika loomeprintsiipidest. – Regilaul – loodud või saadud. – Tartu 2004. – Lk. 9-27. [Summary: On the Compositional Principes of Anne Vabarna’s Epics. – Lk. 258-259.] Jaan Sandra jälg eesti kultuuriloos. – Kahrukõrvaga Ivvan. Valimik setu ja Vastseliina muinasjutte Jaan Sandra kirjapanekutest. / Paul Hagu, Risto Järv (koost. ja toim.); TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool, TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus. Tartu 2004. – Lk. 5-16. Kas Leiko suta ka heigotaq? - 40 aastat Värska leelokoori Leiko./ Koostanud Andreas Kalkun. Toim. Paul Hagu, Pärtel Lippus ja Ülle Kärner.- Trükk QuickPrint [2004]. Lk. 76-77. Leeloantoloogia I. Lüroeepika. (koostaja ja toimetaja Paul Hagu): Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool. Tartu 2004. Trükk: Bookmill. – 317 lk. – ISBN 9985-4-0419-X. [Lõuna-eesti] rahvaluule bibliograafia. http://www.ut.ee/lekeskus/est/index2.html. Seto bibliograafia. – Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat III. 2003.- Tartu 2004 – Lk. 143-6. Lauri Honko in collaboration with Anneli Honko and Paul Hagu: The Maiden's Death Song & The Great Wedding. Anne Vabarna’s Oral Twin Epic written down by A. O. Väisänen. (FF Communications 281.) Helsinki 2003: Academia Scientiarum Fennica. (529 pp.) Seto bibliograafia [Rahvaluule osa]. http://www.zone.ee/setoleht/bibliograafia.htm. Epic works of the Setu singer Anne Vabarna. – Lauri Honko (ed.) The Kalevala and the World’s Traditional Epics – Studia Fennica. Fokloristica 12. – Finnish Literature Society. Helsinki 2002.- Lk 433-463. Vabarna, Anne : Peko laul II. (Toim., red. ja kommentaar P. Hagu) ISBN: 9985-867-52-1. Internetis: http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/setu/anne/peko2/ Anne Vabarna eepilise loomingu algus. – T. Jaago ja Ü. Valk (toim.), Kust tulid lood minule... Artikleid regilaulu uurimise alalt 1990. aastatel. Tartu 2000, lk. 185-204. [Summary: The Beginning of Anne Vabarna’s Epic Creation, pp. 340-343.] Poeesia eksam. Setu mõrsjaitkudest kõrvutuses läänemeresoomlaste põhjapoolsema itkutraditsiooniga. – K. Salve, M. Kõiva, Ü. Tedre (toim.), Tagasipöördumatus. Sõnad ja hääl. Tartu 2000, lk.199-227. Setu mõrsjaitkude koht pulmarituaalis. - K. Salve, M. Kõiva, Ü. Tedre (toim.), Tagasipöördumatus. Sõnad ja hääl. Tartu 2000, lk.75-122. Anne Vabarna as the Singer of the Setu Epic Peko. - The Kalevala and the World's Traditional Epics. The Kalevala Institute. Turku 1999, lk. 14-16. Peko-eepos - nukatagunõ vai turukaup. - K. Pajusalu ja T. Tender (toim.), Õdagumeresoomõ veeremaaq. Läänemeresoome pereifeeriad. (Võro Instituudi Toimõtisõq 6.), Võro, 1999, lk. 263-274. Setukaiset – raja-alueen ortodoksivähemmistö. – T. Laitila ja T. Saarinen (toim.), Uskonto ja identiteetti. Suomalais-ugrilaisten kokemuksia ja vaiheita Venejällä ja Neuvostoliitossa. Helsinki 1999, lk. 82-95. Mis keeleh kynõldaq jumalaga? (Seto palvõq). - K. Pajusalu