[ sulge aken ]

Elulookirjeldus (CV)
1.Eesnimi Arne
2.Perekonnanimi Merilai
3.Töökoht Tartu Ülikool, kirjanduse ja rahvaluule osakond
4.Ametikoht Dotsent
5.Sünniaeg 27.04.1961 (päev.kuu.aasta)
6.Haridus Tartu Ülikool 1979-1984, eesti filoloog;
Tartu Ülikool 1985-1988, aspirantuur
7.Teenistuskäik 1984–1985 M. Härma nim Tartu 2. Keskkooli õpetaja
1986–1988 TÜ eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri nooremteadur
1988–1992 Eesti TA Keele ja Kirjanduse Instituudi nooremteadur
1989–1991 TÜ eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri vanemõpetaja
1992–2001 TÜ eesti kirjanduse õppetooli dotsent
1995–1998 eesti kirjanduse õppetooli hoidja
2001-2002 Fulbrighti stipendiaat, California Ülikool Berkeleys
2001–2005 TÜ teatriteaduse ja kirjandusteooria õppetooli dotsent
2006- TÜ kirjandusteooria dotsent, vanemteadur
8.Teaduskraad Filoloogiakandidaat (Ph.D)
9.Teaduskraadi välja
andnud asutus, aasta		 Tartu Ülikool, 1990
10.Tunnustused "Keele ja Kirjanduse" aastapreemia 1993
USA Riigidepartemangu J. William Fulbrighti stipendium 2001-2002
Eesti Kultuurkapitali artiklipreemia 2003
11.Teadusorganisatsiooniline
ja –administratiivne
tegevus		 TÜ filosoofiateaduskonna nõukogu liige
TÜ kirjanduse ja rahvaluule osakonna nõukogu liige
Eesti Kirjanduse Seltsi juhatuse liige
Õpetatud Eesti Seltsi juhatuse liige
International Baccalaureate Organisation (IBO), vastutav eksamineerija
Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsioon
Eesti Kirjanike Liit
Eesti Analüütilise Filosoofia Selts
12.Juhendamisel kaitstud
väitekirjad

Eve Annuk, PhD, 2006, juh. Arne Merilai. Ilmi Kolla ja tema aeg. Biograafilise lähenemisviisi võimalusi nõukogude aja uurimise kontekstis. Tartu Ülikool

Anneli Mihkelev, PhD, 2005, juh. Ülle Pärli, Arne Merilai. Vihjamise poeetika. Tartu Ülikool, semiootika osakond

Jaak Tomberg, MA, 2004, juh. Arne Merilai, Jüri Talvet. Ekstrapolatiivne kirjutamine : magistritöö. Tartu Ülikool, kirjanduse ja rahvaluule osakond

Jaanus Adamson, MA, 2004, juh. Arne Merilai. Paranoia kuubis : Jüri Ehlvesti novelli "Päkapikk kirjutab" psühhoanalüüs : magistritöö. Tartu Ülikool, kirjanduse ja rahvaluule osakond

Katrin Ennus, MA, 2003, juh. Arne Merilai. Iroonia mõistest Heiti Talviku luule näitel : magistritöö. Tartu Ülikool, kirjanduse ja rahvaluule osakond

Reet Hendrikson, MA, 2003, juh. Haldur Õim, Arne Merilai. Ilukirjanduslikud liitsõnalised metafoorid eesti keeles kognitivistliku metafooriteooria perspektiivist (Mihkel Muti sõnakasutuse näitel) : magistritöö. Tartu Ülikool, eesti ja soomeugri keeleteaduse osakond

Rein Undusk, MA, 2001, juh. Arne Merilai. Topos : Kohakujutelm müüdist mõisteni : magistritöö. Tartu Ülikool, kirjanduse ja rahvaluule osakond

Valle-Sten Maiste, MA, 1998, juh. Arne Merilai. Erinevate subjektimõistmiste vastumäng Vaino Vahingu ja Madis Kõivu romaanis "Endspiel. Laskumine orgu": magistritöö. Tartu Ülikool, kirjanduse ja rahvaluule osakond
13.Teadustöö põhisuunad Poeetika, pragmapoeetika; kirjandusteooria; eesti kirjandus ja luule; kirjandusõpetus
14.Jooksvad grandid TÜ baasfinantseeritav teadusteema "Emakeelne sõnakunst kui rahvuskultuuri telgstruktuur", 2006-2007
15.Teaduspublikatsioonid

Merilai, A. 2006. Issa rist. Villem Ridala. Püha Rist. Toimetanud Ruth Mirov. [Tallinn:] Eesti Kirikute Nõukogu, 2005. 444 lk. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 409-412

Merilai, A. 2006. Lascia ch’io pianga: hüsteeria põhivormid. – Ajatud kujundid ja ajalik lavastaja: Elmo Nüganen. – Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 27–33 [Tallinna Linnateatri „Karin ja Indrek. Tõde ja õigus. 4”]

Merilai, A. 2006. Regarding Pragmapoetics: Deixis. – Lausungist lausumiseni ja vastupidi. Multidistsiplinaarsed vaated deiksisele. De l’énoncé à l’énonciation et vice versa. Regards multidisciplinaires sur la deixis. From utterance to uttering and vice versa. Multidisciplinary views on deixis. Ed. by D. Monticelli, R. Pajusalu, A. Treikelder. Tartu: Tartu University Press, pp. 271–285 (Studia Romanica Tartuensia IVb)

Merilai, A. 2006. Tervist, Erkki Luuk! –Akadeemia, nr 4, lk 898–902 [Väitlus: Erkki Luuk Pragmapoeetikast, Akadeemia 2006, nr 2, lk 399–438]

Merilai, A. 2006. Tragi farss. – Ajatud kujundid ja ajalik lavastaja: Elmo Nüganen. – Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 24–27 [Tallinna Linnatreatri „Pianoola ehk Mehaaniline klaver”]

Merilai, A. 2006. Viivi Luik: a Model for "Soviet" Estonian Literature. – AABS: Association for the Advancement of Baltic Studies, Inc. 20th Conference on Baltic Studies: Re-Imagining the Baltic Region: Perspectives on the Past, Present, and Future. June 15–17, 2006. The George Washington University, Washington, DC, p. 51

Merilai, A. 2006. Viivi Luik linnulennul. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 689–713

Merilai, A. 2005. Irooniline kohanemine. - Kohanevad tekstid. Toim V. Sarapik, M. Kalda. Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti kultuuriloo ja folkloristika keskus, Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetool, lk 293-302, 370-371

Merilai, A. 2005. Pragmapoetics: A Theory of Two Contexts. – Societas Linguistica Europaea. 38th Annual Conference. “Formal, Functional and Typological Perspectives on Discourse and Grammar”. Valencia (Spain), 7th–10th September 2005, Universitat de Valencia, http://www.sl-europaea.org/tiki-index.php?page=Abstracts+SLE+38

Merilai, A. (toim) 2005. Päevad on laused. Ene Mihkelson. Toim, saatesõna, intervjuu ja luulekava A. Merilai; bibliograafia koos Jaan Maliniga. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 183 lk. (ISBN 9949–11–106–4)

Merilai, A. 2004. Eepos — pikem (pigem) lugulaul. Žanri küsimusi. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 241–250, 320

Merilai, A. 2004. Genius of Estonian Poetry. Kristian Jaak Peterson (14 March 1801 – 4 August 1822). – ELM, No 19, pp 4–9, vt ka www.einst.ee/literary/autumn2004/index.html

Merilai, A. 2004. Jäik tähistaja. – Püsimatu metaphysicus. Madis Kõiv 75. Koost J. Kangilaski, B. Mölder, V. Palge. Tartu: EYS Veljesto Kirjastus, lk 31–37

Merilai, A. 2004. Kooli kirjandusõpetusest. – Keel ja Kirjandus, nr 8, lk 610–615; vt ka: Kirjanduse ainekavast ja õpetusest eestikeelses gümnaasiumis. – Õpetajale uuendatud riiklikust õppekavast. Artiklite kogumik. Tallinn: Haridusministeerium, 2001, lk 41–44

Merilai, A. 2004. Mis on kõneteater? Mis on pragmapoeetika? – Teater Muusika Kino, nr 5, lk 33–38.

Merilai, A. 2004. Sisesiire. Ene Mihkelsoni poeetikast. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 873–881; vt ka: Päevad on laused. Ene Mihkelson. Toim, saatesõna, intervjuu ja luulekava A. Merilai. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005, lk 42–54 (ISBN 9949–11–106–4)

Merilai, A. 2004. Üks lugu, kaks sisu. Leo Anvelt novellimeistrina. – Eesti Kirjanduse Seltsi Aastaraamat XXX (2003). Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, lk 39–45

Eesti ballaad. Antoloogia. XVII–XX sajand. Koost, toim ja järels A. Merilai. [Tallinn:] Tänapäev, 2003. 840 lk. (ISBN 9985–62–132–8)

Merilai, A. 2003. Eesti ballaad. — Eesti ballaad. Antoloogia. XVII–XX sajand. [Tallinn:] Tänapäev, 2003, lk 796–820 [Eesti Kultuurkapitali artiklipreemia 2004]

Merilai, A. 2003. Pragmapoeetika. Kahe konteksti teooria. – Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 236 lk. (Studia litteraria estonica 6) [Monograafia] (ISBN 9985–56–782–X)

Merilai, A., Anneli Saro, Epp Annus 2003. Poeetika. Gümnaasiumiõpik. – Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 208 lk. (ISBN 9985–56–800–1)

Merilai, A. 2002. Luule. Kahe konteksti teooria. – TECHNE. Tallinn: Scripta Musicalia, lk 139–149

Merilai, A. 2002. Minu luule kohakus ehk kus on kullalla koduke. – Koht ja paik II. Place and Location. Ed. by V. Sarapik, K. Tüür, M. Laanemets. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia / Estonian Academy of Arts. Lk 529–536 (Toimetised 10)

Merilai, A. 2002. Vältelisest värsitehnikast. – TECHNE. Tallinn: Scripta Musicalia, lk 107–122

Merilai, A. 2001. Kirjandusele inimlikku põhjust otsimas. [Margit Sutrop. Fiction and Imagination. The Anthropological Function of Literature. Paderborn: mentis, 2000. 243 lk] – Keel ja Kirjandus nr 5, lk 364–366

Merilai, A. 2001. Poeetilised kõneteod. Kaks konteksti. – Keel ja Kirjandus, nr 1, lk 13–24; nr 2, lk 98–98

Merilai, A. 2001. Poetic Speech Acts. A Hypothesis of Two Contexts. – Trames. Journal of the Humanities and Social Sciences. No 2, Vol 5 (55/50), pp. 157–176