ja J.Sullõv (toim.), Õdagumeresoomõ väikuq keeleq. Läänemeresoome väikesed keeled. (Võro Instituudi Toimõtisõq 4.), Võro, 1998, lk. 60-68. Anne Vabarna 120. hällüpääväle mõtõldõh. - Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 1998. aastaga pääle. Võro Keele ja Kultuuri Fond 1997, lk. 22-25. Peko-kultusõ varahamp (arvatav) tuntus. - K.Pajusalu ja J.Sullõv (toim.), Õdagumeresoomõ lõunapiir´. (Võro Instituudi Toimõtisõq 1.), Võro, 1997, lk. 32-42. The Possibilities to Transmit the Setu Runosong Tradition in Modern Families. - The Family as the Tradition Carrier. Conference Proceedings, Volume 2. Tallinn 1997, p.37-41. Lamenter’s strategy in the Performance of Wedding Laments. - ARV. Nordic Yearbook of Folklore 1995. Vol. 51, p. 115-124. Peko: setokõisi jummal´, värske eeposõ vägimiiss´, igipuhkusõl kuningas. - Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 1996. aastaga pääle. Võro Instituut 1995, lk. 24-33. Poeesia eksam: Setu mõrsjaitkudest kõrvutuses läänemeresoomlaste põhjapoolsema itkutraditsiooniga. - Akadeemia nr. 11 (1995), lk. 2262-2287. Saateks. - Paul Hagu ja Seppo Suhonen (toim.), Setu rahvuseepos Peko. (Snellman-instituutin A-sarja 18.) Kuopio 1995. Lk.15-39. Setukaisten identiteetin ongelmat. - Tuija Saarinen ja Seppo Suhonen (toim.), Koltat, karjalaiset ja setukaiset. Pienet kansat maailmojen rajoilla. (Snellman-instituutin A-sarja 19.) Kuopio 1995. Lk. 169-181. Jämmerbröllop hos setofolket. - Nord Nytt 56 (1994), lk. 29-37. Igaunu mitologïja. - Rmt.: Mitologijas enciklopedija 1. Izdevniectiba “Latvijas enciklopedija”. Rïga 1993, lk. 286- 292. Seto lauluimä Miku Ode. - Võro-Seto tähtraamat ehk kallendri 1991 aastaga pääle. Võro 1990, lk. 26-32. Setu lauluema Miku Ode meenutuseks. - Keel ja Kirjandus 1990, nr. 4, lk. 216-222. Tähtpäevajuttu setu ts´urast Ivost. - Keel ja Kirjandus 1990, nr. 7, lk. 430-432. Eesti folkloristika suur tamm [Eduard Laugaste 80]. - Keel ja Kirjandus 1989:5, 311, ill. Setukaisten sadonjumala Peko. - L.Virtanen (toim.) Viron veräjät. Helsinki 1987. Lk. 145-159. Setukaisten sadonjumala Peko. - L.Virtanen (toim.) Viron veräjät. Helsinki 1987. Lk. 145-159. “Uba ja hernes” setu laulutraditsioonis. - Keel ja Kirjandus 1987, nr. 9, lk. 544-557. Elias Lönnrot Eestis. - Kalevala 150./ TRÜ Toimetised 741./ Tartu, 1986, lk. 60-68. Setu rahvalaulud EKRK kogus. - TRÜ Toimetised 615. Tartu, 1982. Lk. 92-106. Eitav parallelism regivärsi stiilivõttena. - Eesti rahvaluule zanriprobleemid. /TRÜ Toim. 528/Tartu 1980. Lk. 49-68. Rahvakalendri tähtpäevadega seotud ilmaended Setus. - Emakeele Seltsi Aastaraamat 21 : 1975. Tallinn, 1976. Lk. 125-140. Setude etnogenees agraartavandi valgusel -. Keel ja Kirjandus 1978, nr. 10, lk. 616-623. Обряд первого весеннего выгона скота в Сету. - Folkloor ja poeetika. Tartu 1976. lk. 3-24. Setu viljakusjumal Peko. - Keel ja Kirjandus nr. 3, 1975, lk. 166-172 |
last updated: 10.10.2005
[ sulge aken ]