Merilai, A. et al 2001. Kirjandus (eesti õppekeelega gümnaasiumile). [Riiklik õppekava]. – https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=174787 (www.ekk.edu.ee/oppekavad/index)

Merilai, Arne 2001. Hypothesis of the two contexts. – Congressus nonus internationalis Fenno-Ugristarum 7.–13.8. 2000 Tartu. Pars VIII. Dissertationes sectionum: Litteratura. Archeologia & Anthropologia & Genetica & Acta Congressus. Redegerunt: T. Seilenthal. Tartu, pp. 1660–1665

Merilai, A. 2000. Artur Alliksaare vabavärsskõneteod. – Taasleitud aeg. Eesti ja soome kirjanduse muutumine 1950.-1960. aastatel. Kadonneen ajan arvoitus. Viron ja Suomen kirjallisuuden muuttuminen 1950- ja 1960-luvulla. Toim L. Epner ja P. Lilja.Tartu, lk 88–107 (Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli toimetised 2)

Merilai, A. 2000. Jaigist ja meetrikast. – Võro kirändüse luumine. Toimõndanuq Kauksi Ülle ja N. Reimann. Võro Instituut’, lk 158–173 (Võro instituudi toimõtiseq 7).

Merilai, A. 2000. Õnneigatsus ja hingekirik. – Marie Under. Õnnevarjutus. Kogu ballaade. Toim A. Merilai. [Tallinn:] Tänapäev, lk 71–100 (ISBN 9985–9273–7–0).

Merilai, A. 2000. Õnneigatsus ja hingekirik. – Marie Under. Õnnevarjutus. Kogu ballaade. Toim A. Merilai. [Tallinn:] Tänapäev, lk 71–100 (ISBN 9985–9273–7–0).

Time models and classification of the Estonian ballad. – Bridging the Cultural Divide: Our Common Ballad Heritage. Kulturelle Brücken: Gemeinsame Balladentradition. 28. Internationale Balladenkonferenz der SIEF-Kommission für Volksdichtung. Hildesheim, Zürich, New York: Georg Olms Verlag, 2000, pp. 291–310

Merilai, A. 1999. Neli harrastust ehk marrastust Hando Runneli puhul. – Läbi äreva vere. Pühendusteos Hando Runnelile. Tartu: HRS, lk 248–263

Merilai, A. 1999. Püve Peetri “riukad”. Hirmuäratav pragmaatika. – Mis on see ISE: tekst, tagapõhi, isikupära. Tallinn: ETA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 251–264, 429-430

Merilai, A. 1999. Some Time Models in Estonian Traditional, Modern and Postmodern Poetry. – Interlitteraria, No. 4. World Poetry in the Postmodern Age. Tartu: University of Tartu Press, pp. 264–280

Merilai, A. 1999. Time Models and Classification of the Estonian ballad. – Indo-European-Uralic-Siberian Linguistic and Cultural Contacts. Ed. by A. Künnap. Tartu: University of Tartu. Division of Uralic Languages, pp. 164–175 (Fenno-Ugristica 22) (vt ka: Folklore. Electronic Journal of Folklore. Vol.3. Institute of Estonian Language & Estonian Folklore Archives, http://haldjas.folklore.ee/folklore/vol3)

Kõnetegude teooria. Artur Alliksaare luule pragmaatika II. – Akadeemia, 1998, nr 10, lk 2019–2057; nr 11, lk 2263–2298; 2429–2430

Merilai, A. 1998. Ivaskist või Malinist. Luulekeele re-evolutsioon. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 202–206

Merilai, A. 1998. Kirändüstiidüisist ehk kuidas teha kirjandusteadusest F-teadus. – Tiidüs ja tõdõ. Märgütüisi. Arutlusi teadusest ja tõest. Toim J. Kangilaski ja E. Kasak. Võro: Võro Instituut’, lk 38–47 (Võro Instituudi Toimetiseq 5)

Merilai, A. 1998. Võrukeelse kirjanduse õpetamisest koolis. – Lõunaeesti keelest ja kiräkeelest. Toim N. Reimann ja T. Tender. Tarto – Võro: Võro Instituut’, lk 76–87. (Võro Instituudi Toimetisõq 3)

Merilai, A. 1998. Väljamõeldise tõde. – Tiidüs ja tõdõ. Märgütüisi. Arutlusi teadusest ja tõest. Toim J. Kangilaski ja E. Kasak. Võro: Võro Instituut’, lk 77–83 (Võro Instituudi Toimetiseq 5)

Ain Kaalep. Kolm Lydiat. Toim Lea Tooming, A. Merilai, Ain Kaalep. Tartu: Ilmamaa, 1997. 599 lk (Eesti mõttelugu 18) (ISBN 9985–821–83–1)

Merilai, A. 1997. Kynnõtaktiq vai kynnõaktiq. – Kaika suvõülikuulõ kogomik I–VIII (1989–1996). Võro: Võro Instituut’, lk 172–178

Merilai, A. 1997. Lingvistiline kriitika. [Madis Kõivu proosa] – Vikerkaar, nr 7–8, lk 175–180

Merilai, A. 1997. Meie, Alliksaar ehk Õhtute tolm on tõepoolest kollane. Metafoorne metakeelemäng. – Artur Alliksaar. Päikesepillaja. Tartu: Ilmamaa, lk 409–432

Merilai, A. 1997. Võrukeelse kirjanduse õpetamisest koolis. – Haridus 1997, nr 1, lk 52–56

Merilai, A. 1996. Ballaadiuurija Villy Sørensen. – Akadeemia, nr 6, lk 1298-1301

Merilai, A. 1996. Deklaratiivne kõneakt ja oidipaalne diskursus: teaduse ja religiooni dialoog. – Teaduse ja religiooni dialoog. 26.–30. septembrini 1994 Tallinnas ja Tartus toimunud konverentsi materjalid. Tartu: Johannes Esto Ühing, lk 147–150

Merilai, A. 1996. Eesti ballaadi ajamudelid. – Kirjandusteadus. Mõte ja ulm, rakendus ja uurimus. Toim Luule Epner ja A. Merilai. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 13–28 (Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli toimetised 1)

Merilai, A. 1996. Pragmaattinen Artur Alliksaar. – Luule runosta. Lyriikan tutkimusta suomalais-virolaisin silmin. Toim. P. Lilja. Jyväskylä: Jyväskylän Yliopisto, s. 47–60 (Kirjallisuuden laitos. Julkaisuja 10)

Artur Alliksaare luule pragmaatika I. Deiksis. – Akadeemia, 1995, nr 10, lk 2086–2111, 2204-2205

Merilai, A. 1995. Hyvänmakuinen Ain Kaalep – Ajan arvot & sankarit. Tartto–Helsinki: Kullervo–Synteesi, s. 219–229

Merilai, A. 1995. Pragmaatiliselt Artur Alliksaarest. – Eesti Kirjanduse Seltsi aastaraamat. XXV. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, lk 100–110

Merilai, A. 1994. Kuidas kerastus taras. [Aarne Vinkel. August Mälk] – Vikerkaar, nr 4, lk 84–87

Merilai, A. 1994. Susi ehk kuidas Bernard Kangrot unes näha. – Vikerkaar, nr 2, lk 54–59

Merilai, A. 1994. Taara tütar Soome sillal. Sissejuhatus Koidula psühhoanalüüsi. – Vikerkaar, nr 6, lk 53–59

Merilai, A., Õnne Kepp 1994. Eesti pagulaskirjandus 1944–1992. Luule. Tallinn: ETA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. 255 lk. (Collegium litterarum 6)

Merilai, A. 1993. Antiluule antikliimaks. – Keel ja Kirjandus, nr 1, lk 11–15

Merilai, A. 1993. Kivikõueköha. Ilmar Laabani luule psühhoanalüüs. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 257–263

Merilai, A. 1993. Ropp ja harras Ivar Grünthal. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 193–198

Merilai, A. 1992. Must välk. [Marie Underi luule hermeneutika] – Vikerkaar, nr 2, lk 63–71

Epner, Luule; Merilai, A. 1991. Kirjandusolümpiaad 1991. – Haridus, nr 7, lk 26–30

Merilai, A. 1991. Bernard Kangro ja rahvuslik kosmopolitism. – Rahvuslik kosmopolitism. Konverents 30. ja 31. okt. 1990 Tallinnas. Tallinn: ETA Keele ja Kirjanduse Instituut, lk 10–13. (Collegium litterarum 3)

Merilai, A. 1991. Eesti ballaad 1900–1940. Tartu: Tartu Ülikool. 142 lk

Merilai, A. 1991. Emaleppi allikamäelt. Bernard Kangro Kogutud luuletusi I–II ilmumise puhul. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 513-522

Merilai, A. 1991. Öökuningannat otsimas ehk aus laps ahju peal, kelm nutab värava taga. [Jaan Malini luule] – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 242 –244

Rõigas, Maia; Merilai, A. 1991. 7. ja 8. klasside VI emakeele- ja kirjandusolümpiaad. – Haridus, nr 6, lk 32–34

Merilai, A. 1990. Eesti ballaad kahekümnendail aastail ja kolmekümnendate hakul. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 202–215

Merilai, A. 1990. Kirjanduse ôpetamise metoodika. Metoodiline juhend TÜ filoloogiateaduskonna eesti keele ja kirjanduse osakonna IV ja V kursuse kaugüliôpilastele. Tartu: Tartu Ülikool

Merilai, A. 1990. Tantsus keerles inimese jalg ja koera käpp. Ballaadi tulek eesti kirjandusse. – Vikerkaar, nr 8, lk 44–50; nr 9, lk 36–49

Meрилaй, Aрне 1990. Вопросы теории баллады. Балладность. – Žanri ja kujundi poeetika. Поэтика жанра и образа. Studia metrica et poetica. Труды по метрике и поэтике. (Tartu Ülikooli Toimetised. Ученые зaписки Тартуского Университета. Acta et commentationes Universitatis Tartuensis. Vihik 879 Выпуск) Tartu, lk 3–21

Merilai, A. 1989. Eesti ballaad 30. aastate teisel poolel. – Akadeemia, nr 6, lk 1229–1265, 1324, 1327

Merilai, A. 1989. Marie Underi Õnnevarjutus – siseruumist arhitektuurini. – Vikerkaar, nr 7, lk 51–54; nr 8, lk 33–44

Meрилaй, A. 1989. Эстонская баллада 1900–1940. 10. 01. 03. Литература народов СССР. Автореферат диссертации на соискание ученои степени кандидата филологических наук. Taрту: Taртуский Университет. 20 с

Meрилaй, A. 1989. Эстонская баллада 1900–1940. 10. 01. 03. Литература народов СССР. Диссертации на соискание ученои степени кандидата филологических наук. Taрту: Taртуский Университет. 210 c. [Käsikiri]

Merilai, A. 1986. Ballaaditeooria küsimusi. Ballaadilisus. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 705

viimati muudetud: 13.09.2006

Curriculum Vitae (CV)
1.First Name Arne
2.Surname Merilai
3.Institution University of Tartu, Department of Literature and Folklore
4.Position Docent
5.Date of birth 27.04.1961 (day.month.year)
6.Education 1979-1984, University of Tartu, Estonian Philologist
1985-1988, University of Tartu, post-graduate study
7.Research and
professional experience		 1984–1985, high school teacher, Tartu
1986–1988, junior researcher, Dept. of Est. Lit. and Folklore, UT
1988-1992, junior researcher, Inst. of Lang. and Lit., Tallinn
1989–1991, lecturer, Chair of Estonian Literature, UT
1992–2001, associate professor, Chair of Estonian Literature
1995–1998, acting head, Chair of Estonian Literature
2001–2002, Fulbright scholar, University of California, Berkeley
2001–2005, docent, Chair of Theatre Research and Lit. Theory, UT
2006- docent of literary theory, senior researcher, UT
8.Academic degree Candidate of Philology (Ph.D.)
9.Dates and sites of
earning the degrees		 University of Tartu, 1990
10.Honours/awards Annual award of monthly "Keel ja Kirjandus", 1993
US Department of State J. William Fulbright Grant, 2001-2002
Annual article award of The Estonian Cultural Endowment, 2003
11.Research-administrative
experience		 Board of the Faculty of Philosophy
Board of the Department of Literature and Folklore
Board of the Estonian Literary Society
Board of the Estonian Learned Society
Diploma Examiner of the International Baccalaureate Organisation (IBO)
Estonian Association of Comparative Literature
Estonian Writers’ Union
Estonian Society for Analytic Philosophy
12.Supervised dissertations

Eve Annuk, PhD, 2006, superv. Arne Merilai. Ilmi Kolla ja tema aeg. Biograafilise lähenemisviisi võimalusi nõukogude aja uurimise kontekstis. Tartu Ülikool

Anneli Mihkelev, PhD, 2005, superv. Ülle Pärli, Arne Merilai. Vihjamise poeetika. Tartu Ülikool, semiootika osakond

Jaak Tomberg, MA, 2004, superv. Arne Merilai, Jüri Talvet. Ekstrapolatiivne kirjutamine : magistritöö. Tartu Ülikool, kirjanduse ja rahvaluule osakond

Jaanus Adamson, MA, 2004, superv. Arne Merilai. Paranoia kuubis : Jüri Ehlvesti novelli "Päkapikk kirjutab" psühhoanalüüs : magistritöö. Tartu Ülikool, kirjanduse ja rahvaluule osakond

Katrin Ennus, MA, 2003, superv. Arne Merilai. Iroonia mõistest Heiti Talviku luule näitel : magistritöö. Tartu Ülikool, kirjanduse ja rahvaluule osakond

Reet Hendrikson, MA, 2003, superv. Haldur Õim, Arne Merilai. Ilukirjanduslikud liitsõnalised metafoorid eesti keeles kognitivistliku metafooriteooria perspektiivist (Mihkel Muti sõnakasutuse näitel) : magistritöö. Tartu Ülikool, eesti ja soomeugri keeleteaduse osakond

Rein Undusk, MA, 2001, superv. Arne Merilai. Topos : Kohakujutelm müüdist mõisteni : magistritöö. Tartu Ülikool, kirjanduse ja rahvaluule osakond

Valle-Sten Maiste, MA, 1998, superv. Arne Merilai. Erinevate subjektimõistmiste vastumäng Vaino Vahingu ja Madis Kõivu romaanis "Endspiel. Laskumine orgu": magistritöö. Tartu Ülikool, kirjanduse ja rahvaluule osakond
13.Current research program Poetics, pragmapoetics; literary theory; Estonian literature and Poetry;
didactics
14.Current grant funding "Estonian Art of Words as the Groundwork for National Culture", 2006-2007, UT
15.List of most important publications

Merilai, A. 2006. Issa rist. Villem Ridala. Püha Rist. Toimetanud Ruth Mirov. [Tallinn:] Eesti Kirikute Nõukogu, 2005. 444 lk. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 409-412

Merilai, A. 2006. Lascia ch’io pianga: hüsteeria põhivormid. – Ajatud kujundid ja ajalik lavastaja: Elmo Nüganen. – Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 27–33 [Tallinna Linnateatri „Karin ja Indrek. Tõde ja õigus. 4”]

Merilai, A. 2006. Regarding Pragmapoetics: Deixis. – Lausungist lausumiseni ja vastupidi. Multidistsiplinaarsed vaated deiksisele. De l’énoncé à l’énonciation et vice versa. Regards multidisciplinaires sur la deixis. From utterance to uttering and vice versa. Multidisciplinary views on deixis. Ed. by D. Monticelli, R. Pajusalu, A. Treikelder. Tartu: Tartu University Press, pp. 271–285 (Studia Romanica Tartuensia IVb)

Merilai, A. 2006. Tervist, Erkki Luuk! –Akadeemia, nr 4, lk 898–902 [Väitlus: Erkki Luuk Pragmapoeetikast, Akadeemia 2006, nr 2, lk 399–438]

Merilai, A. 2006. Tragi farss. – Ajatud kujundid ja ajalik lavastaja: Elmo Nüganen. – Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 24–27 [Tallinna Linnatreatri „Pianoola ehk Mehaaniline klaver”]

Merilai, A. 2006. Viivi Luik: a Model for "Soviet" Estonian Literature. – AABS: Association for the Advancement of Baltic Studies, Inc. 20th Conference on Baltic Studies: Re-Imagining the Baltic Region: Perspectives on the Past, Present, and Future. June 15–17, 2006. The George Washington University, Washington, DC, p. 51

Merilai, A. 2006. Viivi Luik linnulennul. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 689–713

Merilai, A. 2005. Irooniline kohanemine. - Kohanevad tekstid. Toim V. Sarapik, M. Kalda. Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti kultuuriloo ja folkloristika keskus, Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetool, lk 293-302, 370-371

Merilai, A. 2005. Pragmapoetics: A Theory of Two Contexts. – Societas Linguistica Europaea. 38th Annual Conference. “Formal, Functional and Typological Perspectives on Discourse and Grammar”. Valencia (Spain), 7th–10th September 2005, Universitat de Valencia, http://www.sl-europaea.org/tiki-index.php?page=Abstracts+SLE+38

Merilai, A. (toim) 2005. Päevad on laused. Ene Mihkelson. Toim, saatesõna, intervjuu ja luulekava A. Merilai; bibliograafia koos Jaan Maliniga. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 183 lk. (ISBN 9949–11–106–4)

Merilai, A. 2004. Eepos — pikem (pigem) lugulaul. Žanri küsimusi. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 241–250, 320

Merilai, A. 2004. Genius of Estonian Poetry. Kristian Jaak Peterson (14 March 1801 – 4 August 1822). – ELM, No 19, pp 4–9, vt ka www.einst.ee/literary/autumn2004/index.html

Merilai, A. 2004. Jäik tähistaja. – Püsimatu metaphysicus. Madis Kõiv 75. Koost J. Kangilaski, B. Mölder, V. Palge. Tartu: EYS Veljesto Kirjastus, lk 31–37

Merilai, A. 2004. Kooli kirjandusõpetusest. – Keel ja Kirjandus, nr 8, lk 610–615; vt ka: Kirjanduse ainekavast ja õpetusest eestikeelses gümnaasiumis. – Õpetajale uuendatud riiklikust õppekavast. Artiklite kogumik. Tallinn: Haridusministeerium, 2001, lk 41–44

Merilai, A. 2004. Mis on kõneteater? Mis on pragmapoeetika? – Teater Muusika Kino, nr 5, lk 33–38.

Merilai, A. 2004. Sisesiire. Ene Mihkelsoni poeetikast. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 873–881; vt ka: Päevad on laused. Ene Mihkelson. Toim, saatesõna, intervjuu ja luulekava A. Merilai. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005, lk 42–54 (ISBN 9949–11–106–4)

Merilai, A. 2004. Üks lugu, kaks sisu. Leo Anvelt novellimeistrina. – Eesti Kirjanduse Seltsi Aastaraamat XXX (2003). Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, lk 39–45

Eesti ballaad. Antoloogia. XVII–XX sajand. Koost, toim ja järels A. Merilai. [Tallinn:] Tänapäev, 2003. 840 lk. (ISBN 9985–62–132–8)

Merilai, A. 2003. Eesti ballaad. — Eesti ballaad. Antoloogia. XVII–XX sajand. [Tallinn:] Tänapäev, 2003, lk 796–820 [Eesti Kultuurkapitali artiklipreemia 2004]

Merilai, A. 2003. Pragmapoeetika. Kahe konteksti teooria. – Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 236 lk. (Studia litteraria estonica 6) [Monograafia] (ISBN 9985–56–782–X)

Merilai, A., Anneli Saro, Epp Annus 2003. Poeetika. Gümnaasiumiõpik. – Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 208 lk. (ISBN 9985–56–800–1)

Merilai, A. 2002. Luule. Kahe konteksti teooria. – TECHNE. Tallinn: Scripta Musicalia, lk 139–149

Merilai, A. 2002. Minu luule kohakus ehk kus on kullalla koduke. – Koht ja paik II. Place and Location. Ed. by V. Sarapik, K. Tüür, M. Laanemets. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia / Estonian Academy of Arts. Lk 529–536 (Toimetised 10)

Merilai, A. 2002. Vältelisest värsitehnikast. – TECHNE. Tallinn: Scripta Musicalia, lk 107–122

Merilai, A. 2001. Kirjandusele inimlikku põhjust otsimas. [Margit Sutrop. Fiction and Imagination. The Anthropological Function of Literature. Paderborn: mentis, 2000. 243 lk] – Keel ja Kirjandus nr 5, lk 364–366

Merilai, A. 2001. Poeetilised kõneteod. Kaks konteksti. – Keel ja Kirjandus, nr 1, lk 13–24; nr 2, lk 98–98

Merilai, A. 2001. Poetic Speech Acts. A Hypothesis of Two Contexts. – Trames. Journal of the Humanities and Social Sciences. No 2, Vol 5 (55/50), pp. 157–176

Merilai, A. et al 2001. Kirjandus (eesti õppekeelega gümnaasiumile). [Riiklik õppekava]. – https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=174787 (www.ekk.edu.ee/oppekavad/index)

Merilai, Arne 2001. Hypothesis of the two contexts. – Congressus nonus internationalis Fenno-Ugristarum 7.–13.8. 2000 Tartu. Pars VIII. Dissertationes sectionum: Litteratura. Archeologia & Anthropologia & Genetica & Acta Congressus. Redegerunt: T. Seilenthal. Tartu, pp. 1660–1665

Merilai, A. 2000. Artur Alliksaare vabavärsskõneteod. – Taasleitud aeg. Eesti ja soome kirjanduse muutumine 1950.-1960. aastatel. Kadonneen ajan arvoitus. Viron ja Suomen kirjallisuuden muuttuminen 1950- ja 1960-luvulla. Toim L. Epner ja P. Lilja.Tartu, lk 88–107 (Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli toimetised 2)

Merilai, A. 2000. Jaigist ja meetrikast. – Võro kirändüse luumine. Toimõndanuq Kauksi Ülle ja N. Reimann. Võro Instituut’, lk 158–173 (Võro instituudi toimõtiseq 7).

Merilai, A. 2000. Õnneigatsus ja hingekirik. – Marie Under. Õnnevarjutus. Kogu ballaade. Toim A. Merilai. [Tallinn:] Tänapäev, lk 71–100 (ISBN 9985–9273–7–0).

Merilai, A. 2000. Õnneigatsus ja hingekirik. – Marie Under. Õnnevarjutus. Kogu ballaade. Toim A. Merilai. [Tallinn:] Tänapäev, lk 71–100 (ISBN 9985–9273–7–0).

Time models and classification of the Estonian ballad. – Bridging the Cultural Divide: Our Common Ballad Heritage. Kulturelle Brücken: Gemeinsame Balladentradition. 28. Internationale Balladenkonferenz der SIEF-Kommission für Volksdichtung. Hildesheim, Zürich, New York: Georg Olms Verlag, 2000, pp. 291–310

Merilai, A. 1999. Neli harrastust ehk marrastust Hando Runneli puhul. – Läbi äreva vere. Pühendusteos Hando Runnelile. Tartu: HRS, lk 248–263

Merilai, A. 1999. Püve Peetri “riukad”. Hirmuäratav pragmaatika. – Mis on see ISE: tekst, tagapõhi, isikupära. Tallinn: ETA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 251–264, 429-430

Merilai, A. 1999. Some Time Models in Estonian Traditional, Modern and Postmodern Poetry. – Interlitteraria, No. 4. World Poetry in the Postmodern Age. Tartu: University of Tartu Press, pp. 264–280

Merilai, A. 1999. Time Models and Classification of the Estonian ballad. – Indo-European-Uralic-Siberian Linguistic and Cultural Contacts. Ed. by A. Künnap. Tartu: University of Tartu. Division of Uralic Languages, pp. 164–175 (Fenno-Ugristica 22) (vt ka: Folklore. Electronic Journal of Folklore. Vol.3. Institute of Estonian Language & Estonian Folklore Archives, http://haldjas.folklore.ee/folklore/vol3)

Kõnetegude teooria. Artur Alliksaare luule pragmaatika II. – Akadeemia, 1998, nr 10, lk 2019–2057; nr 11, lk 2263–2298; 2429–2430

Merilai, A. 1998. Ivaskist või Malinist. Luulekeele re-evolutsioon. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 202–206

Merilai, A. 1998. Kirändüstiidüisist ehk kuidas teha kirjandusteadusest F-teadus. – Tiidüs ja tõdõ. Märgütüisi. Arutlusi teadusest ja tõest. Toim J. Kangilaski ja E. Kasak. Võro: Võro Instituut’, lk 38–47 (Võro Instituudi Toimetiseq 5)

Merilai, A. 1998. Võrukeelse kirjanduse õpetamisest koolis. – Lõunaeesti keelest ja kiräkeelest. Toim N. Reimann ja T. Tender. Tarto – Võro: Võro Instituut’, lk 76–87. (Võro Instituudi Toimetisõq 3)

Merilai, A. 1998. Väljamõeldise tõde. – Tiidüs ja tõdõ. Märgütüisi. Arutlusi teadusest ja tõest. Toim J. Kangilaski ja E. Kasak. Võro: Võro Instituut’, lk 77–83 (Võro Instituudi Toimetiseq 5)

Ain Kaalep. Kolm Lydiat. Toim Lea Tooming, A. Merilai, Ain Kaalep. Tartu: Ilmamaa, 1997. 599 lk (Eesti mõttelugu 18) (ISBN 9985–821–83–1)

Merilai, A. 1997. Kynnõtaktiq vai kynnõaktiq. – Kaika suvõülikuulõ kogomik I–VIII (1989–1996). Võro: Võro Instituut’, lk 172–178

Merilai, A. 1997. Lingvistiline kriitika. [Madis Kõivu proosa] – Vikerkaar, nr 7–8, lk 175–180

Merilai, A. 1997. Meie, Alliksaar ehk Õhtute tolm on tõepoolest kollane. Metafoorne metakeelemäng. – Artur Alliksaar. Päikesepillaja. Tartu: Ilmamaa, lk 409–432

Merilai, A. 1997. Võrukeelse kirjanduse õpetamisest koolis. – Haridus 1997, nr 1, lk 52–56

Merilai, A. 1996. Ballaadiuurija Villy Sørensen. – Akadeemia, nr 6, lk 1298-1301

Merilai, A. 1996. Deklaratiivne kõneakt ja oidipaalne diskursus: teaduse ja religiooni dialoog. – Teaduse ja religiooni dialoog. 26.–30. septembrini 1994 Tallinnas ja Tartus toimunud konverentsi materjalid. Tartu: Johannes Esto Ühing, lk 147–150

Merilai, A. 1996. Eesti ballaadi ajamudelid. – Kirjandusteadus. Mõte ja ulm, rakendus ja uurimus. Toim Luule Epner ja A. Merilai. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 13–28 (Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli toimetised 1)

Merilai, A. 1996. Pragmaattinen Artur Alliksaar. – Luule runosta. Lyriikan tutkimusta suomalais-virolaisin silmin. Toim. P. Lilja. Jyväskylä: Jyväskylän Yliopisto, s. 47–60 (Kirjallisuuden laitos. Julkaisuja 10)

Artur Alliksaare luule pragmaatika I. Deiksis. – Akadeemia, 1995, nr 10, lk 2086–2111, 2204-2205

Merilai, A. 1995. Hyvänmakuinen Ain Kaalep – Ajan arvot & sankarit. Tartto–Helsinki: Kullervo–Synteesi, s. 219–229

Merilai, A. 1995. Pragmaatiliselt Artur Alliksaarest. – Eesti Kirjanduse Seltsi aastaraamat. XXV. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, lk 100–110

Merilai, A. 1994. Kuidas kerastus taras. [Aarne Vinkel. August Mälk] – Vikerkaar, nr 4, lk 84–87

Merilai, A. 1994. Susi ehk kuidas Bernard Kangrot unes näha. – Vikerkaar, nr 2, lk 54–59

Merilai, A. 1994. Taara tütar Soome sillal. Sissejuhatus Koidula psühhoanalüüsi. – Vikerkaar, nr 6, lk 53–59

Merilai, A., Õnne Kepp 1994. Eesti pagulaskirjandus 1944–1992. Luule. Tallinn: ETA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. 255 lk. (Collegium litterarum 6)

Merilai, A. 1993. Antiluule antikliimaks. – Keel ja Kirjandus, nr 1, lk 11–15

Merilai, A. 1993. Kivikõueköha. Ilmar Laabani luule psühhoanalüüs. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 257–263

Merilai, A. 1993. Ropp ja harras Ivar Grünthal. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 193–198

Merilai, A. 1992. Must välk. [Marie Underi luule hermeneutika] – Vikerkaar, nr 2, lk 63–71

Epner, Luule; Merilai, A. 1991. Kirjandusolümpiaad 1991. – Haridus, nr 7, lk 26–30

Merilai, A. 1991. Bernard Kangro ja rahvuslik kosmopolitism. – Rahvuslik kosmopolitism. Konverents 30. ja 31. okt. 1990 Tallinnas. Tallinn: ETA Keele ja Kirjanduse Instituut, lk 10–13. (Collegium litterarum 3)

Merilai, A. 1991. Eesti ballaad 1900–1940. Tartu: Tartu Ülikool. 142 lk

Merilai, A. 1991. Emaleppi allikamäelt. Bernard Kangro Kogutud luuletusi I–II ilmumise puhul. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 513-522

Merilai, A. 1991. Öökuningannat otsimas ehk aus laps ahju peal, kelm nutab värava taga. [Jaan Malini luule] – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 242 –244

Rõigas, Maia; Merilai, A. 1991. 7. ja 8. klasside VI emakeele- ja kirjandusolümpiaad. – Haridus, nr 6, lk 32–34

Merilai, A. 1990. Eesti ballaad kahekümnendail aastail ja kolmekümnendate hakul. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 202–215

Merilai, A. 1990. Kirjanduse ôpetamise metoodika. Metoodiline juhend TÜ filoloogiateaduskonna eesti keele ja kirjanduse osakonna IV ja V kursuse kaugüliôpilastele. Tartu: Tartu Ülikool

Merilai, A. 1990. Tantsus keerles inimese jalg ja koera käpp. Ballaadi tulek eesti kirjandusse. – Vikerkaar, nr 8, lk 44–50; nr 9, lk 36–49

Meрилaй, Aрне 1990. Вопросы теории баллады. Балладность. – Žanri ja kujundi poeetika. Поэтика жанра и образа. Studia metrica et poetica. Труды по метрике и поэтике. (Tartu Ülikooli Toimetised. Ученые зaписки Тартуского Университета. Acta et commentationes Universitatis Tartuensis. Vihik 879 Выпуск) Tartu, lk 3–21

Merilai, A. 1989. Eesti ballaad 30. aastate teisel poolel. – Akadeemia, nr 6, lk 1229–1265, 1324, 1327

Merilai, A. 1989. Marie Underi Õnnevarjutus – siseruumist arhitektuurini. – Vikerkaar, nr 7, lk 51–54; nr 8, lk 33–44

Meрилaй, A. 1989. Эстонская баллада 1900–1940. 10. 01. 03. Литература народов СССР. Автореферат диссертации на соискание ученои степени кандидата филологических наук. Taрту: Taртуский Университет. 20 с

Meрилaй, A. 1989. Эстонская баллада 1900–1940. 10. 01. 03. Литература народов СССР. Диссертации на соискание ученои степени кандидата филологических наук. Taрту: Taртуский Университет. 210 c. [Käsikiri]

Merilai, A. 1986. Ballaaditeooria küsimusi. Ballaadilisus. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 705

last updated: 13.09.2006

[ sulge aken ]